NordenBladet — Soome õhuvägi teostab täna teisipäeval, 10. oktoobril 2023 seirelennu Baltikumis Eesti, Leedu ja Läti õhuruumis. Lennuoperatsioonid on planeeritud ja osa NATO liikmesriikide vahelisest tavapärasest koostööst.
Soome õhuvägi jätkab ka tulevikus lende rahvusvahelises õhuruumis ja Soome õhuruumis teostavad lende rahvusvahelised partnerid.
Lennud arendavad Soome kaitseväe rahvusvahelist ühilduvust, parandavad ühist olukorrateadlikkust ja tugevdavad riigikaitset.
Operatiivturvalisuse huvides lendude üksikasju ei avaldata.
NordenBladet — Rootsi laevafirma Stena Line lõpetab 20. oktoobril Rootsi ja Soome vahelise Nynäshamni–Hanko liini opereerimise. Otsuse taga on geopoliitilise olukorra arengust tingitud kaubaklientide nõudluse vähenemine, teatab laevafirma.
Stena Line avas liini 2022. aastal, et vastata suurele nõudlusele ja ettevõtte logistikaklientide soovidele, vahendab Iltalehti.
Nüüd on kaubaveoturg nõrgenenud ja kaubaveomahud vähenenud. Seetõttu ei ole nõudlus liini järele Stena Line’i klientide seas ootuspäraselt arenenud, seisab teates.
Tegevus sellel liinil jätkub kuni 20. oktoobrini, misjärel renditakse mõlemad laevad välja või kasutatakse Stena Line’i poolt.
Teate kohaselt moonutab lisaks geopoliitilisele olukorrale ärikeskkonda Soome valitsuse otsus teha alates 1. jaanuarist 2024 Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis (ETS) erand Ahvenamaa kaudu sõitvatele laevadele, mis soodustab kaubandust läbi Ahvenamaa.
„See on olnud väga raske otsus, kuid pärast kõigi aspektide kaalumist oleme veendunud, et oleme teinud õige otsuse,” ütleb Stena Line’i Läänemere põhjaosa operatsioonide juht Johan Edelman pressiteates.
Stena Line teatab, et hoiab ametiühingute esindajaid ja liinil töötavad töötajad toimuvaga kursis.
Kõiki kaubakliente ja reisijaid teavitatakse liini lõpetamisest. Piletite tagastamist pakutakse juhul, kui piletid on broneeritud pärast 20. oktoobrit tehtud reisidele. Vajadusel aidatakse kliente teiste transpordi marsruutide leidmisel.
NordenBladet – Eesti ja Soome vaheline gaasiühendus Balticconnector on võimaliku lekke tõttu tööst väljas, kuna pühapäeva öösel langes rõhk merealuses torus ning Eesti ja Soome süsteemihaldurid sulgesid gaasivoo, teatas Eesti süsteemihaldur Elering pühapäeval.
Avarii põhjus pole teada. Süsteemihaldurid asuvad esimesel võimalusel juhtunu asjaolusid välja selgitama.
Eleringi kinnitusel ei mõjuta Balticconnectori töö peatamine Eesti tarbijate gaasiga varustamist. Gaas jõuab Balticconnectori sulgemise järel Eesti tarbijateni Lätist.
Soome võrguoperaatori Fingridi teatel oli gaasivarustus pühapäeva hommikul stabiilne ning riigi gaasivarustus tagatakse Inkoo vedelgaasi terminali kaudu.
Balticconnectori merealuse osa pikkus Paldiskist Eestis kuni Inkooni Soomes on 77 kilomeetrit. Balticconnector alustas tööd 2020. aasta alguses.
NordenBladet — Tööga seotud immigratsioon on Soomes muutunud viimasel ajal tuliseks vaidlusteemaks, mis on muutunud võtmeteguriks isegi valitsusläbirääkimistel. Soome Iltalehti edastas juba eelmise nädala lõpus, et valitsusläbirääkimistel on tööpõhise immigratsiooni teemaline detailne ettepanek esile kerkinud.
Koostatud ettepanekut iseloomustatakse kui tegurit, mis muudab oluliselt tööhõivepõhist immigratsioonipoliitikat, vahendab Iltalehti.
Põhiettepanek on tööpõhise elamisloa sissetuleku piirmäär 1600 eurot kuus ning 40 000 eurot oleks aastane sissetuleku piir, mis oleks vajalik Soome kodakondsuse saamiseks.
Ka Helsingin Sanomate andmetel võiksid kõrgepalgalised valitsusläbirääkimistel saavutatud eelkokkuleppe järgi saada Soome kodakondsuse tavapärasest kodakondsusprotsessist kiiremini.
Nn kiirraja tingimus oleks täidetud, kui kodakondsuse taotleja teenib Soomes töötades vähemalt 40 000 eurot aastas.
Soome statistikaameti värskeima palgastatistika järgi on Soome mediaanpalk 3315 eurot kuus, so 39 780 eurot aastas.
Nende numbrite põhjal peaks Soome tööle tulev immigrant teenima rohkem kui Soomes keskmiselt teenitakse. Mediaan tähendab üldiselt keskmist palka.
Soome statistikaameti värskeima palgastatistika järgi saadakse näiteks nendes ametites aastas alla 40 000 euro.
Soome statistikakeskuse näitajad on kuupalga mediaanid eurodes kuus.
Nii palju teenitakse:
Bioteaduste eksperdid 3043
Tervishoiueksperdid 3151
Tervishoiu tehnilised eksperdid 3171
Õed, ämmaemandad jne 3192
Seminoloogid jt 2752
Muud tervishoiuspetsialistid 2952
Avaliku halduse ettevalmistus- ja kontrolliametnikud 3308
Juristid ning sotsiaal- ja kultuurieksperdid 2856
Õiguseksperdid ja sotsiaaltöötajad ning kirikutöötajad 2854
Sportlased, sporditreenerid, kehalise kasvatuse juhendajad jne 2711
Kontori- ja klienditeenindajaid 2826
Kontoritöötajad 2779
Kontoriassistendid 2 499
Peasekretärid 2800
Tekstitöötlejad ja salvestajad 2451
Klienditeenindajad 2790
Rahaülekande klienditeenindajad 2998
Muud klienditeenindajad 2644
Raamatupidamise ja laonduse kontoritöötajad 3020
Palgaarvestustöötajad, kindlustustöötlejad jne 2889
Transpordi- ja laobüroo töötajad 3247
Muud kontori- ja klienditeenindajad 2618
Teenindus- ja müügitöötajaid 2577
Teenindajad 2536
Restoranide ja suurköökide töötajad 2500
Juuksurid, kosmeetikud jne 2313
Kinnistu hoolduse ja koristustööde järelevaatajad 2608
Muud isikliku teeninduse töötajad 2411
Müüjad, kaupmehed jne 2592
Kassapidajad ja piletimüüjad 2328
Muud müügitöötajad 2524
Hooldusteenistuse ja tervishoiu töötajad 2549
Lapsehoidjad ja kooliskäimise abilised 2313
Omastehooldajad, muud tervishoiutöötajad ja koduhooldustöötajad 2769
Kaitse- ja turvatöötajad 3210
Põllumehed, metsatöölised jne 2568
Põllu- ja aiapidajad 2447
Loomakasvatajad 2736
Metsa- ja kalandustöötajad 2356
Ehitus-, remondi- ja tootmistöölised 3155
Ehitustöölised jms (va elektrikud) 3 148
Ehitusviimistlustöölised 3 311
Maalrid ja hoonepuhastajad 2947
Masinatöökoja ja valukoja töötajad, samuti paigaldajad ja remondimehed 3138
Valutöölised, keevitajad, plekitöölised jne 2981
Sepad, tööriistameistrid ja masinate paigaldajad 3120
Masinamontöörid ja -parandajad 3208
Käsitöötoodete tootjad, täppismehaanikud ja trükitööstuse töötajad 3054
Elektroonika- ja telekommunikatsiooniseadmete paigaldajad 3177
Toidu-, puusepa- ja rõiva- ja jalatsitööstuse töötajad jne 2 947
Puidutöötlejad, puusepad jne 2713
Rõivatöölised ja teised 2568
Protsessi- ja transporditöölised 3145
Protsessijuhid 3175
Kaevandamis- ja karjäärimasinate operaatorid 3261
Keemiatööstuse ja fototoodete valmistamise protsessitöötajad 3258
Kummi-, plast- ja paberitoodete valmistamise protsessitöötajad 3165
Tekstiili-, karusnaha- ja nahktoodete tööstuse töötlejad 2132
Muud protsessitöötajad 3003
Tööstustoodete kokkupanijad 2740
Transporditöölised 3206
Auto- ja kaubiku- ning mootorrattajuhid 2503
Raskete mootorsõidukite juhid 3166
Muud töötajad 2263
Koristajad, koduabilised ja muud puhastustöötajad 2133
Kodu-, hotelli- ja kontorikoristajad jne 2132
Sõidukite puhastajad, aknapesijad jne 2362
Abitöölised põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses 1851
Tööstuse ja ehituse abistavad töölised 2674
Kaevurite ja ehitustööliste abilised 2799
Tootmise abitöölised 3035
Kaubakäitlejad ja laotöölised jne 2 616
Köögi- ja toidutööliste abistajad 2173
Tänavapuhastus- ja jäätmekäitlustöötajad jne 2378
Jäätmekäitlejad 2577
NordenBladet — Jalatsid, kiiver, kaitseülikond, võitlusvest ja relv. Reservväelane võiks nende eest saada maksusoodustust, kui valitsusprogrammis kirja pandu täide läheb.
Juunis koostatud Petteri Orpo valitsuse programmis on mainitud, et „Valitsus parandab vabatahtliku riigikaitse tegutsemistingimusi ning selgitab vabatahtlike piirkondlike ja kohalike jõudude ning teiste üldise julgeoleku operaatorite rolli ja staatust”, vahendab MTV.
Programmi kohaselt „uuritakse maksusoodustuse õiguse loomist sõjaliseks kasutuseks sobiva varustuse, tarvikute ja relvade osas, kuivõrd need sobivad kasutamiseks kriisi ajal ja vastavad riigi poolt korraldatava riigikaitselise väljaõppe nõuetele”.
Valitsuses teeb selleteemalist lobitööd Soome reservväelaste liit Reserviläisliitto. Selle liidu arvutuste kohaselt lasevad reservväelased omal kulul 10 miljonit padrunit aastas. See tähendab miljoneid eurosid inimeste enda raha.
Soome reservarmee soovib veidi toetust riigikaitse harrastusele. Tegelikult oleks Reserviläisliitto hinnangul maksusoodustuse õigusest parem lahendus sõjavarustuse käibemaksu kaotamine. See motiveeriks üksikvõitlejaid rohkem, ütleb liidu juht Kari Salminen MTV uudistele.
Asi poleks lihtsalt hobi toetamises, vaid ehedas riigikaitses. Reservväelaste liidu hinnangul tuleks maksusoodustus või käibemaksu kaotamine suunata teatud tüüpi sõjatehnikale, mille saaks kaitsevägi hädaolukorras kiiresti välja osta ja kasutusele võtta.
Reservväelane saaks riigilt soodustust relva, jalatsite, kaitseülikonna, kiivri ja lahinguvesti ostmiseks.
Saaksime kriisi saabudes väed kiiremini õppustele ja õigetele kohtadele. Varustus oleks kodus valmis, hästi hoitud ja võitlejale sobiv. Tavaliselt hoolitseme oma vahendite eest paremini ise, ütleb Kari Salminen.
Reserviläisliitto on napisõnaline, millistele relvadele võiks maksusoodustuse õigus kehtida.
Ma saan seda vaid põgusalt kommenteerida, kuid see puudutaks püstoleid ja püsse. Vaja oleks parlamendi tasandil ja koostöös kaitseväega läbi rääkida, millised relvad need oleksid. Relvastuse sobivust peavad kaitsevägi ja reservväelased koordineerima, märgib Salminen.
Reservväelased hoiavad tulirelvi, padruneid ja eriti ohtlikku laskemoona enamasti oma kodus – ametlikult loaomaniku alalises elukohas. Näiteks eraldi ladu ei sobi ladustamiseks, selgub Reserviläisliitto ja Soome Reservohvitseride Kogu augustis uuendatud juhendist. Soomes arvatakse, et relvade kodudesse jagamine on turvalisem lahendus kui relvade tsentraalne hoiustamine.
Soomes on tsiviilelanikel rahvaarvu arvestades palju relvi ja tahe riiki kaitsta kõrge. Reservväelaste liit relvade arvu kasvu ei usu.
See ei suurene, sest looduse ringkäik hoolitseb selle eest. Praegu on meil suurem osa relvi vanema elanikkonna valduses. Kui nad oma relvadest loobuvad, siis nende arv langeb. Ma ei näe ohtu, et relvastuses oleks suurt juurdekasvu, ütleb reservväelaste liidu esimees Kari Salminen.
Sellega seoses relvalubade andmise kriteeriumides muudatusi ei tule.
Reservväelaste liidu esindajad kohtuvad järgmisel nädalal parlamendi riigikaitse komisjoni ja politsei esindajatega. Kaitseministeeriumi esindajatega kohtuvad liidu esindajad järgmisel nädalal.
Reserviläiliitto hinnangul kehtiks maksusoodustuse õigus „mingil ajahetkel” ligikaudu 10 000 reservväelasele. Reservi kuulub umbes 870 000 soomlast.
