NordenBladet — Uues valitsusprogrammis sisalduv plaan muuta haiguslehe esimene päev tasuvabaks on pälvinud nii kriitikat kui poolehoidu. Terveystalo töötervishoiu peaarst Jukka Pitkänen ütles varem Iltalehtile, et isegi ühe päevapalga kaotamine võib majandust oluliselt mõjutada.
Iltalehti arvutas välja, kui palju mõjutab üks tasustamata haiguspäev rahakotti erinevatel palgatasemetel ja ametites.
Haiguspäeva palk arvutatakse kuu mediaanpalga jagamisel 22 tööpäevaga. Kuus on keskmiselt 22 tööpäeva.
Soome statistikakeskuse andmetel kaotaksid kõrgeima kuupalgaga tegevjuhid ja peadirektorid 2021. aasta seisuga ühe haiguspäevaga keskmiselt 500 eurot.
Madalaimatesse palgakategooriatesse kuuluvad koristajad jäävad esimese haiguspäeva tõttu ilma vähem kui 100 eurost. Keskmise sissetulekuga inimesed saavad umbes 170 euro suuruse kahju.
Iltalehti küsitletud Soome kodanikud olid peaaegu üksmeelel, et muudatus pole töötajale hea.
Aava töötervishoiu spetsialist Eira Roos leiab aga omalt poolt, et muudatusega vähenevad töölt puudumised ja töökoha õhkkond võib paraneda, sest tõuseb haiguslehe väärkasutamise lävi.
Muudatus on Roosi hinnangul katsetamist väärt, kuid tuleb märkida, et see mõjutab rohkem nõrgemas olukorras olevaid inimesi.
NordenBladet — Soomes võitis valimised koonderakond Kokoomus (Eestis esindab samu vaateid erakond Isamaa). Erakonna juhist Petteri Orpo‘st (53) saab peaminister. Väljaanne Helsingin Sanomat on toonud välja uue valitsuse ministrid.
Petteri Orpo on viiendat ametiaega parlamendi liige Edela-Soome ringkonnast. Orpo oli põllumajandus- ja metsandusminister Alexander Stubbi valitsuses ning siseminister ja rahandusminister Juha Sipilä valitsuses.
Riikka Purra, rahandusminister
46-aastane Riikka Purra on põlissoomlaste (Eesti EKRE analoog) esimees ja teist korda valitud parlamendiliige Uusimaa ringkonnast. Ta kogus kevadistel parlamendivalimistel Soome suurima häältesaagi.
Sari Essayah, maa- ja metsamajanduse minister
56-aastane Sari Essayah on kristlike demokraatide esimees ja Savo-Karjala valimisringkonna saadik neljandat korda. Essayah oli Euroopa Parlamendi liige aastatel 2009–2014.
Anna-Maja Henriksson, tõenäoline haridusminister
59-aastane Anna-Maja Henriksson on Rootsi erakonna esimees ja Vaasa valimisringkonna rahvasaadik viiendat korda. Rootsi erakond teeb ministrite valiku ametlikult esmaspäeval, kuid suure tõenäosusega läheb erakonnale määratud haridusministri portfell Henrikssonile. Järgmisel valitsusajal kuuluvad haridusministri portfelli ka Põhjamaade asjad.
Henriksson töötas justiitsministrina Jyrki Kataineni, Alexander Stubbi, Antti Rinte ja Sanna Marini valitsustes ning on seega Soome staažikaim justiitsminister.
Elina Valtonen, välisminister
41-aastane Elina Valtonen on koonderakonna aseesimees ja Helsingi valimisringkonna saadik kolmandat korda.
Antti Häkkänen, kaitseminister
38-aastane Antti Häkkänen on koonderakonna aseesimees ja kolmandat korda parlamendi liige Kagu-Soome ringkonnast.
Häkkänen oli Juha Sipilä valitsuses justiitsminister. Erialalt on ta jurist.
Kai Mykkänen, kliima- ja keskkonnaminister
43-aastane Kai Mykkänen on koonderakonna parlamendifraktsiooni esimees ja kolmandat korda Uusimaa valimisringkonna rahvasaadik.
Mykkänen oli Juha Sipilä valitsuse väliskaubandus- ja arenguminister ning siseminister. Erialalt on ta majandusteadlane.
Anna-Kaisa Ikonen, omavalitsus- ja regionaalminister
46-aastane Anna-Kaisa Ikonen on koonderakonna aseesimees ja Pirkanmaa valimisringkonna rahvasaadik teist korda. Ikonen oli Tampere linnapea enne naasmist riiklikku poliitikasse.
Sanni Grahn-Laasonen, sotsiaalkaitseminister
40-aastane Sanni Grahn-Laasonen on koonderakonna rahvasaadik neljandat korda Häme valimisringkonnast.
Grahn-Laasonen oli Alexander Stubbi valitsuse keskkonnaminister ning Juha Sipilä valitsuses haridus- ja kultuuriminister ning haridusminister.
Arto Satonen ja Matias Marttinen, tööminister
56-aastane Arto Satonen on koonderakonna Pirkanmaa valimisringkonna rahvasaadik kuuendat korda. Oma pika parlamendikarjääri jooksul on Satonen olnud muuhulgas parlamendi asespiiker ning tööelu ja võrdõiguslikkuse komisjoni ning suure komisjoni esimees. Valitsusläbirääkimistel juhtis Satonen tööhõive töögruppi. Satonen on valitsuse tööminister kaks esimest aastat.
32-aastane Matias Marttinen on koonderakonna rahvasaadik Satakunta valimisringkonnast teist korda. Marttinen oli Petteri Orpo majanduspoliitika eriassistent, kui Orpo oli rahandusminister. Ta tegutses valitsusläbirääkimistel majanduse töögrupi esimehena. Marttinen on valitsuse tööminister kaks viimast aastat.
Sari Multala ja Mari-Leena Talvitie, teadus- ja kultuuriminister
44-aastane Sari Multala on koonderakonna Uusimaa valimisringkonna rahvasaadik kolmandat korda. Multala on kolmekordne maailmameister Soome võistluspurjetamises. Ta on Soome Olümpiakomitee aseesimees. Multala on valitsuse teadus- ja kultuuriminister kaks esimest aastat.
43-aastane Mari-Leena Talvitie on koonderakonna Oulu valimisringkonna rahvasaadik kolmandat korda. Talvitie on ametiühingu Tekniikan akadeemiset Tek esimees. Eelmises parlamendi koosseisus oli ta halduskomisjoni aseesimees. Talvitie on valitsuse teadus- ja kultuuriminister kaks viimast aastat.
Mari Rantanen, siseminister 47-aastane Mari Rantanen on põlissoomlaste parlamendifraktsiooni teine aseesimees ja Helsingi valimisringkonna rahvasaadik teist korda.
Leena Meri, justiitsminister
55-aastane Leena Meri on põlissoomlaste esimene aseesimees ja kolmandat korda Uusimaa valimisringkonna rahvasaadik. Eelmises koosseisus oli Meri parlamendi õiguskomisjoni esimees.
Kaisa Juuso, sotsiaal- ja terviseminister 62-aastane Kaisa Juuso on põlissoomlaste Lapimaa valimisringkonna rahvasaadik teist korda.
Lulu Ranne, teede- ja sideminister
51-aastane Lulu Ranne on põlissoomlaste parlamendifraktsiooni esimees ja teist korda rahvasaadik Häme valimisringkonnast.
Ville Tavio, väliskaubandus- ja arenguminister
38-aastane Ville Tavio on põlissoomlaste Edela-Soome valimisringkonna rahvasaadik kolmandat korda ja erakonna parlamendifraktsiooni endine esimees.
Vilhelm Junnila ja Sakari Puisto, majandusminister
41-aastane Vilhelm Junnila on põlissoomlaste parlamendifraktsiooni esimene aseesimees ja Edela-Soome valimisringkonna rahvasaadik teist korda. Eelmises parlamendi koosseisus oli ta muu hulgas rahanduskomisjonis ja tegeles maksudega. Junnila on töötanud muuhulgas tööstuses juhtivatel kohtadel ja parlamendi liikmete assistendina.
46-aastane Sakari Puisto on põlissoomlaste Pirkanmaa valimisringkonna rahvasaadik teist korda. Eelmises parlamendi koosseisus oli ta muu hulgas põhiseaduskomisjoni liige. Puisto on elukutselt füüsik ja tal on Cambridge’i ülikooli doktorikraad filosoofia erialal.
Rootsi erakond on öelnud, et teeb oma ministrite valiku esmaspäeval.
Lisaks haridusministri portfellile, mis tõenäoliselt läheb Henrikssonile, on erakonna käes ka Euroopa ja riigiomandi ministri portfell ning valitsuse kahe esimese aasta spordi- ja noorsooministri portfell.
Valitsusperioodi kahel viimasel aastal läheb spordi- ja noorsooministri portfell kristlikele demokraatidele. Kristlikud demokraadid otsustasid laupäeval valida sellesse ametisse inimese alles hiljem.
NordenBladet — Valitsusprogrammis on kirjas, et uus Petteri Orpo valitsus reformib vastutustundlikult muu Euroopa eeskujul alkoholipoliitikat ning jätkab 2018. aastal alustatud üldist alkoholiseaduse reformi.
Valitsusprogrammis on kirjas, et kehtivas alkoholiseaduses määratletud jaemüügiluba laieneb kuni 8-protsendilise alkoholisisaldusega kääritamise teel valmistatud jookidele, lisaks maksimaalselt 5,5-protsendilistele jookidele, vahendab Iltalehti.
Lisaks protsendilimiidi tõstmisele on Orpo juhtimisel plaanis veinid toidupoodidesse tuua.
Poole valitsemisperioodi lõpuks teevad vastutavad ministeeriumid uuringu 15-protsendiliste kangusega veinide müügi liberaliseerimiseks, seisab valitsusprogrammis.
Valitsusprogrammi kohaselt kaotatakse alkoholi veebimüügi osas vastuolud, et soomlastel oleks õigus osta veebi kaudu alkoholi teistes EL-i riikides tegutsevatelt ettevõtetelt.
Soome Alkole ja teistele jaemüügiloaga ettevõtele võimaldatakse alkoholi veebimüük ja muud tarne- ja järeletulemisel põhinevad jaemüügi kontseptsioonid – kuid seda vanusepiirangut järgides.
Riigisisesel veebimüügil järgitakse käsitööpruulikodade, mikropruulikodade ja majaveini erandeid, võttes arvesse kehtivaid kodumaise jaemüügi kanguse piire.
Kodumaiste väike- ja käsitööpruulikodade ning veinitootjate toodangu müük tootmiskohtadest otse tarbijale on võimalik jaemüügiloaga.
Valitsusprogrammis on kirjas, et Soome operaatorite välismaale müügi piirangud EL-i õiguse piires kaotatakse. Reformid viiakse ellu EL-i õiguse seisukohalt vastuvõetaval viisil, seisab valitsusprogrammi alkoholikaubanduse peatüki lõpus.
NordenBladet — Hotel & Spa Resort Järvisydän teatas möödunud nädalal, et juuni alguses leiti spaa kraaniveest legionella baktereid. Teate kohaselt on praegu käimas tõrjemeetmed. Järvisydän teate kohaselt algas esmaspäeval, 12. juunil spaa kraanivee hoolduskloorimine. Spaa on klientidele avatud tavapäraselt, sest baktereid leiti dušiveest, mitte ujulast, vahendab MTV.
Legionella on bakter, mida leidub väikestes kogustes magedas looduslikus vees ja pinnases. Legionella bakterid võivad paljuneda veesüsteemides ja liikuda koos aerosoolidega hingamisõhku. Hoones tekivad aerosoolid eelkõige duši all käies ja mullivannis. Legionella bakterid võivad hingamisteede kaudu organismi sattudes põhjustada tõsist leegionäride haigust.
Aurustumine võib toimuda näiteks duši all. Juues bakter haigusi ei põhjusta ja legionelloos ühelt inimeselt teisele ei kandu. Lisaks kuivale köhale, palavikule, peavalule, lihasvaludele ja õhupuudusele võivad sümptomiteks olla ka valu rinnus ja kõhus. Kõhulahtisus esineb enam kui veerandil patsientidest ja meeltesegasus tekib pooltel.
Haiguspilt võib varieeruda asümptomaatilisest infektsioonist kuni raske kopsupõletikuni, mida nimetatakse ka leegionäride haiguseks.
Järvisidän spaast leitud bakterid pole spaa sulgemist põhjustanud, sest Savonlinna keskkonnatervise inspektori Mika Merineni sõnul basseinidest võetud proovidest baktereid ei leitud. Spaas puudub nakkusoht, ütles ta.
Kuigi legionella ei levi inimeselt inimesele ega ka joogivee kaudu, seisab Järvisydän spaa teates, et ettevaatusabinõuna saavad kliendid spaast ka pudelivett. Merinen rõhutab, et tervishoiuasutused pole seda nõudnud.
Küll on spaa klientide heaolu mõttes sellise varumeetme võtnud, ütles Merinen.
Terviseinspektor Merinen ütleb, et üks legionellabakteri leidude põhjusi on ilmselt vajadus kulusid kokku hoida. Legionellat leiti kevadel Joensuu hotelli Scandic joogiveest, samuti Pieksämäki ujulast.
Põhja-Karjala hoolekandepiirkond Siun Sote andis aprillis teada legionella leiust Joensuu Scandicus.
Riigi tasandil ei tea ma lähiminevikust rohkem juhtumeid, kuid Ida-Savo keskkonnatervise osakond osales legionellaprojektis, mis oli suunatud basseinidele ja spaadele. Meie kontrollipiirkonnas leiti legionellat vaid Järvisydän spaas, ütleb Mika Merinen.
Eelmisel aastal alanud energiakriis pani paljud omavalitsused ja operaatorid mõtlema, kuidas energiakulusid kokku hoida. Eriti hädas olid suurenenud energiakuludega ujulad ja hotellid.
Alates jaanuarist on legionella testimine Soomes kohustuslik. Merineni hinnangul võib legionella leidude suurenemise üheks põhjuseks olla suurenenud testimine ja kulude kokkuhoid.
Energiasäästu osas läheme ühest äärmusest teise. Kulude kokkuhoid kaob, kui peate läbi viima drastilisi puhastusmeetmeid, märgib Merinen.
Merineni sõnul on spaaoperaatoritele nüüdseks antud juhis, et sooja tarbevee temperatuuri tuleb edaspidi hoida kõrgemal. Seda hakatakse tõhusamalt jälgima ja edaspidi hinnatakse ka veesüsteemi.
Merineni sõnul lasub vastutus avalikes asutustes alati operaatoritel, et näiteks spaas käimine oleks turvaline.
Legionella bakter kleepub leiges vees biokile külge. Sellest võib olla väga raske vabaneda. Jah, operaatorid peaksid olema teadlikud sellest, milliste ohtudega nad vee temperatuuri langetades kokku puutuvad, märgib Merinen.
Vee temperatuuril on oluline mõju legionellabakterite kasvule ja ellujäämisele. 50-kraadine vesi tapab 90 protsenti legionellast mõne tunniga, 55-kraadine vesi mõnekümne minutiga ja 60-kraadine vesi mõne minutiga.
Legionella võib madala sooja vee temperatuuriga kauem ellu jääda, kuigi ka alla 20-kraadine vesi ei võimalda tavaliselt legionella kontsentratsioonil kasvada.
Hea oleks inimesi üldiselt teavitada, et isegi kodus rakendatavad energiasäästumeetmed võivad viia legionellabakterite tekkeni. Kui eramu on ehitatud enne 2007. aastat, on sooja tarbevee madalaim temperatuur 50 kraadi, uuemates 55 kraadi.
Järvisydän sapaa juhataja asetäitja Jukka-Pekka Pajunen ütles MTV uudistele, et puhastustööd spaas jätkuvad nüüd neljandat päeva. Täna võetakse uued proovid ja saadetakse analüüsiks, ütles Pajunen.
Pajuneni sõnul pole bakteriavastus seotud kulude kokkuhoiuga, sest Järvisydän spaas pole vee temperatuuri langetatud.
Praegu uurime, mis selle põhjustas, ütles Pajunen.
Pajunen peab bakterileiu põhjuseks seda, et 12. jaanuaril muutus seadus, mille kohaselt tuleb legionellat regulaarselt testida. Nüüd leitakse seda siit ja sealt, lisab ta.
Pajuneni sõnul on klientidel olnud küsimusi, kuid majutuse äraütlemisi on olnud väga vähe. Vesi on isegi hetkel joodav, sest bakter ei ole seda juues nakkav.
Pajuneni sõnul soovib spaa veenduda, et bakterid saaks hävitatud, mistõttu on tulemas muudatused vee soojendamise seadmetes. Muudame sooja vett tootvad soojuspumbad efektiivsemaks, märkis ta.
Pajuneni sõnul maksab puhastus kümneid tuhandeid. Spaas on ujumine ohutu, kuid kui on astma või mõni muu kopsuprobleem, võivad aurustunud dušiveest bakterid organismi sattuda. Muidu on täiesti turvaline, järvevesi on puhas ja spaas saab vannis käia, aga kui põetakse astmat või kopsuhaigust, tuleks duši all käia majutusasutustes, kus on oma veesüsteem.
NordenBladet — Reedel, 16. juunil teatas Kanada kaitseminister Anita Anand, et Kanada kavatseb paigutada Lätti 15-st Leopard 2 tankist koosneva Kanada armee tankieskaadri koos tugipersonali ja varustusega. Teade tehti NATO kaitseministrite kohtumisel Brüsselis.
Tankide saatmine on osa operatsioonist Reassurance ja see peaks toimuma lähikuudel ning tankid, esialgne tugipersonal ja varustus jõuavad kohale 2023. aasta sügiseks. Umbes 130 isikust koosnev täielik üksus peaks olema paigas Kanada kaitseministeeriumi andmetel hiljemalt 2024. aasta kevadel, vahendab lsm.lv.
„See Kanada armee tankieskaader liitub Kanada juhitava NATO täiustatud kohaloleku (eFP) lahingugrupiga Lätis – mitmerahvuselise, kümnest riigist koosneva lahingugrupiga, mida Kanada on juhtinud raamriigina alates 2017. aastast. Kanada armee tankieskaadri kasutuselevõtt suurendab oluliselt lahingugrupi sõjalist võimekust. See teade näitab Kanada pühendumust ellu viia 2022. aasta juuni Kanada-Läti ühisdeklaratsiooni, milles Kanada lubas teha koostööd Läti ja NATO liitlastega vägede tugevdamiseks ja kohale toomiseks, et muuda eFP lahinguvõimeliseks brigaadiks,” seisab teates.
NATO kaitseministrite kohtumisel arutasid liitlased oma jätkuvat toetust Ukrainale, keskendudes tingimuste seadmisele riigi pikaajaliseks sõjaliseks eduks ja tugevdatud suhteks NATOga, tagades samas piisava kaitsetootmise. Ministrid kinnitasid NATO solidaarsust ja ühtsust vastuseks Venemaa ebaseaduslikule ja õigustamatule sõjale ning Ukrainale õigeaegse ja tõhusa abi andmisel koostöös tööstusega.
„Kanada toetus Ukrainale on vankumatu ja meie pühendumus NATO alliansile on raudkindel. Kanada täiendav sõjaline abi Ukrainale aitab Ukraina relvajõududel end kaitsta Venemaa ebaseadusliku ja õigustamatu sissetungi eest. Lisaks näitab Kanada armee tankieskadrilli lähetamine Lätti Kanada jätkuvat pühendumust Läti julgeolekule ja NATO kollektiivkaitsele. NATO asutajaliikmena jätkab Kanada konkreetse panusega meie liitlaste kaitsmisel,” ütles Anand.
Läti kaitseminister Ināra Mūrniece tervitas tankide saatmist, öeldes: „Läti ja Kanada teevad tihedat koostööd, et viia ellu NATO Madridi tippkohtumisel sõlmitud deklaratsioon ja arendada Lätis paiknev lahingugrupp lahinguvõimelise brigaadi tasemele. Kanada otsus tankide alaliseks paigutamiseks Lätti on tugev signaal Kanada otsusekindlusest selle eesmärgi saavutamisel.”
Läti kaitseminister teavitas NATO kolleege ka Läti valitsuse tänavuse, aga ka 2024. ja 2025. aasta otsusest panustada 2 miljoni euroga (igal aastal) NATO terviklikku toetuspaketti Ukrainale. Selle algatuse eesmärk on pakkuda mittesurmavat tuge Ukraina relvajõududele, kohandades neid aktiivse sõjapidamise tingimustega.
Lisaks osales kaitseminister ka USA juhitud Ukraina kaitse kontaktgrupi (Ramsteini formaat) kohtumisel, mis toimus 15. juunil NATO peakorteris Brüsselis.
Canada will step up its military presence in Latvia by deploying a tank unit with 15 Leopard 2 tanks to🇱🇻. This 🇨🇦decision shows its strong commitment to develop @eFPBGLatvia to a brigade. Thank you @AnitaAnandMP for🇨🇦contribution to the security of our region. #StrongerTogether pic.twitter.com/k6tWYBG3j5
— Ināra Mūrniece (@IMurniece) June 16, 2023
