NordenBladet — Soome valitsus on teinud ettepaneku tõsta üldise eluasemetoetuse omaosaluse põhiosa 42 protsendilt 50 protsendile.
Kui Kela arvutab välja, kui palju leibkond võib saada eluasemetoetust, määratakse leibkonnale põhiomaosalus. Seda mõjutavad leibkonna sissetulekud ning täiskasvanute ja laste arv leibkonnas. Mida suurem on sissetulek, seda suurem on põhiomavastutus. Madalaima sissetulekuga inimestel puudub põhiomavastutus, vahendab Iltalehti.

Põhiomavastutuse muudatused puudutavad kõiki üldist eluasemetoetust saavaid leibkondi.

Valitsus teeb ettepaneku, et üldise eluasemetoetuse kompensatsiooniprotsenti vähendataks seniselt 80 protsendilt 70 protsendile kinnitatud eluasemekulude maksimumkulude ja põhiomaosaluse vahest.

Üldine eluasemetoetus katab pärast muudatust praegusest väiksema osa leibkonna eluasemekuludest ning suurema osa eluasemekuludest maksab leibkond ise.
Valitsuse ettepanek kaotab üldisest eluasemetoetusest 300-eurose töötulu mahaarvamise. Töötulu mahaarvamine tähendab, et iga leibkonna liikme kogutöötulust arvatakse maha 300 eurot kuus. Praegu jätab Kela seetõttu eluasemetoetust mõjutavate sissetulekute suuruse arvutamisel osa sissetulekutest tähelepanuta.

Ühtlasi teeb valitsus ettepaneku üldise eluasemetoetuse arvestatavate eluasemekulude ülempiiride 1. ja 2. munitsipaalgrupi liitmiseks ning eluasemekulude ülempiiri arvestamiseks vastavalt kehtivale omavalitsuse 2. grupile. Helsingi liidetakse ülejäänud pealinna piirkonnaga samasse omavalitsuste gruppi. Sel juhul vähenevad Helsingi leibkondade eluasemetoetuses arvestatavad maksimaalsed eluasemekulud.
Muudatuse tulemusena väheneb peaaegu kõigi eluasemetoetust saavate Helsingi leibkondade eluasemetoetus.

Suurem osa muudatustest jõustuvad 2024. aasta 1. aprillil. Leibkonna eluasemetoetuse muudatused avaldavad mõju järgmisel korral leibkonna toetuse hindamisel või toetuse määramisel leibkonnale, kes veel eluasemetoetust ei saa.

Lisaks kaotab valitsuse ettepanek omanike kasutuses olevate korterite üldise eluasemetoetuse.

Üldist eluasemetoetust maksti omanike kasutuses olevate korterite eest 2022. aasta lõpus veidi alla 15 000 leibkonnale ehk 3,9 protsendile kõigist toetust saavatest leibkondadest.

Summa on ilmselt intresside tõusu tõttu üsna kiiresti kasvanud ning 2023. aasta augustis maksti toetust juba 17 000 leibkonnale, seisab valitsuse eelnõus.

Kaks kolmandikku toetustest maksti ühistukorteritele ja kolmandik ühepereelamutele.
Keskmiselt maksti toetust 2022. aasta lõpus ligikaudu 190 eurot kuus umbes 362 euro suuruste eluasemekulude katteks. 2023. aasta augustis oli keskmine toetus tõusnud ligikaudu 242 euroni kuus ning toetuse saajate keskmised eluasemekulud 513 euroni kuus.

Praeguse intressimäära juures võtab toetuse kaotamine umbes 17 000 toetuse saajalt keskmiselt umbes 240 eurot kuus. Eluasemekulude ja toetuste saajate arvu kasvutrendide jätkumisel oleks mõju 2024. aastal ilmselt mõnevõrra suurem, seisab valitsuse eelnõus.

Valitsuse eelnõu kohaselt ei saa 1. septembrist 2024 enam omanike kasutuses olevate elamispindade eest eluasemetoetust.

Tänavuse, 2023. aasta juunis maksti eluasemetoetust 383 361 leibkonnale. Neist 366 501 leibkonda ehk üle 95 protsendi elas üürikorteris ja 16 860 leibkonda omanike kasutuses olevates eluruumides.

Üldine eluasemetoetus on kehtestatud suures osas üürielamute toetamiseks. Rahvusvaheliselt on omanike kasutuses olevate korterite eest eluasemetoetuse saamise võimalus harukordne erand, seisab valitsuse eelnõus.

Eluasemetoetuse kompensatsiooniprotsendi langetamine 80 protsendilt 70 protsendile, Helsingi viimine munitsipaalgrupi 2 tasemele, põhiomaosaluse sissetulekute hindamise karmistamine ja töise tulu mahaarvamise kaotamine vähendab riigi eluasemetoetuse kulusid hinnanguliselt 355 miljoni euro võrra aastas.

Omaniku eluasemetoetuse kaotamine vähendab lisaks eelpool mainitud muudatustele eluasemetoetuse kulusid ligikaudu 30 miljoni euro võrra aastas.

Samas suurendavad muudatused toimetulekutoetuse kulusid aasta baasil hinnanguliselt kokku ligikaudu 77,2 miljoni euro võrra, mis juhul hoiaksid muudatused avaliku sektori kulutusi kokku hinnanguliselt ligikaudu 308 miljoni euro võrra.

Sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen ütles teisipäeval parlamendidebatis, et järgmisel aastal realiseerub umbes kolmandik kokkuhoiust. Kokkuhoid realiseerub täies mahus 2025. aastal.

Üldise eluasemetoetuse osakaal Kela makstavatest eluasemetoetustest oli 2022. aastal 69,6 protsenti ehk 1565 miljonit eurot.

NordenBladet — President Martti Ahtisaari matused peetakse Helsingis mardipäeval, reedel, 10. novembril. President Ahtisaari õnnistustseremoonia toimub Helsingi toomkirikus kell 13.00.

President Ahtisaari maetakse Hietaniemi kalmistule piirkonda, kus asuvad presidentide Urho Kekkoneni, Mauno Koivisto ja Risto Ryti hauad. Matusepäev on üle riigi üldine leinapäev. Yleisradio teeb matustest otseülekande Yle TV1 ja Yle Areena ning Raadio Soome vahendusel.

Valitsus otsustas oma istungil täna kolmapäeval, 18. oktoobril riiklike matuste korraldamise. Valitsuse liikmed pidasid esmaspäeval, 16. oktoobril istungi alguses vaikusehetke lahkunud president Ahtisaari mälestuseks.

NordenBladet — Võrguseadmete tootja Nokia plaanib lähiaastatel koondada kuni 14 000 töötajat, teatab ettevõte. Ettevõte ütleb, et alandab oma kulustruktuuri ja ühtlustab tegevust, „et kindlustada tehnoloogiline juhtpositsioon ning piisavad ressursid teadus- ja arendustööks”.

Aastapõhiselt seab Nokia 2026. aasta lõpuks 0,8–1,2 miljardi euro suuruse kulude kokkuhoiu 2023. aastaga võrreldes.

Need on arvutatud ilma inflatsiooni mõjuta ja eeldades, et töötajate töötasu tulemuspõhine osa on aastatel 2023 ja 2026 planeeritud tasemel, seisab teates.

See tähendab personalikulude vähenemist 10–15 protsenti. Kavandatava ümberkorraldusega loodetakse praeguse 86 000 töötaja asemel 72 000–77 000 töötajaga organisatsiooni.

Nokia kavatseb seetõttu koondada 9000–14 000 töötajat.

Kulude kokkuhoiu programmi täielik ulatus sõltub turu arengust. Säästumeetmed on peamiselt suunatud mobiilsidevõrkude ning pilve- ja võrguteenuste ärisegmentidele ning kontserni tasandi funktsioonidele.

Usume endiselt, et turg pakub meile keskpikas ja pikas perspektiivis olulisi võimalusi. Pilvandmetöötluse ja tehisintellektiga seotud kõrgeid ootusi ei saa täita ilma ulatuslike investeeringuteta sidevõrkudesse, millelt on tulevikus vaja täiustatud funktsioone. Kuna me aga ei saa turumuutuse ajakavas kindlad olla, võtame nüüd oma positsiooni tugevdamiseks meetmeid kolmel erineval tasandil, ütles Nokia tegevjuht Pekka Lundmark pressiteates.

Nokia avaldas täna oma selle aasta kolmanda vahearuande. Kolmanda kvartali võrreldav käive kahanes aasta varasemaga võrreldes 20 protsenti: 6,24 miljardilt eurolt 4,98 miljardi euroni.

Ettevõte nimetab põhjusena makromajanduslikku ebakindlust ja kõrgemaid intressimäärasid, mis hoiavad jätkuvalt operaatorite investeeringuid tagasi.

Ärikasum vähenes eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 36 protsenti: 658 miljonilt 424 miljonile eurole.

NordenBladet — Soome keskkriminaalpolitsei (KRP) uurib gaasitoru kahjustuse piirkonnas liikunud laevade tausta. Politsei teatas eile esmaspäeval, 16. oktoobril, et sai info välja gaasitoru vigastuse ajal piirkonnas liikunud laevade kohta.

KRP pressiteate kohaselt on politsei uurinud mitmeid laevu, millel on seos kahju tekkimise koha ja ajaga, vahendab MTV.

Avalikest allikatest on olnud võimalik välja selgitada laevad, mis sündmuse toimumise hetkel piirkonnas liikusid. Politsei on alustanud uurimistoimingud seoses laevadega Newnew Polarbear ja Sevmorput, aga ka teiste laevadega, mis andmete põhjal on kahju tekkimise hetkel piirkonnas viibinud, ütles keskkriminaalpolitsei kriminaalkomissar Risto Lohi pressiteates.

Näiteks merealal toimuvat liiklust uuritakse eeluurimisel, kuid KRP hinnangul tunduvalt detailsemalt kui avalikest allikatest välja tuleb.

Lisaks laevade liikumisele uuritakse koostöös teiste riikide võimudega nende tausta ja varasemat tegevust, selgitab Lohi.

Keskkriminaalpolitsei on jätkanud gaasitoru vigastuse uurimist nii merel kohapeal kui ka juhtunuga seotud infot analüüsides.

KRP teatel on paranenud ilm võimaldanud uuesti sukelduda ja seeläbi kahjustuskohas tehnilist uurimist läbi viia.

Soome väljaande Helsingin Sanomat andmetel möödus Venemaa lipu all sõitev tuumajõul töötav laev Sevmorput gaasitoru lekkekohast pärast 8. oktoobri südaööd. Laev oli Murmanskist teele asunud 19. septembril ja jõudis Läänemerele 6. oktoobril.
Kõnealune alus on ligikaudu 260 meetrit pikk ja 35 meetrit lai. Tegemist on 35 aastat tagasi ehitatud kaubalaevaga, mis Marine Trafficu talituse andmetel kuulub Vene riigile.

Newnew Polarbear on 2005. aastal ehitatud kaubalaev, mis on registreeritud Hongkongi lipu all. Kõnealune alus on 169 meetrit pikk ja 27 meetrit lai. See kulgeb Hiina ja Venemaa vahel.

Helsingin Sanomate andmetel lahkus laev Kaliningradist 6. oktoobril. Väidetavalt möödus see gaasitoru lekkekohast 8. oktoobril pärast kella ühte öösel.

Eesti ajaleht Postimees teatas täna teisipäeval, et Newnew Polarbear oli gaasitoru läheduses täpselt samal ajal, kui piirkonnas tuvastati seismiline aktiivsus. Väidetavalt aeglustas laev oma stabiilselt 11 sõlmelt kiirust just siis, kui see gaasitoru ületas.
Juuresoleval Marine Trafficu laevade liikumise kaardil olid gaasitoru asukohas kell 1.20 ajal, kui toimus väidetav plahvatus Vene tankerid Pskov ja Viktor Bakajev. Mõlemad laevad liikusid Peterburi poolt gaasitoru asukoha juurde, keerasid ringi ja sõitsid siis tagasi.