Teisipäev, detsember 30, 2025

SOOME UUDISED

Soome: Kinnisvaraturg on suures languses, viimati oli selline langus 1993. aastal

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Eluasemete hinnad langevad sel aastal Soomes viimase 30 aasta kiireimas tempos, teatab Suomen Hypoteekkiyhdistys (Hypo). Viimati nähti midagi sellist 1993. aastal, kui Soomet laastas sügav majanduslangus, vahendab Iltalehti.

Eluasemete hinnad langevad Hypo prognoosi kohaselt tänavu üle riigi seitse protsenti, mis tähendab naasmist 2016. aasta hinnatasemele. Helsingi piirkonnas prognoositakse langust koguni kaheksa protsenti ehk 2019. aasta hindade tasemele.

Järgmisel, 2024. aastal oodatakse uut tõusu. Kogu riigis kallinevad korterid hinnanguliselt umbes kaks protsenti, Helsingi piirkonnas aga kolm protsenti.

Hypo andmetel annab olukord võimaluse neile, kes mõtlevad eluaseme ostmisele.

Kui teie enda ja korteriühistu rahaasjad on tugeval alusel, on ostjatel võimalus. Eriti just esmakoduostjad peaksid nüüd mõtlema enda vajadustele ja oma rahaasjadele, sest pakkumisi ja läbirääkimisruumi on palju, seisab Hypo teates.

Hypo hinnangul rõhuvad eluasemehindu pärast pikka aega kestnud tõusu „vastik inflatsioon ja tüütud intressimäärad”.

Intressimäärad ja inflatsioon hüppasid üles eelmisel aastal pärast Venemaa tungimist Ukrainasse. Need on endiselt kõrgel tasemel, kuid mõlemal on oodata langustrendi.

Hypo prognoosis on arvestatud, et erakordselt kõrge inflatsiooni langetamine murrab aja jooksul tammi.

Nüüd on palju asju müügis, kui pikenenud müügiajad arendajaid häirivad. Uus regulatsioon korteriühistu laenude maksimumsumma ja pikkuse kohta hakkab kehtima suvel, kuid kahjuks langeb aeg kokku ehitussektori langusega.

Hypo prognoosib, et pakkumine kahaneb tsüklilistel põhjustel juba järgmisel aastal, intressimäärad stabiliseeruvad ja eluasemehindade trend pöördub kasvule.

Hypo hinnangul saabub pöördepunkt siis, kui eluasemeturg aasta lõpu poole taastub.

Helsingi piirkonnas oli Hypo andmetel aasta alguses kuni 40 protsenti vähem eluasemetehinguid kui eelmisel aastal. Kogu riigi tasemel oli langus eelmise aastaga võrreldes 30 protsenti.

Eluasemeturu madalseis lööb kodanike ühisesse rahakotti põntsu viisil, mida riigieelarves ette ei nähtud, seisab Hypo prognoosis.

Kui koroonaaegse turubuumi ajal laekus vara ülekandemaksust tulu ligi miljard eurot aastas, siis nüüd langeb tulu Hypo hinnangul enam kui 200 miljoni euro võrra tasemele, mida viimati kogeti ligi kümme aastat tagasi.

Kui võtta arvesse inflatsioon ja SKP kasv, on Hypo hinnangul ülekandemaksu laekumise tegelik langus veelgi drastilisem.

Kohanemisvajadused ja kärbete nimekirjad on valitsuse läbirääkijate laual samal ajal, kui valitsussektori tulud vähenevad ja intressikulud kasvavad, seisab prognoosis.

Hypo nendib, et lisaeelarvete ülekandemaksu laekumise korrektsioonid on vajalikud, kuid esialgu ebapiisavad ega muuda rahvastiku vananedes alustava valitsuse olukorda lihtsamaks.

Avafoto: Soome (NordenBladet)

 

Soomes tahetakse ära registreerida kõik kassid – kui omanik pole nõus, saab karistada

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Soomes satub igal aastal tänavale umbes 20 000 kassi. Osaliselt seetõttu on Maa- ja metsamajanduse ministeeriumis valmimas kasside registri määrus, mis peaks jõustuma 2026. aasta alguses. Registri eesmärk on tõsta kasside väärtustamist ja parandada kassiomanike järelevalvet. Kassid tuleb märgistada ja registreerida 2026. aasta jooksul. Register sarnaneb tänavu mais kasutusele võetud koerteregistriga: kassid identifitseeritakse ehk mikrokiibistatakse ning info viiakse kassiregistrisse, vahendab Yle.

Soomes käivitus kevadel esimene osa koerteregistrist, kus omanikud, kes registreerivad oma koera isikukoodiga, saavad teha registrisse teateid.

Mikrokiibistamine ja registreerimine muutusid Maa- ja metsamajanduse ministeeriumi määrusega kohustuslikuks.

Koerte registreerimine oli Sanna Marini valitsusprogrammis. Kui määrus kommenteerimiseks välja pandi, saadi palju tagasisidet, et ka kassidel peaks olema oma register, ütleb Maa- ja metsamajanduse ministeeriumi eriekspert Anssi Welling.

Registri idee on edendada vastutustundlikku kasside pidamist, suurendada kasside väärtustamist ja vältida poolmetsikute kasside populatsioonide teket.

Wellingi satuvad kassid sagedamini tänavale kui koerad. Samuti on registrite eesmärk ennetada kutsikavabrikuid ja loomahaigusi nagu marutaud.

SEY Soome loomakaitse hinnangul on Soomes ligikaudu 20 000 kodutut kassi.

10 000 satuvad asenduskodudesse ja umbes 10 000 elab populatsioonides, mis tekivad siis, kui steriliseerimata kassid õues käivad. Nende jaoks ei ole vastutavaid inimesi, ütleb SEY tegevdirektor Kati White. Tema sõnul tuleb kassid märgistada ja registreerida, et oleks võimalik omanikele jälile saada.

Teine registri põhjus on see, et keegi ei tea, kui palju kasse Soomes tegelikult on.

Ametliku statistika hinnangul on kasse veidi alla 600 000, kuid näiteks kassiliit hindab seda arvu oluliselt suuremaks: isegi üle miljoni. See räägib osaliselt registri vajalikkusest. Meil ei ole täpset teavet kasside tegeliku arvu kohta, ütleb Welling.

Järelevalvet korraldab Toiduamet ning registreerimata jätmise eest saab karistada.

Kui kassiomanik ei ole pärast 2026. aasta seadusemuudatust nõus looma registreerima, võib omanikule määrata sanktsioonid. Sunnimeetmed ulatuvad ametlikest korraldustest rahatrahvide, sunniraha ja trahvideni.

Kasside registreerimise registrisüsteem on juba valmis. Koerteregistrisse on minu enda andmetel jäetud võimalus, et hiljem saab sinna lisada ka teisi loomi. See tähendab, et saab kasutada sama registribaasi, ütleb Welling. Tema sõnul on kassiregistri kohta tagasisidet olnud nii poolt kui ka vastu.

Paljud on näinud registrit hea asjana. Kuid isegi, kui asutus teeb sunniotsuse ja paneb sellele hinnasildi külge, ei meeldi see kõigile. Ma saan sellest täiesti aru, lisab Welling.
Wellingu sõnul on kõige olulisem teadlikkuse tõstmine: ei tasu hankida lemmiklooma, kelle taust on teadmata.

Euroopas on mitmes riigis juba kasutusel kasside registrid. See näib olevat trend. Kõigi loomade jälgitavus vajab parandamist, resümeerib Maa- ja metsamajanduse ministeeriumi eriekspert Anssi Welling.

Soome Loomakaitseliit soovitab oma kassid kohe registreerida. Kass tuleks mikrokiibistada ja lisada Kassiühingu registrisse. Turvakiip suurendab kassi turvalisust – pole vaja oodata seaduse tulekut, toob Kati White välja.

Avafoto: Unsplash

 

 

Soomes oli ehitusel varing, viga sai 27 inimest, neist paljud lapsed

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Espoos Tapiolas juhtus täna neljapäeval, 11. mail õnnetus, kus ehitusel kukkus sisse jalakäijate sild. Lääne-Uusimaa päästekeskuse andmetel on õnnetuses viga saanud 27 inimest, kellest enamik on alaealised. Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS andmetel olid viga saanud koolilapsed. HUS-i andmetel on nad suunatud Siltasairaala, Uusi lastensairaala ning Peijase ja Jorvi haiglatesse, vahendab Iltalehti.

HUS-i andmetel on kella 11.10-ks haiglatesse jõudnud kokku 15 patsienti. Enamik patsientide vigastustest on jäsemete murrud.

Iltalehti reporteri sõnul on sündmuskohal elustatud ühte inimest. Lääne-Uusimaa päästekeskuse teatel on alanud kõigi kiirabi transporti vajanud inimeste transport haiglasse.

Politsei teatas, et uurib olukorda ja viib piirkonnas läbi tehnilist juurdlust. Politsei teatel on tegemist avalikus kasutuses olnud vineeripõhise sillaga.

Õnnetuskohal Itätuulenkujal on ehitusplats. Iltalehti intervjueeritud ehitusmehe sõnul purunes õnnetuses jalakäijate silla põhi ja mitu inimest kukkus alla.

Iltalehti reporteri sõnul on kõrgus sillalt tänavale paar meetrit.
Iltalehti lugeja ütles, et jõudis jalakäijate sillale vahetult pärast õnnetust, kui silda hakati sulgema. Ma läksin just sillale, kui mind takistati ja mulle öeldi, et siin on õnnetus juhtunud, rääkis ta.

Pealtnägija rääkis, et nägi viga saanud noori Itätuulenkujas kokku varisenud jalakäijate silla metallrestidel lamamas. Töötajad aitasid noori, ütles ta. Tema sõnul saabus kiirabi kohale kiiresti.

Õnnetuse põhjus pole veel teada. Päästetööd käivad. Päästeteenistus sai Itätuulenkujas toimunud varingust teate neljapäeva hommikul kell 9.23.

Õnnetuspaik asub Tapiolas kaubanduskeskuse Ainoa lähedal.

 

Soome mees tankis rendiautosse kütust oma kanistrist – pidi selle eest juurde maksma

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Sõidukite rendifirma Paku Kympilla lepingutingimustes on kirjas, et oma anumast autot tankida ei tohi. Just seda punkti polnud Espoo mees lepingu tingimustes märganud. Mees täitis kiirustades renditud kaubikusse diislikütust kanistrist, mille sõber oli tanklas täitnud, vahendab Iltalehti.

Valesti tehtud, ütles autorendifirma ja saatis mehele 185 euro suuruse arve. Summa põhines täielikult lepingu tingimustel.

Tingimustes on kirjas, et sellise protseduuriga kaasneb lepingu rikkumise tasu, mis on 180 eurot. Asjaajamiskuludena lisandus veel 5 eurot.

Klient pidas seda ebamõistlikuks. Kaubiku rentimine maksis vaid 10 eurot, nii et lepingutasu rikkumine on tema hinnangul sellega võrreldes tohutu.

Rendifirma aga pidas suurt makset igati loogiliseks, sest klient oli selgelt lepingu tingimusi rikkudes tegutsenud. Paku Kympilla Oy eeldas, et klient on enne rentimist tingimustega tutvunud.

Broneerimissüsteem oli rendifirmale teada andnud, et mehe kasutuses olnud kaubikut ei ole tõenäoliselt üldse tangitud.

Mees saatis vastuseks tankla tankimiskviitungi, kuid rendifirma teatas, et see ei vasta auto liikumistele. Pärast seda oli mees tunnistanud, et tankis kaubikut oma kanistrist.

185 euro suuruse lepingu rikkumise tasu mõistlikkuse osas olid pooltel nüüd vastandlikud seisukohad. Seetõttu soovis klient kuulda tarbijavaidluste komisjoni seisukohta selles küsimuses.

Espoo mehe nägemus oli selge. Tekkis ebaproportsionaalsus üsna odava rendi ja tõesti suure lepingu rikkumise tasu vahel. Mees rõhutas, et rendifirmale kahju tekkinud ei ole. Ta oli auto õigel ajal ja kütusega tagastanud.

Lisaks rõhutas ta, et pole ohtu, et auto oleks vale kütusega täidetud. Ta suutis esitada Shelli tankla kviitungi, mis näitab, et tegemist on diisliga.

Kanistrist tankimine on mehe sõnul tavaline ja ohutu. Muu hulgas tangib ta oma paati sageli kanistrist.

Mehe vastusest selgub ka, miks tal auto tagastamisega nii kiire oli. Ta vahetas pesumasinat ja tagastas vana masina samal ajal, kui sõber läks kanistriga diislikütuse järele.

Nende pesumasinate transpordiks oli vaja kaubikut. Tal oli sõber kaasas nii tõstmisel kui ka tankimisel abistamiseks.

Espoo mehe sõnul oleks mõistlik tasu lepingu rikkumise eest 30 eurot, mis oleks kooskõlas renditasuga.

Paku Kympilla Oy jäi seisukohale, et 185 euro suurune tasu oli asjakohane, kuna klient oli rikkunud lepingu tingimusi, sellest tuleneva sanktsiooni leiab lepingu tingimustest.

Broneering tehti internetis. Rendifirma teatel saadeti mehele kohe pärast broneerimist kinnitus, mis algab tankimise meeldetuletusega.

Tekstis on kirjas, et kütus ei ole rendihinna sees ja järelevalvet on karmistatud. Lisaks soovitati kliendil tankimistingimustega lähemalt tutvuda.

Tingimustes oli ka otse kirjas, et oma anumast või kanistrist tankimine on rangelt keelatud. Tingimuste kohaselt tuleb autot tankida tanklas.

Paku Kympilla Oy sõnul oleks kliendil „teksti lugemiseks kulunud vähem kui 15 sekundit”. Rendifirma teatel oli klient saanud juhiseid tankimise kohta, isegi mitu korda.
Sellele vaatamata oli klient „otsustanud oma kanistrist vedelikku valada”.

Pärast seda selgitas rendifirma, millist tööd ja ebamugavusi kanistrist tankimine rendifirmale tekitab. Näiteks see konkreetne auto viidi kohe hooldusesse, sest rendifirma ei saa ju teada, mis vedelikku kütusepaaki kallati. Nende jutu järgi ei saa autorendifirma võtta riski, et auto ei ole järgmiseks kliendiks valmis.

Seejärel põhjendas rendifirma kulusid ja märkis, et 180-eurone lepingu rikkumise tasu on tegelikult väike. Rendifirma hinnangul ületasid ettevõtte tegelikud kulud tunduvalt kliendilt küsitud hinda.

Autorendifirma esitas komisjonile enda teeninduse kirjutatud kviitungi. Kviitungi järgi olid autole tehtud protseduuride ja seisaku kulud kokku 313 eurot.

Tarbijavaidluse komisjon pidi nüüd tegelema vaidlusega, kus keskseks küsimuseks oli lepingu rikkumise tasu mõistlikkus. Oli ju vaieldamatu, et mees ei olnud lepingu tingimustest kinni pidanud.

Tarbijavaidluste komisjon hakkas asjale lähenema kahju hüvitamise seisukohalt. Tõendamiskohustus, et autorendifirmale on tekitatud kahju, lasub rendifirmal, kirjutab komisjon oma otsuses.

Polnud ju tõendeid selle kohta, et Espoo mehe kasutuses olnud autosse oleks valatud vale kütus.

Komisjon nendib, et auto puhul kasutusele võetud meetmed pole olnud vajalikud. Järelikult polnud autorendifirmal põhjust Espoo mehelt nende eest hüvitist nõuda.

Lõpuks soovitab komisjon Paku Kympilla Oy-l mehele tagastada 155 eurot. Nii jääb mehe kontole täpselt see summa, 30 eurot, mida ta ise pidas lepingu rikkumise eest mõistlikuks makseks.

Tarbijavaidluste komisjon on varem leidnud autorendifirmade renditingimustes ebamõistlikke punkte.

Ühel juhul leiti rendi üldtingimustest artikkel „autoga liiga kitsastesse kohtadesse sõitmisel tuleb remondikulud täies ulatuses hüvitada”.

Komisjoni hinnangul oli see vastuolus tegeliku rendilepinguga. Komisjon teatas, et peab seda tingimust „ebamõistlikuks ja tühiseks”.

Avafoto: Unsplash

 

Soome söögikoht müüb alkoholi poolmuidu, see ajas konkurendid vihale

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Hämeenlinna Amarillo söögikoha kevadkampaania pani kohalike restoranipidajate emotsioonid keema. Ettevõtjad kirjutasid väljaandele Hämeen Sanomat arvamuskirja, kus kritiseerisid S-grupi hindu kui küsitavat konkurentsivahendit. Artiklis kirjeldati Amarillo tegevust kui sellist, „millest Amarillo ise kasu ei saa”. Arvamuskirjale kirjutasid alla 15 Hämeenlinna restoraniettevõtjat.

Käimasolevas turunduskampaanias nimega „Amarillo Spring Fest” müüakse kraanist lastavaid jooke ja shotte nelja euroga. Lisaks on ööklubisse terve õhtu tasuta sissepääs. Kampaania kestab mai lõpuni reedeti ja laupäeviti kell 22.00-04.00.

Hämeenlinna restoraniettevõtjate hääletoruks tõusnud Sami Torvineni sõnul on kõige põhjuseks uus ööklubi Hohto, mis suutis nädalavahetusel klientidest tühjendada kõrvalmajas asuva Amarillo.

Minu meelest on see S-grupi kampaania otseselt ööklubi Hohto vastu, väidab Torvinen. Kes tahab neljaeurost õlut, saab seda vaid ühest Helsingi kõrtsust, mitte kuskilt mujalt, jätkab ta.

Torvineni sõnul pole midagi sellist varem juhtunud. See on erakordne asi, isegi Soome mastaabis, vahendab Iltalehti.

Osuuskauppa Hämeenmaa filiaali direktor Minna Kainulainen ei pea kampaaniat ebatavaliseks. See on tavaline kampaania. Just selline „happy hour” teemaline kampaania.
Kainulaineni sõnul S-grupp teiste ettevõtjatega avalikult hindu ei aruta. Kui võrrelda hindu, on teistel sarnased kampaaniad. Hindade osas ma pikemalt seisukohta ei võta, ütleb Kainulainen. Tema sõnul jätkub Amarillo kampaania tavapäraselt.

Konkurentsiolukord linnas on muutunud ja oleme seda ette näinud. Mõnikord peab tegema kampaaniaid. Ühtegi konkreetset konkurenti Kainulainen nimetada ei soovi.

 

 

1...929394...601Page 93 of 601