NordenBladet — Reede, 17. novembri õhtul oli Kuhmos Vartiuse piiripunktis vaikne. Puhus külm novembrituul, külma oli kuus kraadi. Vartiuse piirivalve ülem kapten Jouko Kinnunen ütles, et päev läks ladusalt, vahendab Iltalehti.
Reedel saabus Vartiuse piiripunkti viis varjupaigataotlejat, neljapäeval oli neid kokku 18.
Kinnuneni sõnul saabusid varjupaigataotlejad jalgratastega, kuigi piirivalve kuulutas selle nädala alguses välja jalgrattasõidupiirangu kogu idapiiril.
Muidu oli päev väga rahulik, ütles Kinnunen.
Kinnunen ütles, et piirivalve on kursis kuuldustega, nagu oleks varjupaigataotlejad majutatud Venemaa poolel asuvasse Kostamuse hotelli. Kostamuse linnast Vartiuse piiripunktini on umbes 35 kilomeetrit.
Piiriületajad on meile rääkinud oma tähelepanekutest, et varjupaigataotlejad on ööbinud Kostamuse hotellis, sõnas Kinnunen.
Kas piirivalvel on infot, kuidas asüülitaotlejad Kostamusse sattusid? See on üksikasjalikuma varjupaigauuringu küsimus, märgib Kinnunen. Varjupaigauuringuga tegeleb Soome migratsiooniamet.
Tavaliselt ületab Vartiuse kaudu Soome ja Venemaa piiri päevas 100-200 inimest. Nädalavahetustel on piiriületajaid rohkem, Kinnuneni andmetel umbes 300.
Vartius on laupäevase seisuga Venemaalt Soome poole lõunapoolseim piiripunkt. Valitsuse otsusega koonduvad asüülitaotlused lähikuudeks Soome ja Venemaa maismaapiiril Vartiuse ja Salla piiripunktidesse.
Kapten Jouko Kinnunen usub, et otsusejärgsel nädalavahetusel piiriületus kasvab. Päevas võib tulla kuni 1000 inimest. Selleks ollakse valmis.
Kas pärast piiripunkti sulgemist on võimalik siseneda piirialale Venemaa poolelt? Piirijoon kulgeb piiriala keskel. Kui see ületatakse ajal, mil piiripunkt on suletud, siis kahtlustatakse isikut piirikuriteos ning seejärel alustatakse kriminaalmenetlust.
Veidi enne kella kuut õhtul jõuab viimaste piiriületajate seast Vartiuse piiripunkti Kostamusel elav Igor koos perega. Ta naaseb Venemaale Tamperest, kus õpib poeg. Perekond käib tihti Soomes.
Igor räägib, et kartis, et suletakse ka Vartiuse piiripunkt. Praegune olukord on kurb, ütleb mees.
Mida selle kohta öelda? See on poliitika. Kõige rohkem kannatavad juhtide segaduse all tavalised inimesed, lisab ta.
Venemaa välisministeerium teatas varem reedel, et sündmuste käik toob kaasa Venemaa vastumeetmed.
Mida see tavalisele venelasele tähendab? Selle kohta on raske midagi öelda, sest suhted on niigi halvad, ütleb ta ja vabandab olukorra pärast.
Enne passikontrolli tahab Igor veel midagi öelda. Olen õnnelik, et kuigi räägin ainult vene keelt, suhtuvad soomlased minusse hästi ja on abivalmid, sõnab ta. Kõik saab tema sõnul lõpuks korda.
NordenBladet — Töötute tööotsijate arv kasvas Soome eelmise, 2022. aasta oktoobriga võrreldes 23 700 inimese võrra. Uusi vabu töökohti kuulutati välja 54 000. Oktoobris oli vabu töökohti kokku 102 000, mida on 58 600 võrra vähem kui aasta tagasi. Töötuid tööotsijaid oli oktoobri lõpus kokku 256 100. Seda on 23 700 võrra enam kui aasta varem ja 6300 võrra rohkem kui eelmisel kuul. Teave ilmus töö- ja majandusministeeriumi tööhõive ülevaates.
Töötute tööotsijate hulka arvatakse tööbüroode ning munitsipaalprojektide kliendid, aga ka täiskohaga sundpuhkusele saadetud. Töötute tööotsijate hulgas oli munitsipaalprojektide kliente 144 200 inimest, mida on 14 700 võrra rohkem kui eelmise aasta oktoobris.
Kogu riigis oli oktoobri lõpus sundpuhkusele saadetud 29 400 inimest, mida on 13 000 võrra rohkem kui aasta varem. Kokku oli täiskohaga sundpuhkusel 21 200 inimest, mida on 10 300 võrra rohkem kui eelmise aasta oktoobris. Septembrist kasvas täistööajaga sundpuhkusel olijate arv 3500 võrra.
Pikaajalisi töötuid oli 89 400
Pikaajalisi ehk pidevalt vähemalt aasta aega olnud töötuid oli 89 400, mida on 1700 võrra rohkem kui aasta varem. Üle 50-aastaseid töötuid tööotsijaid oli 93 600, mida on 4300 võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.
Noori alla 25-aastaseid töötuid oli 3000 võrra rohkem kui eelmise aasta oktoobris ehk kokku 26 600. Jaanuaris-oktoobris lõppes enne kolme kuud 60,2 protsenti noorte töötusest, mida on 1,9 protsendipunkti vähem kui eelmise aasta oktoobris.
Uute vabade töökohtade arv vähenes Oktoobris kuulutati välja 54 000 uut tööpakkumist ehk 25 800 võrra vähem kui eelmise aasta oktoobris. Kokku oli oktoobris avatud 102 000 töökohta, mis on 58 600 võrra vähem kui aasta tagasi.
Oktoobri lõpu seisuga oli aktiivsusmudeli hulka arvestatavatel teenustel 115 900 inimest, mida on 400 võrra vähem kui aasta tagasi. Need teenused hõlmavad näiteks palgatoetust, tööjõu väljaõpet, rehabiliteerivat töötegevust ja vabatahtlikku õpet.
Soome statistikakeskus: töötuse määr 7,5 protsenti
Soome statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli oktoobris hõivatud 31 000 inimest vähem kui aasta varem. Tööhõive määra trend oli 73,6 protsenti, mis on 0,6 protsendipunkti madalam kui eelmise aasta oktoobris. Töötuid oli tööjõu-uuringu järgi 190 000, mida on 28 000 võrra rohkem kui aasta tagasi. Töötuse määr oli 7,5 protsenti ehk 0,6 protsendipunkti kõrgem kui aasta varem.
Peamised erinevused tööhõivestatistika ja tööjõu-uuringute vahel
Teave põhineb töö- ja majandusministeeriumi tööhõivestatistika ning Soome statistikakeskuse tööjõu-uuringul. Töö- ja majandusministeeriumi tööhõivestatistika allikaks on tööbüroode ja omavalitsuste projektide kliendiregister, Soome statistikakeskuse tööhõiveuuring on aga valikuuring.
Ministeeriumi tööhõivestatistikas on töötuse definitsioon selline, et inimesel ei ole töösuhet ja ta ei ole tegev ettevõtluses. Lisaks on tööhõivestatistikas töötuna arvestatud täiskohaga sundpuhkusele saadetud, kuid mitte täiskohaga õppijad. Soome statistikakeskuse tööjõu-uuringu töötuse definitsioon on rangem: see nõuab töötutelt aktiivset tööotsingut eelneva 4 nädala jooksul ja valmisolekut järgmise 2 nädala jooksul tööd vastu võtta. Olles rahvusvaheliselt võrreldav, annab Soome statistikakeskuse tööjõu-uuring ametlikud tööpuuduse näitajad.
NordenBladet — Taas on sügis ja seetõttu möllab ka koroonaviirus Soomes senisest tugevamini. Aastalõpu gripihooaeg on võtnud juba korraliku pöörde aastavahetuse haigestumiste kõrgpunkti suunas, mis väljendub ka koroonasse haigestumiste sagenemises. Näiteks teatas agentuur STT, et koroonaviiruse põhjustatud hingamisteede haigused on Soomes selgelt sagenenud, eriti oktoobris.
STT teatas, et Helsingi ja Uusimaa (HUS) ravipiirkonnas neljakordistus oktoobriga haiglaravi vajavate koroonahaigete arv.
Terviseameti peaarst Tuija Leino ütles väljaandele Ilta-Sanomat, et koguni 75 protsenti eelmisel nädalal registreeritud koroonaga nakatumistest leiti üle 70-aastastel soomlastel.
Haiglaravil on üldiselt eakad inimesed, mis on tingitud üldise olukorra halvenemisest. Kokkuvõttes registreeritakse praegu peamiselt ainult eakate nakatumisi. Nooremad inimesed põevad kodus ega käi testi tegemas, nendib Leino.
Terviseameti statistika kohaselt oli Soomes oktoobri keskel 42. nädalal koronaviiruse tõttu haiglaravil üle 330 patsiendi.
Samal nädalal registreeriti terviseameti andmetel üle 1400 koroonasse haigestumise, mida on kuu algusega võrreldes üle kahe korra enam.
Aga kuidas eristada koroonaviiruse põhjustatud haigust teistest hingamisteede haigustest, mis sügise edenedes samuti pead tõstavad?
Ainuüksi sümptomite põhjal on koroonat raske ära tunda, sest koroona peamised haigustunnused on jäänud suures osas samadeks tuttavateks viirushaiguse sümptomiteks kui varem.
Muuhulgas on terviseamet ja HUS oma kodulehel sümptomitena välja toonud palaviku, köha, kurguvalu ja hingamisraskused, nohu ja ninakinnisuse, peavalu, oksendamise, kõhulahtisuse, lihasvalu ja väsimuse. Võimalikud võivad olla ka lõhna- või maitsetundlikkuse häired.
Valitsevad sümptomid ei ole muutunud isegi uute koroona mutatsioonidega. Sügise jooksul on Soomes tohutu kiirusega levinud omikroni variandi uus alamversioon EG.5. Terviseameti erieksperdi Erika Lindhi sõnul pole siiani infot, et koroona haigusprofiil oleks uute variantidega muutunud.
Kõik need (variandid) on oma haiguspildilt väga sarnased. Meie variantide baas on praegu väga ühtlane. Neil on väga väikesed erinevused, tõdeb ekspert.
Lindh peab ainsaks erandiks varianti BA.2.86, kuid seni on seda avastatud vaid umbes kolmel protsendil haigusjuhtudest.
HUS-i Jorvi kopsuosakonna arsti Susanna Tuomineni sõnul on palavik eriti iseloomulik tunnus oktoobrikuu jooksul haiglasse sattunud patsientidel.
Palavik on kindlasti kõige sagedasem sümptom, mis siia voodipalatisse toob. Enamik haigestunutest on eakad, kelle üldine tervislik seisund on palavikust nõrgenenud, märgib ta.
Tuomineni sõnul on koroona tõstnud patsientidel palaviku kergesti kuni 39 kraadini.
Esile on tõstetud ka teisi sümptomeid, näiteks kurguvalu, köha ja muud viirushaiguste peamised tunnused. Tuominen tunnistab ka, et koroona eristamine muudest haigustest on ilma testimiseta keeruline.
Näiteks grippi ja RS-viirust pole veel eriti avastatud, kuid aastavahetusel on oodata nende uuesti esilekerkimist. „Muidugi liigub praegu palju teisi viiruseid,” nendib Tuominen.
Tuomineni tähelepanekute järgi ei paista praegune koroona patsientidele varasemast tõsisemaid sümptomeid tekitavat.
Jorvi haigla kopsuosakond on oktoobri jooksul märganud üht erakordset sümptomit. Osakonda on toodud mõned koroonaviiruse põhjustatud kopsupõletikuga patsiendid. Tuomineni sõnul pole nad midagi sarnast ammu näinud.
Neid pole olnud palju, on üksikuid juhtumeid, märgib Tuominen. Tema sõnul on kopsupõletikuga haiged olnud üle 80 aasta vanad, saanud koroonavastase vaktsiini ja põdenud kroonilisi haigusi.
Juhtumeid on olnud nii vähe, et ei pruugi veel muretseda. Aga praegu on selgelt vaja jälgida, kas neid tuleb juurde, lisab Tuominen.
Lääne-Uusimaa hoolekandepiirkonna teenindusjuht Roope Leppänen ütleb, et koroona on praegu näha „päris tugeva” kasvuna tervishoiuasutustes.
Leppäneni sõnul tuuakse palavik sümptomina esile patsientidel, kes satuvad koroona tõttu arsti juurde. Palavik on nüüd selgelt välja paistev sümptom. See halvendab eakate üldist olukorda mitmel viisil ning põhjustab muu hulgas väsimust ja kukkumisi.
Erinevalt näiteks koroona algusaegadest pole sügisestel koroonahaigetel Leppäneni sõnul raskeid hingamisteede haiguse sümptomeid täheldatud.
Üldiselt on patsiendid olnud eakad, kelle peamiseks sümptomiks on kõrge palavik, sõnab ta.
Teenindusjuht rõhutab, et aasta lõpus jagatav koroonavaktsiini kordusdoos on nüüd kriitilise tähtsusega, et seda saaks vähemalt kõige suuremas ohus olevad riskirühmad.
Terviseamet soovitab üle 65-aastaseid ja koroona riskirühma soomlasi vaktsineerida sügis-talviste koroonavaktsiini kordusdoosidega. Paljudes heaolupiirkondades on aga tõhustusdoosid veel saabumata.
Panen hoolekandepiirkondadele ja teistele operaatoritele südamele, et nad korraldaksid kiiresti vaktsineerimised ja inimesed neid taotlema, rõhutab Leppänen.
Leppäneni hinnangul on koroonasse haigestumise piiramine kordusvaktsineerimisega oluline ka kogu elanikkonna seisukohalt, kuna kasvav haigestumiste hulk suurendab palatite ja kiirabi ülekoormuse ohtu.
Koroona on nüüd üldises raviahelas selgelt nähtav. Kui see kasvutempo jätkub, on haiglate koormus tõsine murekoht, lisab ta.
Leppänen rõhutab, et raviasutustes tuleks nüüd vältida tarbetuid külastusi, sest koroonaviirust on liikvel nii palju. Küll aga annab ta eakatele selged juhised, mille puhul tuleks taotleda haiglaravi.
Kui teil on pikaajaline kõrge palavik, millega kaasneb selge üldise seisundi halvenemine, näiteks kukkumine või hingamisteede haiguse sümptomid. Nende puhul peaks ravile pöörduma vähemalt eakad inimesed.
NordenBladet — Soome terviseameti reovee seire ütleb, et koroonaga nakatumised on selgelt tõusuteel. Uue koroonalainega samal ajal on oodata ka gripi- ja RS-viiruse epideemiate algust. Kui suurt haiguslainet sel talvel oodata on?
Soomes on uus koroonaga nakatumiste laine, ütleb terviseameti peaarst Tuija Leino. Hetkel on koroonaviiruse tõttu haiglaravil umbes paarsada patsienti, praegu on tõesti käimas korralik koroonalaine, lisab ta.
Peaarst Leino on eriti mures eakate pärast, keda viirus pole aastate jooksul veel tabanud, vahendab MTV.
Meil on endiselt päris palju eakaid inimesi, kes pole veel koroonaviirusega kokku puutunud. Kuigi vaktsineerimine pakub palju kaitset, oleks see hübriidimmuunsus veidi tõhusam. Kui olete korra viirusega kokku puutunud ja seejärel vaktsiine saanud, siis olete veidi paremini kaitstud, märgib ta.
„Kahjuks on surmajuhtumeid väga vanade ja kehva tervisega inimeste seas ka sel aastal, kui see on nende esmakordne kokkupuude viirusega,” ütles Leino MTV saates Viiden jälkeen.
Koroonaviirust ringleb aga peaarsti sõnul endiselt palju, eriti nooremate vanuserühmade seas, kuid nende haigused on sageli kerged. 75 protsenti terviseameti registritesse sattunud nakatumistest leitakse üle 70-aastastel inimestel.
Isegi kui ilmneb ainult eakate haiguskoormus, levib viirus loomulikult palju rohkem meie, nooremate, töötavate ja koolilaste seas. Reovee seires on koroonaviirus tõusnud neli nädalat, peaaegu kogu aeg.
Eakate ja riskigruppi kuuluvate inimeste jaoks on see siiski tõsine haigus, ütleb Leino.
Gripp ja RS-viirus võivad ilmneda ka koroonaviiruse uue lainega samal ajal. Nende haiguste kõige hullem periood pole aga veel alanud ning tänavu pole kummagi haiguse puhul ette näha väga halba aastat – erinevalt eelmisest aastast.
Meil ei ole sellist immuunsusdefitsiiti, mis oli tollal 2022. aastal, kui oli paar aastat vahele jäänud ja gripp polnud eriti levinud. Immuunsus elanikkonnas oli langenud ja siis oli selgelt oodata suuremat lainet, nüüd on oodata tavalist gripilainet.
Sama ka RS-viirusega, ka see ei saanud levida. Igal juhul tuleb see tugevalt välja vaid igal teisel aastal, nii et me ei oota ka selle ebanormaalselt suurt levikut, ütleb Leino.
Leino sõnul võib praegune koroonalaine hakata langema enne, kui näiteks gripihooaeg korralikult tõusma hakkab.
NordenBladet — Soome peaminister Petteri Orpo pidas kõne Soomest välja antud juutide mälestusüritusel Helsingis Tähtitorninmäkis 6. novembril 2023. aastal.
Daamid ja härrad,
Tänan teid, et saan täna teiega olla, et meenutada.
Soome andis 6. novembril 1942 Natsi-Saksamaale välja kaheksa juuti, kellest kõik peale ühe tapeti koonduslaagris. Kõik välja antud olid tulnud Soome põgenikena.
Holokaustiohvrite mälestusühing paigaldas nende mälestuseks kõnniteedele, nende viimastele koduaadressidele kaheksa mälestuskivi. Need mälestuskivid, Stolpersteinid on väikesed, kuid tähendusrikkad. Need on konkreetsed meeldetuletused ajaloo tumedatest sündmustest. Kokku on maailmas paigaldatud 75 000 sarnast kivi ning töö veel käib.
Meie kohustus on mitte unustada. Meie vastutus on, et see enam kunagi ei korduks.
Pean oluliseks, et Klaus Härö teeb filmi Abraham Stillerist, kes töötas üleandmiste ärahoidmise nimel. Film toob mineviku laiemalt soomlaste teadvusse.
Mäletamise tähtsus on praegu eriti aktuaalne. Hamasi terrorirünnak Iisraeli vastu on halvim rünnak juutide vastu pärast Teist maailmasõda.
Iisraeli riigil on rahvusvahelise õiguse kohaselt õigus kaitsta oma kodanikke terrorirünnakute eest. Samas rõhutame rahvusvahelise humanitaarõiguse tähtsust. Tavalisi Palestiina tsiviilelanikke tuleb kaitsta. Humanitaarolukord Gazas halveneb ja abi tuleb toimetada tsiviilelanikele.
Lahingute jätkudes suureneb konflikti levimise oht. Soomes tahame tegutseda rahu edendamiseks.
Euroopas võib olukorda Gazas näha ka kasvava antisemitismina. Juudi kogukonnad on mures. Politsei on suurendanud oma kohalolekut näiteks sünagoogide ja juudi koolide läheduses mitmes Euroopa riigis.
Sõjalise tegevuse vastu protestimine ja tsiviilisikute turvalisuse pärast mure väljendamine on põhiõigused. Antisemitismi õhutamine ei ole. Seda ei tohiks aktsepteerida.
Antisemitism ei ole reaktsioon Lähis-Ida olukorrale, vaid sellel on sügavad sajanditevanused juured Euroopa ajaloos.
On oluline, et me Euroopa, Euroopa Liiduna koos probleemi tuvastaksime ja tunnistaksime. Peame koos võitlema antisemitismi vastu, meie ühised väärtused kohustavad meid seda tegema. Antisemitism ei ohusta mitte ainult juudi kogukondi ja juudi elulaadi, vaid ka vaba ja mitmekülgset ühiskonda, demokraatiat ja euroopalikku eluviisi.
Antisemitism väljendub veebipõhise vihakõne, juutide, nende vara ja institutsioonide vastu suunatud rünnakute ning sünagoogide, kalmistute ja monumentide rüvetamisena. Juutide igapäevaelus võib seda näha kohatute märkuste ja tegudena.
Kaks aastat tagasi kuulutas Euroopa Liit välja oma esimese strateegia antisemitismi vastu võitlemiseks ja juudi eluviisi edendamiseks. Mitmeid meetmeid on võetud kasutusele ka riiklikul tasandil. Peame pidevalt jälgima ja hankima teavet selle kohta, kuidas antisemitism Soomes avaldub. Selles mängib olulist rolli hea koostöö juudi kogukonnaga.
Valitsusena andsime septembris parlamendile avalduse võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamiseks ning rassismi vähendamiseks. Avalduses sisalduvatest arvukatest meetmetest tahaksin täna eriti esile tõsta järgmist:
Valitsus valmistub kriminaliseerima holokausti eitamist. Holokaust on Euroopa ajaloos inetu märk. Selle eitamine, halvustamine ja moonutamine suurendab teadmatust ja ükskõiksust. Teisest küljest on see antisemitismi kasvulava.
Meie kohustus on tagada, et ka tulevased põlvkonnad saaksid holokausti kohta õiget ja ausat teavet.
Ka Soomes hakkame rahvusvahelisele tavale vastavat tagakiusamisohvrite mälestuspäeva tähistama holokaustiohvrite mälestuspäevana.
Investeerime juudi kogukonna turvalisusesse. Püüame ära hoida vihaakte juutide, moslemite, kristlaste ja teiste usurühmade vastu.
Need meetmed on üksikud, kuid näitavad, et valitsus peab asja oluliseks. Kõik peaksid end Soomes turvaliselt ja hästi tundma.
Soomes, ega ka Euroopas pole kohta rassismil ega antisemitismil. Töötame nende väljajuurimise nimel järeleandmatult. Meie kohustus on mitte unustada.
