Reede, september 19, 2025

Monthly Archives: veebruar 2017

Soome abituriendid otsivad Tinderist laevareisidele saatjaid

OHMYGOSSIP — Soome gümnaasiumi lõpetajatel on tavaks korraldada laevakruiis Tallinna. Reisi puhul on nõutav iga 30 abituriendi kohta ühe vähemalt 30-aastase saatja olemasolu, mistõttu on hakatud saatjaid otsima lausa Tinderist. Näiteks Helsingi ema Venla Olin ei andnud oma tütrele luba sellisel kruiisil osalemiseks. Otsuse tingis asjaolu, et kõik saatjad pole ise asjaga seotud. Osa saatjatest olid noortele täiesti tundmatud ja nad olid leitud interneti suhtlusvõrgustiku Tinderi kaudu.

Olin kirjutas asjast avalikult ajalehe arvamusküljel. Ta märkis, et vanemad annavad kruiisiks loa, kuna arvavad, et see on kooli poolt korraldatud. Olin kirjutas, et vaatamata sellele, et tegemist on sama kooli õpilastega ja et kaasas on nõutud arv vanemaid inimesi, teadis ta, et see reis pole kooli poolt korraldatud. Mitte keegi ei kontrollinud, kes on laste saatjateks määratud, vahendab Helsingin Sanomat.

Laevafirma on samuti sellistest asjadest teadlik. Tallink Silja suhtekorraldusjuht Marika Nöjd räägib, et laevafirma võtab ise saatjatega ühendust. Laevafirma eeldab, et saatja annab endast teada ja ta peab olema rühmaga seotud. Reegleid muudeti, kui laevafirma sai aru, et osade saatjatega oli probleeme. Näiteks jõid saatjad end ise purju ja ei olnud võimelised korda hoidma.

Olin märgib samuti, et saatjad lähevad ise reisile jooma ja odavat viina ostma. Samas ei süüdista ta noori, kuna nemad ise ka ei saa aru, millega riskivad.

Abiturientide reise korraldab Soomes firma Abiristeilyt Oy. Kasutatakse nii Tallink Silja kui Viking Line’i laevu. Vanusepiir on 18 eluaastat. Kuigi tegemist on täiskasvanutega, peab ikkagi olema kaasas iga 30 osaleja kohta üks vähemalt 30-aastane täiskasvanu. Saatja võib olla noorem, kui ta on koolis õpetaja.

Alaealiste noorte puhul on laevafirmadel nõue, et iga kümne noore kohta peab olema kaasas üks vähemalt 25-aastane täiskasvanu. Nädalalõppudel ja puhkuste ajal on nõuded veel karmimad: igas kajutis peab olema üks täiskasvanu.

Abiristeilyt Oy korraldaja Krista Heinonen ütles, et vahel on noortel probleeme saatja leidmisega, aga enamasti on asi vastupidine. See sõltub aastast, aga alati on olemas sugulasi või ristivanemaid, keda reisile saatjaks kaasa kutsuda. Abiristeilyt korraldab saatjatele enne reisi ka infotunni, kus käiakse läbi turvalisuse küsimused.  Saatjatele on oluline teada, kellele peaks teatama, kui midagi juhtub.

 

15 MUUDATUST, mida Soome valitsus on liiklusseaduses uuendamas

OHMYGOSSIP — Soome valitsus on ette võtnud põhjaliku liiklusseaduse uuenduse, kus näiteks loobutakse jalgrattakiivri soovitusest ja kehtestatakse trahvi suurus sõltumata sissetulekust.

Iltalehti noppis välja 15 olulisemat muudatust.

1) Jalgrattakiivri kandmine pole praegu üheselt sätestatud, kuna see on kasutusel „üldiselt”. Jalgrattakiivri kasutamise soovitus on kavas seadusest üldse välja võtta.
2) Ka jalgratta reflektorite kasutamise soovitus on kavas seadusest välja võtta. Põhjuseks tuuakse asjaolu, et seadus, mille rikkumisele ei järgne mingit karistust, nõrgendab üldist seaduskuulekust.
3) Jalgrattal muutub nõutavaks tagumine punane tuli, kui sõidetakse hämaras või pimedas.
4) Ühesuunalisel tänaval võib jalgrattaga sõita sõidusuunale vastupidises suunas, kui seda lubab vastav liiklusmärk.
5) Kaubikute ja sõiduautode puhul loobutakse neile vastavatest kiiruspiirangutest.
6) Talverehvide kasutusaega pikendatakse. Edaspidi on talverehvide kasutamine nõutav novembri algusest kuni märtsi lõpuni, kui seda nõuavad tee- ja ilmaolud. Praegu on talverehvid kohustuslikud detsembrist kuni veebruari lõpuni olenemata tee- või ilmaoludest.
7) Kergemate rikkumiste puhul loobutakse tavapärastest trahvidest ja trahvimenetlustest, selle asemel kehtestatakse uus laiapõhjaline liiklusveamaks.
8) Uue veamaksu suurus kõigub olenevalt vea suurusest 20-400 euro vahel. Näiteks kiiruse ületamise eest 26-30 km/h võidakse määrata maksimaalselt 400 eurot. Veamaks on kõigile ühesugune olenemata sissetuleku suurusest.
9) Liikluskaamerate abil tuvastatud rikkumise eest võidakse määrata sõidukist lähtuv liiklusveamaks. Maks määratakse vastavalt siis kas sõiduki omanikule või selle kasutajale.
10) Tee telgjoont tähistavate joonte värv muutub kollasest valgeks (nii nagu Eestis). Ühe värvi kasutamine tuleneb Euroopa teistes maades välja kujunenud tavast.
11) Seaduses on sisse toodud uus tee liik – mootorkelgutee.
12) Jalakäijad peavad edaspidi kasutama tee ületamisel silda või tunnelit, kui selline on olemas.
13) Kui liiklusmärk lubab tähistada parkimise algusaega, võib seda edaspidi tähistada digitaalse kellaga.
14) Uued hoiatusmärgid on märgid, millega hoiatatakse jalakäijate ja loomade eest.
15) Traktoriga liiklejad saavad kohustuse kasutada turvavööd, kui traktoril on selline olemas.

 

Avafoto: Helsingi  (PantherMedia/Mikko Palonkorpi/Scanpix)

Pärnus tegutseb ratastoolides rivitantsurühm

OHMYGOSSIP — “Ringvaade” tutvustas kuut hakkajat Pärnu inimest, kes on vaatamata halvatusele ja ratastoolile otsustanud tantsida rivitantsu. Tänaseks on nad käinud isegi maailmameistrivõistlustel, vahendab ERR.

Rivitantsutrenn toimub Pärnus Nooruse majas. Hakkajaid tantsijaid treenib Kaie Seger, kes rääkis “Ringvaates”, et kahe tantsijaga on nad tänaseks isegi maailmameistrivõistlustele jõudnud. Enne võistluse algust toimus aga väike viperus, kuna nende rivaalid jätsid neid pika ninaga, pärast mida olid nad oma võistlusklassi ainsateks osalejateks. See neid aga ei morjendanud ja oma tantsu tegid nad siiski ära. “Autasustamisel toodi välja Eesti lipp ja kõlas ka hümn, see oli võimas,” sõnas Seger.

Allikas: Etv.err.ee

Kolm meest vägistasid Kokkolas neljanda

OHMYGOSSIP — Kolm meest vägistasid Soomes Kesk-Pohjanmaal keset Kokkola linna neljanda mehe, mille eest mõisteti meestele vanglakaristus. Ohvri isiku ja kohtutoimiku tunnistas Kesk-Pohjanmaa kohus salajaseks, et ohvrit kaitsta. Seletuskirjast võib siiski välja lugeda, et mehed mõisteti süüdi raskekujulise vägistamise pärast.

Prokuratuuri hinnangul muutis teo raskemaks asjaolu, et selle juures tarvitati mõjutamist ja tegu sisaldas ohvrit alandavaid jooni. Kohus leidis siiski, et vägistamine polnud raskekujuline. See, et tegemist oli alandamisega, ei leidnud samuti kinnitust. Kohus arvestas, et asi kestis lühikest aega ja selle juures ei kasutatud vägivalda. Ohvrit küll ähvardati vägivallaga, kui ta ei allu kolmiku tahtele, vahendab Iltalehti. Kuritegu pandi toime kohe Kokkola kesklinnas Hansa kvartalis ühe ettevõtte ruumides. Tänavalt polnud asja võimalik näha. Sündmuskohal oli ka viies isik, keda aga kohtusse ei kutsutud.

Põhiline mees, kes nõudis suuseksi, oli kolmikust vanim, 58-aastane. Tema sai kõige leebema, ühe aasta ja ühe kuu pikkuse tingimisi vanglakaristuse. Teda abistanud 32- aastane mees sai pooleteise aasta pikkuse tingimisi vanglakaristuse. Kõige noorem, 26-aastane mees pandi aastaks ja 9 kuuks vangi, seda aga tema varasemate õigusrikkumiste nagu raha võltsimise, kehalise väärkohtlemise ja narkootilise aine kasutamise eest. Ohvrile mõistis kohus tekitatud valu eest välja 800 eurot, kannatuste eest 5000 eurot ning muude kulutuste eest veel 300 eurot. Otsuse võib veel edasi kaevata.

 

ERR allkirjastas koostöölepingu Eesti karatefilmi “Relvitu võitlus” tegijatega

OHMYGOSSIP — Kevadel valmib Eesti karatespordi ülevaatefilm “Relvitu võitlus” ERR-i juhatuse esimees Margus Allikmaa ja dokumentaalfilmi autor Margus Soom allkirjastasid möödunud nädalal koostöölepingu, vahendab ERR.

Filmi “Relvitu võitlus” ülesandeks on tutvustada karated kui üht tõhusamat kasvatusdistsipliini isiksuse arengul. Eesti taasiseseseisvumisprotsessis 1991. aastal oli Nõukogude Liidu relvastatud agressiooni rünnakul karatesportlastel otsustav osa kaitsta riiklikult tähtsaid asutusi. Karate löögirühmad osalesid tele- ja raadiomaja, telemasti, valitsushoone ja teiste riiklikult tähtsate objektide kaitsmisel. Film valmib koostöös Eesti Vabariigi ja rahvusringhäälinguga.

Allikas: ERR