Kolmapäev, detsember 31, 2025

SOOME UUDISED

Soomes ründasid sajad inimesed koroona vastu vaktsineerimise punkte

NordenBladet — Helsingi linna koroona vastu vaktsineerimise punktid avati tänase esmaspäeva hommikul kell 10. See oli päris omapärane vaatepilt, kui juba enne uste avanemist ootas järjekorras sadu inimesi, vahendab Ilta-Sanomat.

Järjekordi oli kaks, millest ühes ootasid oma järjekorda aja broneerinud inimesed ning tunduvalt pikemas järjekorras need, kes olid ilma kokkulepitud ajata.

Soome terviseamet on soovitanud uuesti vaktsineerimist üle 65-aastastele inimestele, üle 18-aastastele, kes kuuluvad meditsiinilistesse riskirühmadesse, ja üle 12-aastastele, kellel on raske immuunpuudulikkus.

74-aastane heatujuline Tuula võttis olukorda rahulikult, istus oma rulaatoril ja suitsetas sigaretti. Tuula ütles, et tuli järjekorda seisma veidi enne uste avamist.
Agressiivset käitumist ega karjumist Tuula näinud ei olnud.

Varem oli info, et paljudes hoolekandepiirkondades on vaktsineerimine graafikust maha jäänud, mis on tunded kuumaks kütnud.

Ma pole näinud, et kedagi oleks siit eemaldatud, räägib Tuula. Isegi mitte mind, kuigi ma suitsetasin seal, sõnab ta.

Praegune koroona olukord teeb Tuula mõnevõrra murelikuks. Keda see ei huvitaks, märgib ta.

Küll aga pole ta kontakte vältinud ja on käinud tavapäraselt näiteks toidupoes.

Peagi ootab teda ees käeoperatsioon, mistõttu oli arst soovitanud võtta nii koroonavaktsiini kui ka gripivaktsiini kordusdoosid.

Proua, kes on saanud juba neli koroonadoosi, ütleb, et kui ta pääseb kiiresti operatsioonile, kavatseb ta jõulud veeta Hispaanias.

Olen veetnud jõule Fuengirolas 14 aastat. Meid, soomlasi, on piisavalt! lisab ta.
Kallio büroohoone ees on samuti ohtralt soomlasi.

End Soome maksumaksjaks tituleeriv Pertti on järjekorras seistes isegi mõnda sõimusõna kasutanud. Oh pagan, 45 aastat olen maksnud makse ja selline korraldus, lisab ta.
72-aastane Pertti leiab, et linn on korraldustega halvasti hakkama saanud.  Järgmine koroonavaktsiin on talle ühtlasi järjekorras viies. Ma olen põhimõtteliselt terve, kuid mul on tulemas protseduur, märgib ta.

Kontakte pole ta vältinud, kuid poetab siiski repliigi noorte suunas. Kas sa pead terve nädalavahetuse tantsima, põsed punnis, nuriseb Pertti.

Pertti ei taha siiski piiranguid ega sulgemisi, vaid apelleerib inimeste enda olukorra tunnetusele. Mõtlemine on siin lubatud ja isegi soovitav, märgib ta.

Nooremat põlvkonda esindas sabas Helmi, kes kuulub astma tõttu riskigruppi. Ma pole koroonaga seotud uudiseid märganud ega ole ka aktiivselt olukorda jälginud, räägib ta.
26-aastane Helmi ütleb, et eelmisel aastal ta kordusdoosi ei võtnud, aga tahtis nüüd seda võtma tulla. Meelerahu huvides, märgib ta.

Oma sõpraderingis on ta märganud, et inimesed on hakanud oma sõpru aktiivselt hoiatama, kui neil on gripp või muud koroonaga seotud sümptomid. Inimesed aga teevad asju ikka vanaviisi, leiab ta. Nii ka mina. Olles kaks korda koroonat põdenud, ei tekita olukord mulle stressi, lisab ta.

Kohal oli ka Tarmo, kes taotleb kuuendat vaktsiinidoosi. Jah, praegune koroona olukord on natuke murettekitav, kuna mul on poolteist kopsu alles, räägib ta.

66-aastane Tarmo teatab oma Bob Marley pildiga kampsunis, et on seni koroonaga nakatumist vältinud. Poes olen käinud, aga kõrtsus mitte, muigab ta.

85-aastasel Leilal, kes tuli saama kuuendat doosi, on koroonaga isiklik kogemus. Mu abikaasa suri märtsis koroonasse, räägib ta. Ta ei võtnud ainsatki koroonavaktsiini ja ta ei tahtnud seda võtta, kuigi tal oli krooniline kopsuhaigus.

Leseks jäänud naine ütleb, et see oli „mehe kapriis”, kus ta arvas, et on surematu. See on praegu naljakas, aga see ei olnud naljakas eelmisel kevadel, märgib ta.

Leila ütleb, et on viimasel ajal palju lugenud koroonaviiruse juhtumite sagenemisest ja on maski uuesti kasutusele võtnud. Muidu olen olnud nagu tavaliselt, aga näiteks ühistranspordis kannan maski, sõnab ta.

Kallio büroohoones on ka teisi peale kordusdoosi saajaid. 80-aastane Taisto ütleb, et käis linnavalitsuses asju ajamas. Mees ütleb, et on võtnud kokku neli koroonavaktsiini doosi, kuid enam kordusdoose võtta ei kavatse.

Miks? Kui koroona või surm on tulemas, siis see tuleb, ütleb ta ja filosofeerib nagu Muumist tuttav Piisamrott.

Perry, kes oli juba varem aja broneerinud, ei pidanud tundide kaupa järjekorras ootama, selle asemel istus ta pärast vaktsineerimist hea tujuga sees.

Jah, see oleks olnud päris metsik, kui oleksin siia tulnud ilma aega kokku leppimata. Tõenäoliselt oleksin tagasi läinud ja mõni teine ​​kord tulnud, märgib ta.

67-aastane mees ütleb, et sai nüüdseks juba kuuenda doosi ja võttis samal ajal ka gripivaktsiini. Perry julgustab inimesi võtma kordusdoose, kui neil on võimalus.

Järjekord väljas aina kasvas. Mõned inimesed pöörasid rivi lõpust tagasi. Linna töötajad käisid järjekorra läbi ja tõid soovijatele kokkupandavad plasttoolid.

Üks neist, kes toolile istus, oli 30-aastane Elisa, kes ootas oma neljandat vaktsiinidoosi. Olen 36. nädalat rase, seetõttu võtsin tooli. Ja raseduse tõttu ootan ka vaktsiini, räägib ta.
Koroona olukord Elisat muretsema ei pane, kuid sündimata lapse huvides soovib ta praeguses olukorras tavapärasest veelgi ettevaatlikum olla.

Büroohoones juhendas inimesi õendusjuht Leena Apell. Tema sõnul oli esimene järjekorras olija saabunud juba hommikul kell 7.30 ehk kolm tundi enne uste avamist.

Õendusjuht loodab, et inimesed saavad end vaktsineerida erinevatel päevadel, et ei oleks suurt tormamist. Tung on esimestel päevadel alati suur, ükskõik millega tegu – isegi kui ämbreid ei jagata.

Oleme rahul, et kodanikud hoolitsevad selle eest, et nemad ja nende lähedased oleksid terved. Aga see vaktsineerimine on tõesti mõeldud ainult riskigruppi kuuluvatele inimestele ja nende lähedastele, märkis Apell.

 

Põhjamaad on võtnud sisserände küsimuses karmima seisukoha

NordenBladet – Põhjamaade rände- ja justiitsministrid teatasid täna, pärast kahepäevast koosistumist Kopenhaagenis, kokkuleppest suurendada jõupingutusi sisserändajate kodumaale naasmiseks ning ebaseaduslikult riigis viibivate elanike kolmandatesse riikidesse saatmiseks.

Taani on juba karmistanud kodakondsuse saamiseks nõutavaid tingimusi ning on vedanud siiani kõige karmikäelisemat poliitikat sisserändajate suhtes Põhjamaades. Taani on loonud ka algatusi, mille eesmärk on rännet heidutada.

Taani rände- ja lõimumisminister Kaare Dybvad Bek ütles avalduses, et riikidel on ühine huvi tagada, et seadusliku elamisloata välismaalased saadetaks koju.
Taani sotsiaaldemokraadist peaminister Mette Frederiksen on toetanud pagulaste nulleesmärki oma riigis sestsaati, kui ta 2019. aastal võimule tuli.

Taani oli samuti esimene riik Euroopas, mis loobus elamisloa väljastamisest Süüria sõjapõgenikele Damaskuse piirkonnast 2020. aastal, tuues põhjuseks asjaolu, et olukord araabia riigi pealinna ümbruses on piisavalt turvaline.

Taani ministrite kõrval osalesid koosistumisel ka Rootsi, Soome, Norra ja Islandi ministrid.

Esimene kolmest kokkulepitud algatusest oli suurendada koostööd rändeatašeede vahel, kes vastutavad inimeste maalt väljasaatmise eest.

“Atašeed hakkavad kohtuma regulaarselt ja tugevdavad ühiselt koostööd kolmandate riikidega selleks, et paremini korraldada naasmist küsimuse all olevatesse riikidesse ning pakkuda taaslõimumisel tuge,” ütles Taani rändeminister oma avalduses.

Teine algatus näeb ette koostööd ühiste lendude puhuks mõnest “Põhjamaast kolmandasse riiki, selleks et inimesed ilma seadusliku elamisloata mitmes Põhjala riigis saaksid lahkuda neist ühest riigist ja siirduda kolmandasse riiki,” seisis avalduses.

Ministrid lisasid, et sellist koostööd tehakse Euroopa Liidu piiri- ja rannikuvalveagentuuriga Frontex.

Kolmandaks astutakse samme, millega suurendada tuge lõksu jäänud migrantidele Põhja-Aafrikas, sealhulgas pakutakse abi vabatahtlikuks tagasipöördumiseks nende oma kodumaale.

Põhjala riigid on üksmeelel, et sisserände küsimuses tuleb võtta märksa karmim seisukoht.

Avafoto: Unsplash

Soome sõlmib USA-ga sõjalise lepingu: riiki tulevad USA üksused ja relvad

NordenBladet — Soome ja USA kahepoolse DCA lepingu ametlik kavand on valmis, edastab Helsingin Sanomat. Helsingin Sanomate andmetel hakkab Soome parlament lepingut arutama võib-olla novembri lõpus.

Riigid on pidanud läbirääkimisi DCA lepingu üle alates 2022. aasta augustist. Valitsusprogrammis kirja pandud eesmärk on läbirääkimised lõpule viia.
Juba enne sõjalise liidu NATO liikmeks saamist ehitas Soome oma riigikaitse toetamiseks üles keeruka kahe- ja mitmepoolsete koostöölepingute võrgustiku.

DCA põhjuseks oli, et Soome ei jääks võimalikus kriisiolukorras üksi abita.
Soome on aprilli algusest NATO täisliige ning nüüd kehtib Soomele ka kuulus artikkel 5, mis kohustab teisi NATO riike kaitsma teist liikmesriiki, kui seda rünnatakse.

Kaitsekoostöö lepingut nimetatakse Defence Cooperation Agreement (DCA). USA-l on sellised kahepoolsed lepingud enam kui 20 riigiga, samuti on valmimisel leping Rootsiga.
USA-l on DCA lepingud ka teiste NATO riikidega.

Lepingutes on väga detailselt kirjas, kuidas kehtivad näiteks USA enda seadused DCA lepingu teise osapoole riigis.

Tampere ülikooli teadusdirektor Hanna Ojanen ütles kevadel väljaandele Ilta-Sanomat, et lepingutega saab nii täpselt määratleda praktilised küsimused nagu see, kas Ameerika sõdurite juhiload kehtivad lepingupartneri territooriumil.

Lepingute olulisim sisu on tingimused, mille alusel saab riiki paigutada näiteks relvi.
Poola DCA lepingus on kirjas, et Ameerika relvade ladustamine Poolas järgib Ameerika seadusi, ütles Ojanen mais.

Soome jaoks kõige vajalikum on see, kuidas DCA leping muudab Soome julgeolekut ja mida USA Soomelt saab. Leping määratleb, mida nõutakse Soomelt USA suunal.
Vastavad küsimused on näiteks USA võimalikud kavatsused paigutada Soome oma vägesid, relvavarusid või midagi muud.

Helsingin Sanomate andmetel on lepingu kavandis määratletud piirkonnad, kus USA väed võivad tegutseda, kus nad saavad relvi hoida ja kuhu näiteks hooneid ehitada.
Praegu teadaolevalt ei tuleks Soome USA alalisi sõjaväebaase.

Soome on USA jaoks huvitav riik juba kasvõi enam kui 1300 kilomeetri pikkuse maismaapiiri tõttu Venemaaga.
Koostööd on tehtud juba varem.

Soome on USA-lt tellinud 64 uut mitmeotstarbelist hävitajat F-35A, millest esimesed jõuavad Lapimaale 2026. aastal.

Juba on spekuleeritud, et USA võiks olla huvitatud Lapimaast kui koostööpiirkonnast.
Lapimaal on õhujõudude hävitajate baas Rovaniemis ja Lääne-Euroopa suurim sõjaline harjutusväljak Rovajärvi, mille pindala on vähemalt 1070 ruutkilomeetrit.

 

 

Soome: Kaitsepolitsei (Supo) hoiatab koduruuterite eest – kuus soovitust mida kontrollida

NordenBladet — Igaüks, kellel on püsivalt võrku ühendatud kaitsmata seade, näiteks koduruuter, võib olla välisspionaaži võimaldaja, seisab Soome kaitsepolitsei (Supo) riikliku julgeoleku ülevaates. Üha enam seadmeid on internetiühendusega, mis võimaldab seadet juhtida eemalt avalikust võrgust, vahendab Yle.

See võib anda võimaluse valitsusasutustele volitamata kaugjuurdepääsuks, eesmärgiga tungida Soome või Soome partnerriikide infosüsteemidesse.

Ruuter on seade, mis ühendab teisi seadmeid Internetti. Näiteks arvutid, mobiilseadmed ja paljud teised nutikodu seadmed nagu kodutehnika, meelelahutussüsteemid ja mängukonsoolid on enamasti ühendatud internetti kas otse ruuteri või selle poolt võimaldatud Wi-Fi võrgu kaudu.

Kuna ruuter juhib kogu võrguliiklust, on see oluline osa traadita võrguga ühendatud seadmete kaitsmisel väliste ohtude, näiteks häkkerite ja teenuse keelamise rünnakute eest.
Eelkõige kujutavad Supo hinnangul riigi julgeolekule praegu olulist ohtu kaitsmata ja uuendamata tarkvaraga koduruuterid.

Kaaperdatud koduruutereid saab kasutada näiteks ulatusliku teenuse keelamise rünnaku osana, mille eesmärk on võtta maha ettevõtete või ametiasutuste võrguteenused või veebisaidid.

Vahetage ruuteri vaikeparool tugeva parooli vastu. Tugeva parooli kõige olulisem omadus on selle pikkus. Erimärgid nagu suur- ja väiketähed ning numbrite lisamine muudavad parooli veelgi turvalisemaks.

Te ei tohiks kasutada sama parooli mitme konto või seadme jaoks. Kui ühest teenusest lekib parool, on ohus ka kõik teised.

Kontrollige vähemalt neid kuut lihtsat viisi enda kaitsmiseks:

1) Kasutage tulemüüri.
2) Blokeerige seadme kaugjuhtimine internetist, et seadmele ei pääseks juurde avalikust võrgust.
3) Tehke tarkvara- ja riistvaravärskendusi ja hoidke neid värskendatutena.
4) Seadistage asjade Interneti (IoT) seadmete jaoks eraldi võrk. Nii ei paku nõrgalt turvatud IoT-seadmed häkkeritele potentsiaalseid sisenemispunkte ega ohusta teie arvuteid või telefone.
5) Lülitage ruuterid regulaarselt välja.
6) Keelake funktsioonid, mida te ei vaja.

Avafoto: Unsplash

 

 

Soome: Tulekul suur muutus kaartidega maksmisel

NordenBladet — Viipemaksete osakaal pole kusagil maailmas nii kõrge kui Põhjamaades. Soome tarbijatest kasutab viipemakset 77 protsenti, rootslastest 86 protsenti ja taanlastest koguni 94 protsenti. Makselahendusi pakkuva firma Nets hinnangul jääb Soome oma naabritest maha viipemaksetele seatud 50-eurose limiidi tõttu. Kui ostud maksavad üle 50 euro, peab kaart olema sisestatud makseterminali.

Aga vana süsteem ei kesta enam kaua. Muudatus jõustub 2024. aastal, vahendab Iltalehti.
Soome kauplustes hakkab kassades kehtima nn ühe puudutuse nõue 1. jaanuarist 2024. Makseterminalide ühe puudutuse funktsioon võimaldab viipemakseid teha olenemata summast.

Ootame, et pärast muudatust kasvab viipemaksete populaarsus Soomes teiste Põhjamaade tasemele, ütleb Netsi piirkonnajuht Suvi Ruoppa pressiteates.

Paljud makseterminalid toetavad juba ühe puudutuse funktsiooni, kuna kaupmehi teavitati muutuvatest nõuetest juba paar aastat tagasi. Funktsiooni toetavate makseterminalide arv peaks aga järgmise aasta alguseks oluliselt kasvama.

Ühekordne puudutus nõuab tuge mitte ainult poe makseterminalilt, vaid ka tarbija maksekaardilt. Kui teie enda kaart seda funktsiooni ei toeta, palub makseterminal nagu varemgi kaart sisestada.

Kuigi ühe puudutuse nõue hõlbustab viipemakset nendel juhtudel, kui ostusumma ületab 50 eurot, ei saa kasutaja PIN-koodi sisestamisest lahti.

Kuigi kõigi üle viiekümne euro suuruste ostude puhul ei pea enam kaarti makseterminali sisestama, nõuab terminal pärast kaardi näitamist siiski PIN-koodi.

Nets ütleb oma veebisaidil, et ühe puudutuse funktsioon on rakendatud Mastercardi, Visa, Union Pay ja Diners & Discover kaardimaksete jaoks.

Avafoto: Unsplash