Laupäev, november 15, 2025

SOOME UUDISED

Soome: Kaitsepolitsei (Supo) hoiatab koduruuterite eest – kuus soovitust mida kontrollida

NordenBladet — Igaüks, kellel on püsivalt võrku ühendatud kaitsmata seade, näiteks koduruuter, võib olla välisspionaaži võimaldaja, seisab Soome kaitsepolitsei (Supo) riikliku julgeoleku ülevaates. Üha enam seadmeid on internetiühendusega, mis võimaldab seadet juhtida eemalt avalikust võrgust, vahendab Yle.

See võib anda võimaluse valitsusasutustele volitamata kaugjuurdepääsuks, eesmärgiga tungida Soome või Soome partnerriikide infosüsteemidesse.

Ruuter on seade, mis ühendab teisi seadmeid Internetti. Näiteks arvutid, mobiilseadmed ja paljud teised nutikodu seadmed nagu kodutehnika, meelelahutussüsteemid ja mängukonsoolid on enamasti ühendatud internetti kas otse ruuteri või selle poolt võimaldatud Wi-Fi võrgu kaudu.

Kuna ruuter juhib kogu võrguliiklust, on see oluline osa traadita võrguga ühendatud seadmete kaitsmisel väliste ohtude, näiteks häkkerite ja teenuse keelamise rünnakute eest.
Eelkõige kujutavad Supo hinnangul riigi julgeolekule praegu olulist ohtu kaitsmata ja uuendamata tarkvaraga koduruuterid.

Kaaperdatud koduruutereid saab kasutada näiteks ulatusliku teenuse keelamise rünnaku osana, mille eesmärk on võtta maha ettevõtete või ametiasutuste võrguteenused või veebisaidid.

Vahetage ruuteri vaikeparool tugeva parooli vastu. Tugeva parooli kõige olulisem omadus on selle pikkus. Erimärgid nagu suur- ja väiketähed ning numbrite lisamine muudavad parooli veelgi turvalisemaks.

Te ei tohiks kasutada sama parooli mitme konto või seadme jaoks. Kui ühest teenusest lekib parool, on ohus ka kõik teised.

Kontrollige vähemalt neid kuut lihtsat viisi enda kaitsmiseks:

1) Kasutage tulemüüri.
2) Blokeerige seadme kaugjuhtimine internetist, et seadmele ei pääseks juurde avalikust võrgust.
3) Tehke tarkvara- ja riistvaravärskendusi ja hoidke neid värskendatutena.
4) Seadistage asjade Interneti (IoT) seadmete jaoks eraldi võrk. Nii ei paku nõrgalt turvatud IoT-seadmed häkkeritele potentsiaalseid sisenemispunkte ega ohusta teie arvuteid või telefone.
5) Lülitage ruuterid regulaarselt välja.
6) Keelake funktsioonid, mida te ei vaja.

Avafoto: Unsplash

 

 

Soome: Tulekul suur muutus kaartidega maksmisel

NordenBladet — Viipemaksete osakaal pole kusagil maailmas nii kõrge kui Põhjamaades. Soome tarbijatest kasutab viipemakset 77 protsenti, rootslastest 86 protsenti ja taanlastest koguni 94 protsenti. Makselahendusi pakkuva firma Nets hinnangul jääb Soome oma naabritest maha viipemaksetele seatud 50-eurose limiidi tõttu. Kui ostud maksavad üle 50 euro, peab kaart olema sisestatud makseterminali.

Aga vana süsteem ei kesta enam kaua. Muudatus jõustub 2024. aastal, vahendab Iltalehti.
Soome kauplustes hakkab kassades kehtima nn ühe puudutuse nõue 1. jaanuarist 2024. Makseterminalide ühe puudutuse funktsioon võimaldab viipemakseid teha olenemata summast.

Ootame, et pärast muudatust kasvab viipemaksete populaarsus Soomes teiste Põhjamaade tasemele, ütleb Netsi piirkonnajuht Suvi Ruoppa pressiteates.

Paljud makseterminalid toetavad juba ühe puudutuse funktsiooni, kuna kaupmehi teavitati muutuvatest nõuetest juba paar aastat tagasi. Funktsiooni toetavate makseterminalide arv peaks aga järgmise aasta alguseks oluliselt kasvama.

Ühekordne puudutus nõuab tuge mitte ainult poe makseterminalilt, vaid ka tarbija maksekaardilt. Kui teie enda kaart seda funktsiooni ei toeta, palub makseterminal nagu varemgi kaart sisestada.

Kuigi ühe puudutuse nõue hõlbustab viipemakset nendel juhtudel, kui ostusumma ületab 50 eurot, ei saa kasutaja PIN-koodi sisestamisest lahti.

Kuigi kõigi üle viiekümne euro suuruste ostude puhul ei pea enam kaarti makseterminali sisestama, nõuab terminal pärast kaardi näitamist siiski PIN-koodi.

Nets ütleb oma veebisaidil, et ühe puudutuse funktsioon on rakendatud Mastercardi, Visa, Union Pay ja Diners & Discover kaardimaksete jaoks.

Avafoto: Unsplash

 

Soome: Helsingi kavandab sisepõlemismootoriga autodele piiranguid

NordenBladet — Mõte keelata Helsingi kesklinnas bensiini- ja diiselautodel sõitmine pälvib mitmete osapoolte kriitikat. Helsingi linnakeskkonna abilinnapea Anni Sinnemäki ütles oktoobri alguses, et võimalik, et Helsingis tuleb samasugune bensiini- ja diiselautosid keelustav „keskkonnatsoon” nagu seda rakendatakse Stockholmis, vahendab Helsingin Sanomat.

Koonderakondlasest abilinnapea Daniel Sazonov kritiseeris seda ideed teravalt.
„Ettepanek sisepõlemismootoriga autode täielikest keelutsoonidest Helsingis on reaalsusest irdunud. Linn ja riik peavad esmalt looma tingimused autopargi elektrifitseerimiseks, enne kui üldse mõeldakse igasuguste piirangute peale,” kirjutab Sazonov väljaandele Helsingin Sanomat saadetud e-kirjas.

Sazonov ütleb, et elektrisõidu edendamine on iseenesest ühine eesmärk. Ta teeb ettepaneku, et Helsingi peaks otsustama järgmise kolme aasta investeeringute programmi üle, mis soodustaks laadimistaristu arengut eelkõige südalinna piirkonnas.

Samal teemal:
Rootsi: Stockholmi luuakse bensiini- ja diiselautode vaba tsoon, kuhu pääsevad vaid elektri- või hübriidautod
Euroopa saastunuim linn soovib autodele kesklinna keeldu

„Elektrifitseerimise edendamise asemel on linn kahjuks roheliste, SDP ja vasakliidu enamuse toel viimastel aastatel enamasti vastu võtnud otsuseid, mille eesmärk on raskendada autot vajavate Helsingi elanike igapäevaelu ja muudavad selle tunduvalt kallimaks,” kritiseeris Sazonov.

Isegi sotsist linna keskkonnakomisjoni aseesimees Olli-Pekka Koljonen ei paista olevat keelumõttest vaimustuses, kuigi ei lükka seda täielikult tagasi. Tema hinnangul on veel vara selles asjas seisukohta võtta, aga mõelda võib. „Me ei ole seda fraktsioonis arutanud.”
Bensiini- ja diiselautode keelustamise eesmärk oleks heitgaaside vähendamine. Helsingil on olnud probleeme heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamisega.

Koljonen leiab, et sõidust tulenevate heitmete vähendamiseks on hea valida need vahendid, mis kõige paremini mõjuvad. Seetõttu tasuks tema hinnangul praeguses etapis eelkõige tõsta ühistranspordi atraktiivsust ja teiseks soodustada autopargi uuendamist, et vähem saastavaid autosid oleks rohkem.

Ta nõustub Sazonoviga, et linn võiks elektriautosid propageerida, näiteks määratledes rohkem elektriautode laadimispunkte.

Ka Koljonen leiab, et enne bensiini- ja diiselautode keelustamist oleks hea välja selgitada keelu sotsiaalmajanduslikud mõjud. Oht on olukord, kus jõukad saavad osta kalli elektriauto ja pääsevad keelualale sõitma, kuid keeld tabaks neid, kes vähem saastavat autot endale lubada ei saa.

Koljoneni sõnul oleks praeguses etapis keelu probleemiks ka see, et elektriautode osakaal pole veel väga suur. Tema hinnangul oleks olukord keelamiseks soodsam, kui elektriautode osakaal autopargis oleks praegusest suurem, nagu Norras ja Rootsis.

Kui aga keeld ühel hetkel kehtestatakse, kaldub Koljonen seisukohale, et see kehtiks ka bussidele ja taksodele. Selle asemel kaaluks ta, kas tasuks keeldu rakendada kaubaveoautodele. Tema väitel jääb veokite elektrifitseerimine kaugele maha takso- ja bussiliikluse elektrifitseerimisest.

Ka kultuuri ja vaba aja abilinnapea Paavo Arhinmäki vasakliidust rõhutab sotsiaalse õigluse teemat. Arhinmäki nendib sotsiaalmeedias, et äärelinnas ja ringteedel peab tulevikus olema võimalik sõita sisepõlemismootoriga autodega. Tema arvates ei ole aga küsimus kesklinna osas nii selge.

Avafoto: Unsplash

 

 

Soome: Poeketi müügiinfo paljastab talve hitt-toote – läbimüük seitsmekordistus

NordenBladet — Kui uskuda Soome poeketi Prisma müügiandmeid, siis ei valmista elektri hind ega selle piisavus sel talvel soomlastele nii palju muret kui eelmisel aastal. Hooaja valgustite müük on hoogsalt hoo sisse saanud ja kasvanud eelmise aasta oktoobriga võrreldes üle 10 protsendi, vahendab Iltalehti.

Kõik märgid viitavad tugevalt sellele, et naaseme müügi osas 2021. aasta olukorra lähedale. Eelmisel aastal sai kannatada eelkõige välisvalgustite müük, kuid tänavu tundub, et soomlaste õued on tagasi vana stiili juures, märgib S-grupi hooajavalgustite eest vastutav õuetoodete müügijuht Marko Väänänen pressiteate vahendusel.
Kui eelmine aasta välja arvata, on soomlased juba aastaid ostnud hooajalisi tulesid varem sügisel. Hooajavalgustid on selgelt eraldunud jõulutuledest eraldiseisvaks oma tooterühmaks.

Mõte, et „jõulutuled pannakse õigel ajal üles” on juba aegunud ja hooajalisi tulesid tahetakse kasutada oktoobrist veebruarini, so kogu pimeda aastaaja. Jõuludeks võiks lisada midagi jõululikumat valgust, kuid see on selgelt erinev nähtus, sõnab Väänänen.
Pressiteates märgitakse, et just teatud tüüpi tuled leiavad nüüd tee soomlaste ostukorvi.

Erinevad valguskardinad on aasta-aastalt populaarsust kasvatanud ning praegu on näha, et ühe valguskardina müük on mullusega võrreldes juba seitsmekordistunud. Arvame, et sellest saab sel aastal tõeliselt suur hitt, seisab teates.

Clas Ohlsoni esindaja ütles Milttoni pressikonverentsil Iltalehtile, et selle talve hitt-toodete sihiks on spetsiaalselt sile valguslint, kus LED-tuled on lindi sisse peidetud. Kui valgustid lindist välja ei ulatu, on neid lihtne hoiustada, riputada ja maha võtta. Nii on LED-id tavaliselt ka valguskardinates.

Teised hetkel populaarsed hooajavalgustid on eriti LED-küünlad – ka need, mis on mõeldud välitingimustes kasutamiseks. LED-küünalde populaarsust seletatakse nende ohutuse ja kasutusmugavusega.

Toidupoodide ja kodutarvete poodide valikutest leiab ohtralt erinevaid hooajalisi valgustusvõimalusi alates valguskardinatest kuni LED-küünaldeni.

 

 

Hea teada: Soome toll hoiatab piirangute eest Eestisse ja Rootsi reisimisel

NordenBladet — Reisijad peaksid arvestama, et kuigi Rootsi ja Eesti kuuluvad EL-i, ei saa neist riikidest ka Soome kõike ja ükskõik kui palju kaasa võtta. Näiteks metssealiha sissevedu on piiratud. Eelkõige peaksid lemmikloomadega reisijad piirangutega tutvuma enne reisi.

Rootsis on avastatud sigade Aafrika katk, mis toob sea- ja metssealiha impordile kaasa piirangud ja soovitused. Hetkel ei ole lubatud Soome tuua metssea liha Rootsist Fagersta tauditsoonist.

Eesti ja teised Balti riigid on sigade Aafrika katku nakatunud alad. Üldjuhul ei tohi eraisikud nendest riikidest sea- või metssealihatooteid oma tarbeks kaasa tuua, välja arvatud juhul, kui neil on EL-i ovaalne tunnusmärk.

Toiduameti soovitus on, et sea- või metssealiha sisaldavaid lihatooteid ei tohiks sigade Aafrika katku avastatud EL-i riikidest suupistetena ega toiduna üldse Soome tuua.

Enne reisile minekut tuleks tolli ja vajadusel teiste ametiasutuste kodulehel hoolikalt tutvuda impordipiirangutega. Nii saate kodumaale naastes vältida ebameeldivaid üllatusi, rõhutab tolli juhtivinspektor Tiia Sulander-Seppänen.

Koer kaasas – pidage meeles identifitseerimismärki, marutaudivastast vaktsineerimist ja ehhinokokivastast ravi.

Kõik reisivad lemmikloomad peavad omama kehtivat marutaudivastast vaktsineerimist. Lemmikloomad tuleb enne marutaudivastast vaktsineerimist identifitseerida mikrokiibiga. Tunnusmärgina aktsepteeritakse ka selgelt loetavat tätoveeringut, kui see on tehtud enne 03.07.2011.

Rootsist ja Eestist Soome tulles vajavad koerad ehhinokokoosivastast ravi alati vähemalt 1 päev (24 h) ja maksimaalselt 5 päeva (120 h) enne Soome saabumist. Kui reisil viibitakse vähem kui 24 tundi, ei ole ühekordne ravim seetõttu võimalik. Lühikeste reiside või sagedaste reiside puhul tuleks veterinaararstiga rääkida nn 28 päeva reegli kasutamisest. Ehhinokoki ravimit manustab alati loomaarst, kes peab antud ravimi märkima lemmiklooma passi või tervisetõendisse.

Veterinaarravimeid võib Soome tuua, kui kaasas on lemmikloom. Veterinaarravimit ei tohi kaasa võtta, kui lemmiklooma kaasas ei ole.

Alkohol, tubakas, nuusktubakas ja ravimid

Rootsist alkoholi toomisel on oluline, kas see tuleb Soome Ahvenamaad läbiva Rootsi laevaga või muul viisil. Ahvenamaad läbivalt Rootsi laevalt saab maksuvabalt tuua sama palju alkoholi kui väljastpoolt EL-i. Nii võib näiteks maksuvabalt kaasa võtta 16 liitrit õlut ja 4 liitrit gaseerimata veini, millele lisandub 1 liiter kanget (üle 22%) või 2 liitrit muid alkohoolseid jooke (alla 22%).

Eestist laevaga Soome tulles on alkoholi suhtes samad reeglid, mis EL riikidest üldiselt.

Tubakaseadusest tulenevad tubakatoodete, nikotiinivedeliku, suitsetamiseks mõeldud taimsete toodete ja nuusktubaka reisijateveo piirangud on tooteti erinevad. Reisijate importi piiravad maksuregulatsioonid ka siis, kui tooteid imporditakse Ahvenamaalt või Ahvenamaad läbivalt Rootsi laevalt.

Rootsist ja Eestist Soome tulles saab kaasa võtta maksimaalselt aasta jagu ravimeid (retseptiravimeid ja käsimüügiravimeid). Saate kaasas kanda ainult oma retseptiravimeid, mis on teile välja kirjutatud.

Avafoto: NordenBladet