NordenBladet — Iisalmi Bussifirma Mika K. Niskanen on saanud Soome transpordi- ja sideametilt Traficom 442 000 euro suuruse maksenõude oma bussides maksuvaba kütuse kasutamise eest. Tollivormistuse põhjal on ettevõte oma kahte bussi aastaid Venemaal tankinud ja sellega süstemaatiliselt Soome sõitnud. Kütus oli ettevõtte garaažis busside paakidest välja pumbatud ja diisel pumbati edasi ettevõtte teiste sõidukite paakidesse, vahendab Ilta-Sanomat.

Traficomi nõutavad kütusetasud põhinevad Venemaalt ebaseaduslikult imporditud diislikütuse kasutamisel ettevõtte bussides.

Üle on kuulatud on bussifirma palgal olevad bussijuhid. Eeluurimise andmetel oli ettevõtte juhtkond andnud bussijuhtidele korralduse tankida paakidest, mis olid täidetud Viiburist pärit kütusega. Tankimise juhised olid tööruumide seinal näha ja kõik teadsid neid.

Koolibusse tuli juhendi järgi alati eelkõige tankida ettevõtte garaažis olevast paagist, mitte Teboilist. Märkmikusse kirjutasid juhid tankimise ja oma nime.

Ülekuulamise protokollis tunnistab ettevõtte juhtkond juhendi olemasolu ja seda, et Venemaalt toodud kütust tangiti firma teistesse bussidesse.

Bussijuhtide ja ettevõtte juhtkonna seletused on ühesugused ning Traficom peab neid usaldusväärseks. Tankimisvihikut seevastu peetakse tõendiks.

Traficomi nõutud summa aluseks on 20 päeva kütuseaktsiis, mida on suurendatud 50 protsenti. Tõusu põhjuseks on korduv ebaseaduslik tegevus ning arvestuse aluseks on kütuseaktsiisi seadus. Kui käitumine on hinnatud raskekujuliseks, saab tasu võtta kahekordselt.

Tarbesõidukites kasutatav kütus on tollimaksuvaba kuni 400 liitrini. Ühes bussis toodi Imatra tolli andmetel 360 liitrit lisadiislit ja teises 200 liitrit.

Päevane kütuseaktsiis on bussi kohta 670 eurot, invataksode ja sõiduautode puhul 330 eurot. Üksiku bussi maks on 20 100 eurot.

Traficomi nõue puudutab 21 bussi ja veel kahte autot. Kütuse aktsiisitasud ei kehti ettevõtte Venemaa liinil sõitvatele bussidele.

Eeluurimise andmetel tangiti kütust Viiburis Nestee jaamas. Bussifirma buss sõitis kaks korda nädalas Vuokattist Peterburi. Ekspressbussi teenus algas 2016. aastal ja bussid sõitsid kuni koroonaperioodi alguseni.

Enne seda tuli sarnane tollimaksuvaba kütuse kasutamine välja viis aastat tagasi. Traficomi andmetel on juhtumid harvad.

Toll sai info ebaseadusliku kütuseveo kohta 2019. aastal ja Traficom 2021. aasta kevadel. Esimesena teatas sellest Savon Sanomat.

Bussifirma on esitanud asja kohta kaebuse ja Traficom vaatab asja uuesti läbi. Pärast seda on veel võimalik kaevata otsus halduskohtusse.

NordenBladet — Helsingis Lehtisaari eliitrajoonis oli tänase esmaspäeva, 17. aprilli õhtul  taas politseioperatsioon. Selles osales mitu patrulli. Viimati oli politseil mitme patrulliga operatsioon Lehtisaares eile. Helsingi politsei kahtlustab, et mees mõrvati ühes ridamaja korteris. Nüüd on samas korteris ringi liikunud inimene, kes pole sellega seotud, vahendab Iltalehti.

Politsei sai häirekeskuse kaudu teate, et isoleeritud piirkonnas ja selle ümbruses on nähtud kõrvalist inimest, teatas Helsingi politsei juhtimiskeskus.

Politsei uurib kohapeal olukorda. Kuna tegemist on politsei poolt isoleeritud korteriga, siis teemat esialgu ei kommenteerita, teatas juhtimiskeskus.

Kinnivõtmisi politsei esialgu kommenteerida ei saa.

NordenBladet — Leenufirma Finnairi klienditeenindus muutus jaanuaris, mil soomekeelne klienditeeninduse chat viidi üle Bulgaarias asuvasse klienditeeninduskeskusesse. Sellest ajast saadik on soomekeelse klienditeenindusega tegelenud töötajad, kes ei räägi sõnagi soome keelt.
Vestlusteenuses kasutavad töötajad tehisintellekti kasutavat tõlkeprogrammi, vahendab Helsingin Sanomat.

Enne üleminekut tegeleti vestlusteenusega kõigis Soome Finnairi klienditeeninduskeskustes, mis asuvad Kajaanis, Porvoos ja Jyväskyläs. Nüüd on teenus koondunud peamiselt Bulgaaria pealinnas Sofias asuvasse keskusesse.

Erinevalt Soome klienditeenindajatest üldiselt ei räägi Bulgaaria keskuse klienditeenindajad soome keelt. Täielikult ei ole suudetud vältida segaseid keelevääratusi olukordades, kus keskuse töötajad on oma vastused masintõlgi abil soome keelde tõlkinud.

„Üksikjuhtudel on esinenud tõlkevigu. Klientide rahulolu on reeglina olnud heal tasemel,” ütleb Finnairi kliendikogemuse arenduse direktor Tiina Tissari.

Vead on ette tulnud näiteks väljendites, mida on raske soome keelde tõlkida. Lisaks on sagedamini esinenud vigu terminites, millel võib olla mitu erinevat tähendust.

„Näiteks oli masintõlk ingliskeelse sõna case tõlkinud kastiks, kuigi see tähendas kliendijuhtumit,” kirjeldab Finnairi kommunikatsioonijuht Heidi Lemmetyinen.

Üldreeglina on Finnair uue teenusega rahule jäänud. Nende sõnul on see esimestel kuudel hästi toiminud. Nad on veendunud, et masinate intelligentsus paraneb pidevalt, kui seda arendatakse ja õpetatakse.

„Kui selline viga juhtub, õpetame seda masinintõlgile, et sama ei korduks. Samuti õpetame oma klienditeenindajaid kirjutama nii, et see oleks tehisintellekti suhtes võimalikult sõbralik.”

Lemmetyinen märgib, et vestlusteenus on vaid üks Finnairi klienditeeninduskanalitest. Näiteks lennufirma soomekeelset telefoniteenust juhitakse endiselt Soomest.

Finnairi sõnul on kliendid teadlikud ka sellest, et vestlusserver ei ole soomekeelne, vaid kasutab automaattõlke teenust.

Lisaks on kliendil vabadus valida vestluses, kas ta eelistab klienditeenindajaga inglise keeles rääkida, sel juhul pole automaattõlketeenust vaja.

Soomekeelse vestlusteenuse kolimine Bulgaariasse oli Finnairi väitel loogiline, sest Finnair on juba 2017. aastal sinna koondanud ka oma muukeelsed klienditeeninduse vestlused. Lisaks inglise keelele on teenuses saanud vestelda kuues keeles.

Finnairi info kohaselt jälgivad nad vestlusest saadavat klientide tagasisidet huvi ja tähelepanuga. Lennufirma usaldab tehisintellekti.

„Kindlasti saame sellega kiiresti edasi liikuda ja üksikuid probleemsituatsioone veelgi vähendada,” resümeerib Tissari.