NordenBladet — Soome valitsusläbirääkimistel on üks enim arutatud teemasid olnud immigratsioon. Valitsusläbirääkimised lõppesid 15. juuni õhtul ja Iltalehti nägi veel avaldamata dokumente. Petteri Orpo valitsus kavatseb tööpõhise elamisloa senisest jõulisemalt siduda töötamisega, nii et Soomest tuleb lahkuda, kui inimese töösuhe lõpeb ja isik ei ole kolme kuu jooksul uude ametisse asunud.
Seadusesse kirjutatakse, et tööandja peab sanktsiooni ähvardusel teavitama Soome migratsiooniametit tööpõhise elamisloaga Soomes viibiva isiku töösuhte lõppemisest.
Samuti kavatseb valitsus „oluliselt” karmistada töötajate väärkohtlemise eest määratud karistusi ning lisaks tugevdada järelevalvet.
Integratsiooniseadusse tehakse muudatused, millega „nihutatakse fookus tulija õigusi rõhutavalt süsteemilt tulija kohustusi ja isiklikku vastutust rõhutavale süsteemile”.
Programmi eelnõus öeldakse, et „tööpõhine immigratsioon on Soome majanduskasvu ja teenuste kindlustamise seisukohalt väga oluline”.
Tööpõhine elamisluba Soomes põhineb töötamise õigusel ja kohustusel. Kontrolli suurendatakse ja kuritarvitusi hoitakse ära. Tööpõhine immigratsioon peab tugevdama riigi eelarvet, seisab valitsusprogrammis.
Valitsus otsustas, et töötaja elamisloa sissetuleku piirmäära tõstetakse nii, et see oleks sektori TES-lepingu miinimum, kuid vähemalt 1600 eurot kuus.
Valitsus täpsustab kiirgraafikus elamislubade sissetulekute piirmäärade tõstmist, arvestades mõjusid tööjõu kättesaadavusele ja riigi eelarvele, seisab programmis.
Valitsus kavatseb säilitada senise kättesaadavuse arvestamise vormi ja „keskenduda eelkõige nende tööotsijate töölevõtmisele, kes on juba Soomes töötud”.
Lisaks täiendab valitsus tööjõudu eelkõige EL-i ja EMP piirkondadest. Kolmandatest riikidest pärit tööalase immigratsiooni fookuses on kõrgharidus ja töötajad valdkondades, kus valitseb tööjõupuudus, seisab valitsusprogrammi eelnõus.
Valitsus kavatseb kasutusele võtta sihtriigi mudeli „tööpõhise immigratsiooni suunamiseks”. Eesmärk on suunata värbamine riikide eraldi gruppidele. Sihtriikideks on India, Filipiinid, Brasiilia ja Vietnam, seisab programmis.
Valitsus ütleb ka, et ta tagab õppepõhise immigratsiooni kontrolli. Õppepõhised elamisload on liikumas selleni, et Soome sissetulekutoetusele lootmine toob kaasa elamisloa tühistamise.
Samuti on valitsusel kavas reformida integratsioonisüsteemi, et „lõimumist soodustada”. Integratsiooniseadusse tehakse muudatused, millega „nihutatakse fookus tulija õigusi rõhutavalt süsteemilt tulija kohustusi ja isiklikku vastutust rõhutavale süsteemile”.
Seda rakendatakse muu hulgas järgmiste vahenditega:
Sisserändajate sissetulekutoetuse ja tööturutoetuse asendamine integratsioonitoetusega, mis sisaldab stiimulit ja kohustust integreeruda.
Hoolitsetakse selle eest, et toimetulekutoetust saavate eelkooliealiste laste vanemad oleksid tööturule suunatud.
NordenBladet — Väljaande Helsingin Sanomat info kohaselt muudab ametisse asuv valitsus töötajate õigusi, näiteks seoses haiguspuhkusega. Edaspidi on haiguslehe esimene päev nn omavastutuse päev ehk tööandjal ei ole kohustust selle päeva eest töötajale töötasu maksta.
Praegu kohustab seadus tööandjat maksma töötajale töötasu ka nende päevade eest, mil töötaja ei saa haiguse tõttu töötada. Paljud tööandjad lepivad esimeste päevade töölt puudumise puhul töötaja-poolse teavitamisega, st tervishoiutöötaja tõendit pole vaja. See on töökoha ja sektori lõikes erinev.
Esimese päeva reegel oleks suunatud lühiajalistele haiguspuhkusele, mille põhjuseks on töötervishoiu statistika kohaselt kõige sagedamini hingamisteede haigused. Reegel ei kehti üle viie päeva kestva haiguse tõttu puudumisele. Samuti, kui töövõimetuse põhjuseks on tööõnnetus või kutsehaigus, siis omavastutuse päeva ei arvestata.
Valitsusprogrammis on muudatustele tööelu seadusandluses viidatud kui töötõkete kõrvaldamisele. Muude muudatuste hulgas on ka tähtajaliste töölepingute sõlmimise ja töölepingute ülesütlemise aluste leevendamine. Edaspidi piisab töötaja koondamiseks mõjuvast põhjusest ning tähtajalise töölepingu saab sõlmida ilma erilise põhjuseta üheks aastaks.
Muudatused on tulemas ka koondamisläbirääkimiste miinimumaegade ja koondamistest teavitamise aja osas. Mõlemad muutuvad märgatavalt lühemaks.
NordenBladet — Soomes on tekkimas kodanlik valitsus, mis hakkab riigi kulutusi karmi käega kärpima. Ametisse astuv Petteri Orpo valitsus tahab riigi võlakõverat painutada. Soome on EL-i võlastatistikas keskel, kuid kõver on ülespoole. Eelmisel aastal vähenes riigi võlasuhe kõigis teistes EL-i riikides peale Soome. Valitsuse eesmärk on olnud korrigeerida avaliku sektori kulutusi järgmise nelja aasta jooksul kuue miljardi euro võrra.
Kuna töötulu maksustamine leeveneb poole miljardi euro võrra, saab eesmärgi saavutada näiteks sotsiaalkindlustuse kärbetega. Riigikassa augud täidetakse madalaimate käibemaksumäärade tõstmisega – välja arvatud toit.
Soome Yle toob välja kaheksa asja, mis valitsusprogrammi kohaselt kodanike igapäevaelus muutuvad. Valitsusprogramm on nelja-aastane tegevuskava, mille valitsus kohustub ellu viima. Nii et need muutused ei toimu kohe.
1.Eluasemetoetust vähendatakse
Omaniku kasutuses oleva eluaseme eest enam eluasemetoetust ei maksta. Eluasemetoetuse saajal võib vara olla maksimaalselt 10 000 eurot.
Eluasemetoetusele kulub Soomes aastas üle 2,6 miljardi euro. Kulud on lühikese ajaga kasvanud miljardi võrra. Siiani ei ole eluasemetoetuse suurust vara mõjutanud, välja arvatud toimetulekutoetusest elavad. Kavas on seda muuta.
Väiksemaid eluasemetoetusi ja pensionäride eluasemetoetust ei kärbita. Koos üliõpilaste üldise eluasemetoetusega töötatakse välja majanduslikult atraktiivne, ühiselamut soosiv alternatiiv.
Eluasemetoetust tahetakse arendada julgustavamas suunas: valitsus tahab, et töö tasuks alati vastu võtta.
2.Sissetulekupõhine töötutoetus muutub astmeliseks
Sissetulekupõhist töötutoetust saab praegu 300–400 päeva. Astmelisus tähendab, et toetus on alguses suurem ja töötuse pikenemisel väheneb.
Üle-eelmisel, 2021. aastal olid sissetulekupõhise töötuskindlustuse kulud 2,5 miljardit eurot. Valitsus soovib vähendada kulusid ja suurendada töötute stiimuleid tööd otsida.
Sissetulekupõhine töötuskindlustus muutub astmeliseks nii, et pärast kaheksanädalast töötust langeb hüvitise tase 80 protsendini algsest toetusest. 34 nädala pärast langeb toetus 75 protsendini.
Loobutakse tööpausidest (vuorotteluvapaa). Sääst on umbes 20 miljonit eurot.
Eesmärk on, et kodanike ostujõud ei väheneks. Maksusoodustusi soovitakse ellu viia lapsesoodustuse ja töötasusoodustuse tõstmisega.
Peaministrierakonnaks saav koonderakond lubas parlamendivalimistel maksualandusi miljardi võrra. Valitsusläbirääkimistel lepiti kokku 500–600 miljoni euro suuruses vähendamises.
Eesmärk on, et kodanike ostujõud ei väheneks.
Samal ajal tõstetakse madalaimaid käibemaksu määrasid, välja arvatud toit. See tõstab kinopiletite, kontsertide ja raamatute hinda. Nelja protsendipunkti võrra tõuseb ka sporditeenuste ja hotellide käibemaks.
4.Eratervishoid aitab ravijärjekordi kaotada
Tervishoius vastutavad korralduse eest endiselt hoolekandepiirkonnad. Nüüd otsitakse üha rohkem abi eraettevõtetelt.
Mida kauem peab kodanik ravijärjekorras ootama, seda tõsisemaks probleemid muutuvad. Koroonaepideemia ajal tekkisid ravijärjekorrad eelkõige kõhu- ja neurokirurgias. Pikemaks läksid ka järjekorrad silmakae operatsioonidele.
Järjekorrad plaanitakse kaotada, kasutades veelgi rohkem erameditsiini teenuseid.
Sotsiaal- ja tervishoiu kulusid püütakse 2027. aastaks vähendada 1,4 miljardi euro ja 2031. aastaks kokku 3 miljardi euro võrra.
Kokku hoitakse läbi hoolekandepiirkondade endi välja pakutud tõhususprogrammide ja näiteks digiteenuste suurendamise. Vaevusi saab ravida näiteks veebivastuvõttude abil.
5.Rohkem biokütuseid, kuid hinnatõus kompenseeritakse autojuhtidele
Soome eesmärk on olla 2035. aastaks süsinikuneutraalne. See tähendab fossiilkütuste kasutamise vähendamist ja biokütuste kasutamise suurendamist.
Biokütuse lisamine tõstab hinda tanklas, sest biokütus on kallim kui fossiilkütus. Bensiini hinna tõusu tahetakse kodanikele kompenseerida bensiiniaktsiisi alandamisega.
Kütusele biokomponendi lisamise kohustus kehtib ettevõtetele, kes müüvad bensiini. Valitsus plaanib olukorda leevendada sunniraha vähendamisega. Seda maksavad ettevõtted, kes ei täida biokomponendi lisamise kohustust.
6.Kanged õlled poodidesse
Toidupoodides saab edaspidi müüa jooke, mille kangus on maksimaalselt kaheksa protsenti. Uuritakse alla 15-protsendiliste veinide müümist toidupoodides.
Eesmärk on liberaliseerida alkoholi müüki. Alkoholi saab osta veebipoodidest. Veinitehased ja mikropruulikojad saaksid müüa oma tooteid otse tarbijatele.
Toidupoodides müüdavate jookide kõrgeim alkoholiprotsent on praegu 5,5 protsenti. See on tõusmas kaheksa protsendini. Nii et kangeid õllesid ja siidreid on toidupoodide riiulitel veelgi rohkem.
Valitsuse vahenõupidamisel tahetakse välja selgitada, kas alla 15-protsendilised joogid ehk veinid võiksid toidupoodide lettidele jõuda.
7.Tööelu ja haigusleht
Muutmisel on ka töötutoetus. Töötutele tehakse algul põhjalik kaardistamine ja pärast seda peavad nad „vastu võtma individuaalseid ja tööhõivet soodustavaid teenuseid”.
Töötu abiraha saajad on kohustatud osalema tööhõivet ja integratsiooni parandavatel teenustel.
Eelkõige alla 30-aastased soovitakse kiiresti muuta tööturuteenuste kliendiks.
Haiguslehe esimene päev jääks töötaja omavastutusele, mis tähendab, et talle selle eest tasu ei maksta. See ei kehti pikemate haiguslehtede kohta.
8.Üks üldine toetus, üks taotlus
Valitsus reformib üldist toimetulekut. Eesmärk on luua üks „universaalne toetus”, milles sisaldub põhiosa elamiseks, eluasemeosa eluaseme jaoks ja valikuline osa, et tagada täiendav turvalisus.
Töötutoetuse, toimetulekutoetuse, haigushüvitise, Kela rehabilitatsioonitoetuse ja vanematoetuse miinimumtase ühtlustatakse ning kaotatakse lapselisad ning muud lisakomponendid.
Üldtoetus väheneb töötulu suurenedes, mis muudab kasutatava sissetuleku prognoosimise lihtsamaks ja muudab töö praegusest tasuvamaks.
Plaan on ühele toetusele üle minna etappide kaupa. Valitsusperioodi keskpaigaks on plaan välja töötada klientidele ühtne taotlusmudel.
Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et teenused oleksid tagatud neile, kes ei saa töötada näiteks haiguste tõttu, on programmis välja toodud.
Madalapalgaliste töökohtade vastuvõtmist muudetakse praegusest lihtsamaks, et leevendada tööjõupuudust.
NordenBladet — Oy Lunden Ab Jalostaja ja Snellmanin Kokkikartano Oy on teatanud, et kutsuvad ettevaatusabinõuna turult tagasi tooted, kus defektiks on tooraine tarnija poolt teatatud võõrkehaoht.Neid tooteid ei tohiks tarbida, kuna need võivad sisaldada väikeseid metallitükke. Tooted ja tagasi kutsutavate partiide kuupäevad on toodud allpool.
Tagasikutsumine puudutab järgmisi Jalostaja tooteid:
– Xtra Italian pata 150 g 01.06.2025
– Xtra Italian pata 150 g 02.06.2025
– Jalostaja Italian pata 165 g 05.06.2025
– Jalostaja Italian pata 165 g 06.06.2025
Tootja palub tarbijatel tooted hävitada ja saata kas foto toote kuupäevast või tühi pakend aadressile Oy Lunden Ab Jalostaja, Pansiontie 45, 20210 Turku. Ostu eest makstakse raha tagasi.