Kolmapäev, detsember 31, 2025

SOOME UUDISED

Soome: Helsingi kavandab sisepõlemismootoriga autodele piiranguid

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Mõte keelata Helsingi kesklinnas bensiini- ja diiselautodel sõitmine pälvib mitmete osapoolte kriitikat. Helsingi linnakeskkonna abilinnapea Anni Sinnemäki ütles oktoobri alguses, et võimalik, et Helsingis tuleb samasugune bensiini- ja diiselautosid keelustav „keskkonnatsoon” nagu seda rakendatakse Stockholmis, vahendab Helsingin Sanomat.

Koonderakondlasest abilinnapea Daniel Sazonov kritiseeris seda ideed teravalt.
„Ettepanek sisepõlemismootoriga autode täielikest keelutsoonidest Helsingis on reaalsusest irdunud. Linn ja riik peavad esmalt looma tingimused autopargi elektrifitseerimiseks, enne kui üldse mõeldakse igasuguste piirangute peale,” kirjutab Sazonov väljaandele Helsingin Sanomat saadetud e-kirjas.

Sazonov ütleb, et elektrisõidu edendamine on iseenesest ühine eesmärk. Ta teeb ettepaneku, et Helsingi peaks otsustama järgmise kolme aasta investeeringute programmi üle, mis soodustaks laadimistaristu arengut eelkõige südalinna piirkonnas.

Samal teemal:
Rootsi: Stockholmi luuakse bensiini- ja diiselautode vaba tsoon, kuhu pääsevad vaid elektri- või hübriidautod
Euroopa saastunuim linn soovib autodele kesklinna keeldu

„Elektrifitseerimise edendamise asemel on linn kahjuks roheliste, SDP ja vasakliidu enamuse toel viimastel aastatel enamasti vastu võtnud otsuseid, mille eesmärk on raskendada autot vajavate Helsingi elanike igapäevaelu ja muudavad selle tunduvalt kallimaks,” kritiseeris Sazonov.

Isegi sotsist linna keskkonnakomisjoni aseesimees Olli-Pekka Koljonen ei paista olevat keelumõttest vaimustuses, kuigi ei lükka seda täielikult tagasi. Tema hinnangul on veel vara selles asjas seisukohta võtta, aga mõelda võib. „Me ei ole seda fraktsioonis arutanud.”
Bensiini- ja diiselautode keelustamise eesmärk oleks heitgaaside vähendamine. Helsingil on olnud probleeme heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamisega.

Koljonen leiab, et sõidust tulenevate heitmete vähendamiseks on hea valida need vahendid, mis kõige paremini mõjuvad. Seetõttu tasuks tema hinnangul praeguses etapis eelkõige tõsta ühistranspordi atraktiivsust ja teiseks soodustada autopargi uuendamist, et vähem saastavaid autosid oleks rohkem.

Ta nõustub Sazonoviga, et linn võiks elektriautosid propageerida, näiteks määratledes rohkem elektriautode laadimispunkte.

Ka Koljonen leiab, et enne bensiini- ja diiselautode keelustamist oleks hea välja selgitada keelu sotsiaalmajanduslikud mõjud. Oht on olukord, kus jõukad saavad osta kalli elektriauto ja pääsevad keelualale sõitma, kuid keeld tabaks neid, kes vähem saastavat autot endale lubada ei saa.

Koljoneni sõnul oleks praeguses etapis keelu probleemiks ka see, et elektriautode osakaal pole veel väga suur. Tema hinnangul oleks olukord keelamiseks soodsam, kui elektriautode osakaal autopargis oleks praegusest suurem, nagu Norras ja Rootsis.

Kui aga keeld ühel hetkel kehtestatakse, kaldub Koljonen seisukohale, et see kehtiks ka bussidele ja taksodele. Selle asemel kaaluks ta, kas tasuks keeldu rakendada kaubaveoautodele. Tema väitel jääb veokite elektrifitseerimine kaugele maha takso- ja bussiliikluse elektrifitseerimisest.

Ka kultuuri ja vaba aja abilinnapea Paavo Arhinmäki vasakliidust rõhutab sotsiaalse õigluse teemat. Arhinmäki nendib sotsiaalmeedias, et äärelinnas ja ringteedel peab tulevikus olema võimalik sõita sisepõlemismootoriga autodega. Tema arvates ei ole aga küsimus kesklinna osas nii selge.

Avafoto: Unsplash

 

 

Soome: Poeketi müügiinfo paljastab talve hitt-toote – läbimüük seitsmekordistus

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Kui uskuda Soome poeketi Prisma müügiandmeid, siis ei valmista elektri hind ega selle piisavus sel talvel soomlastele nii palju muret kui eelmisel aastal. Hooaja valgustite müük on hoogsalt hoo sisse saanud ja kasvanud eelmise aasta oktoobriga võrreldes üle 10 protsendi, vahendab Iltalehti.

Kõik märgid viitavad tugevalt sellele, et naaseme müügi osas 2021. aasta olukorra lähedale. Eelmisel aastal sai kannatada eelkõige välisvalgustite müük, kuid tänavu tundub, et soomlaste õued on tagasi vana stiili juures, märgib S-grupi hooajavalgustite eest vastutav õuetoodete müügijuht Marko Väänänen pressiteate vahendusel.
Kui eelmine aasta välja arvata, on soomlased juba aastaid ostnud hooajalisi tulesid varem sügisel. Hooajavalgustid on selgelt eraldunud jõulutuledest eraldiseisvaks oma tooterühmaks.

Mõte, et „jõulutuled pannakse õigel ajal üles” on juba aegunud ja hooajalisi tulesid tahetakse kasutada oktoobrist veebruarini, so kogu pimeda aastaaja. Jõuludeks võiks lisada midagi jõululikumat valgust, kuid see on selgelt erinev nähtus, sõnab Väänänen.
Pressiteates märgitakse, et just teatud tüüpi tuled leiavad nüüd tee soomlaste ostukorvi.

Erinevad valguskardinad on aasta-aastalt populaarsust kasvatanud ning praegu on näha, et ühe valguskardina müük on mullusega võrreldes juba seitsmekordistunud. Arvame, et sellest saab sel aastal tõeliselt suur hitt, seisab teates.

Clas Ohlsoni esindaja ütles Milttoni pressikonverentsil Iltalehtile, et selle talve hitt-toodete sihiks on spetsiaalselt sile valguslint, kus LED-tuled on lindi sisse peidetud. Kui valgustid lindist välja ei ulatu, on neid lihtne hoiustada, riputada ja maha võtta. Nii on LED-id tavaliselt ka valguskardinates.

Teised hetkel populaarsed hooajavalgustid on eriti LED-küünlad – ka need, mis on mõeldud välitingimustes kasutamiseks. LED-küünalde populaarsust seletatakse nende ohutuse ja kasutusmugavusega.

Toidupoodide ja kodutarvete poodide valikutest leiab ohtralt erinevaid hooajalisi valgustusvõimalusi alates valguskardinatest kuni LED-küünaldeni.

 

 

Hea teada: Soome toll hoiatab piirangute eest Eestisse ja Rootsi reisimisel

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Reisijad peaksid arvestama, et kuigi Rootsi ja Eesti kuuluvad EL-i, ei saa neist riikidest ka Soome kõike ja ükskõik kui palju kaasa võtta. Näiteks metssealiha sissevedu on piiratud. Eelkõige peaksid lemmikloomadega reisijad piirangutega tutvuma enne reisi.

Rootsis on avastatud sigade Aafrika katk, mis toob sea- ja metssealiha impordile kaasa piirangud ja soovitused. Hetkel ei ole lubatud Soome tuua metssea liha Rootsist Fagersta tauditsoonist.

Eesti ja teised Balti riigid on sigade Aafrika katku nakatunud alad. Üldjuhul ei tohi eraisikud nendest riikidest sea- või metssealihatooteid oma tarbeks kaasa tuua, välja arvatud juhul, kui neil on EL-i ovaalne tunnusmärk.

Toiduameti soovitus on, et sea- või metssealiha sisaldavaid lihatooteid ei tohiks sigade Aafrika katku avastatud EL-i riikidest suupistetena ega toiduna üldse Soome tuua.

Enne reisile minekut tuleks tolli ja vajadusel teiste ametiasutuste kodulehel hoolikalt tutvuda impordipiirangutega. Nii saate kodumaale naastes vältida ebameeldivaid üllatusi, rõhutab tolli juhtivinspektor Tiia Sulander-Seppänen.

Koer kaasas – pidage meeles identifitseerimismärki, marutaudivastast vaktsineerimist ja ehhinokokivastast ravi.

Kõik reisivad lemmikloomad peavad omama kehtivat marutaudivastast vaktsineerimist. Lemmikloomad tuleb enne marutaudivastast vaktsineerimist identifitseerida mikrokiibiga. Tunnusmärgina aktsepteeritakse ka selgelt loetavat tätoveeringut, kui see on tehtud enne 03.07.2011.

Rootsist ja Eestist Soome tulles vajavad koerad ehhinokokoosivastast ravi alati vähemalt 1 päev (24 h) ja maksimaalselt 5 päeva (120 h) enne Soome saabumist. Kui reisil viibitakse vähem kui 24 tundi, ei ole ühekordne ravim seetõttu võimalik. Lühikeste reiside või sagedaste reiside puhul tuleks veterinaararstiga rääkida nn 28 päeva reegli kasutamisest. Ehhinokoki ravimit manustab alati loomaarst, kes peab antud ravimi märkima lemmiklooma passi või tervisetõendisse.

Veterinaarravimeid võib Soome tuua, kui kaasas on lemmikloom. Veterinaarravimit ei tohi kaasa võtta, kui lemmiklooma kaasas ei ole.

Alkohol, tubakas, nuusktubakas ja ravimid

Rootsist alkoholi toomisel on oluline, kas see tuleb Soome Ahvenamaad läbiva Rootsi laevaga või muul viisil. Ahvenamaad läbivalt Rootsi laevalt saab maksuvabalt tuua sama palju alkoholi kui väljastpoolt EL-i. Nii võib näiteks maksuvabalt kaasa võtta 16 liitrit õlut ja 4 liitrit gaseerimata veini, millele lisandub 1 liiter kanget (üle 22%) või 2 liitrit muid alkohoolseid jooke (alla 22%).

Eestist laevaga Soome tulles on alkoholi suhtes samad reeglid, mis EL riikidest üldiselt.

Tubakaseadusest tulenevad tubakatoodete, nikotiinivedeliku, suitsetamiseks mõeldud taimsete toodete ja nuusktubaka reisijateveo piirangud on tooteti erinevad. Reisijate importi piiravad maksuregulatsioonid ka siis, kui tooteid imporditakse Ahvenamaalt või Ahvenamaad läbivalt Rootsi laevalt.

Rootsist ja Eestist Soome tulles saab kaasa võtta maksimaalselt aasta jagu ravimeid (retseptiravimeid ja käsimüügiravimeid). Saate kaasas kanda ainult oma retseptiravimeid, mis on teile välja kirjutatud.

Avafoto: NordenBladet

 

 

Soomes kaob eluasemetoetuse erand, mille suurus oli augustis keskmiselt 242 eurot

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Soome valitsus on teinud ettepaneku tõsta üldise eluasemetoetuse omaosaluse põhiosa 42 protsendilt 50 protsendile.
Kui Kela arvutab välja, kui palju leibkond võib saada eluasemetoetust, määratakse leibkonnale põhiomaosalus. Seda mõjutavad leibkonna sissetulekud ning täiskasvanute ja laste arv leibkonnas. Mida suurem on sissetulek, seda suurem on põhiomavastutus. Madalaima sissetulekuga inimestel puudub põhiomavastutus, vahendab Iltalehti.

Põhiomavastutuse muudatused puudutavad kõiki üldist eluasemetoetust saavaid leibkondi.

Valitsus teeb ettepaneku, et üldise eluasemetoetuse kompensatsiooniprotsenti vähendataks seniselt 80 protsendilt 70 protsendile kinnitatud eluasemekulude maksimumkulude ja põhiomaosaluse vahest.

Üldine eluasemetoetus katab pärast muudatust praegusest väiksema osa leibkonna eluasemekuludest ning suurema osa eluasemekuludest maksab leibkond ise.
Valitsuse ettepanek kaotab üldisest eluasemetoetusest 300-eurose töötulu mahaarvamise. Töötulu mahaarvamine tähendab, et iga leibkonna liikme kogutöötulust arvatakse maha 300 eurot kuus. Praegu jätab Kela seetõttu eluasemetoetust mõjutavate sissetulekute suuruse arvutamisel osa sissetulekutest tähelepanuta.

Ühtlasi teeb valitsus ettepaneku üldise eluasemetoetuse arvestatavate eluasemekulude ülempiiride 1. ja 2. munitsipaalgrupi liitmiseks ning eluasemekulude ülempiiri arvestamiseks vastavalt kehtivale omavalitsuse 2. grupile. Helsingi liidetakse ülejäänud pealinna piirkonnaga samasse omavalitsuste gruppi. Sel juhul vähenevad Helsingi leibkondade eluasemetoetuses arvestatavad maksimaalsed eluasemekulud.
Muudatuse tulemusena väheneb peaaegu kõigi eluasemetoetust saavate Helsingi leibkondade eluasemetoetus.

Suurem osa muudatustest jõustuvad 2024. aasta 1. aprillil. Leibkonna eluasemetoetuse muudatused avaldavad mõju järgmisel korral leibkonna toetuse hindamisel või toetuse määramisel leibkonnale, kes veel eluasemetoetust ei saa.

Lisaks kaotab valitsuse ettepanek omanike kasutuses olevate korterite üldise eluasemetoetuse.

Üldist eluasemetoetust maksti omanike kasutuses olevate korterite eest 2022. aasta lõpus veidi alla 15 000 leibkonnale ehk 3,9 protsendile kõigist toetust saavatest leibkondadest.

Summa on ilmselt intresside tõusu tõttu üsna kiiresti kasvanud ning 2023. aasta augustis maksti toetust juba 17 000 leibkonnale, seisab valitsuse eelnõus.

Kaks kolmandikku toetustest maksti ühistukorteritele ja kolmandik ühepereelamutele.
Keskmiselt maksti toetust 2022. aasta lõpus ligikaudu 190 eurot kuus umbes 362 euro suuruste eluasemekulude katteks. 2023. aasta augustis oli keskmine toetus tõusnud ligikaudu 242 euroni kuus ning toetuse saajate keskmised eluasemekulud 513 euroni kuus.

Praeguse intressimäära juures võtab toetuse kaotamine umbes 17 000 toetuse saajalt keskmiselt umbes 240 eurot kuus. Eluasemekulude ja toetuste saajate arvu kasvutrendide jätkumisel oleks mõju 2024. aastal ilmselt mõnevõrra suurem, seisab valitsuse eelnõus.

Valitsuse eelnõu kohaselt ei saa 1. septembrist 2024 enam omanike kasutuses olevate elamispindade eest eluasemetoetust.

Tänavuse, 2023. aasta juunis maksti eluasemetoetust 383 361 leibkonnale. Neist 366 501 leibkonda ehk üle 95 protsendi elas üürikorteris ja 16 860 leibkonda omanike kasutuses olevates eluruumides.

Üldine eluasemetoetus on kehtestatud suures osas üürielamute toetamiseks. Rahvusvaheliselt on omanike kasutuses olevate korterite eest eluasemetoetuse saamise võimalus harukordne erand, seisab valitsuse eelnõus.

Eluasemetoetuse kompensatsiooniprotsendi langetamine 80 protsendilt 70 protsendile, Helsingi viimine munitsipaalgrupi 2 tasemele, põhiomaosaluse sissetulekute hindamise karmistamine ja töise tulu mahaarvamise kaotamine vähendab riigi eluasemetoetuse kulusid hinnanguliselt 355 miljoni euro võrra aastas.

Omaniku eluasemetoetuse kaotamine vähendab lisaks eelpool mainitud muudatustele eluasemetoetuse kulusid ligikaudu 30 miljoni euro võrra aastas.

Samas suurendavad muudatused toimetulekutoetuse kulusid aasta baasil hinnanguliselt kokku ligikaudu 77,2 miljoni euro võrra, mis juhul hoiaksid muudatused avaliku sektori kulutusi kokku hinnanguliselt ligikaudu 308 miljoni euro võrra.

Sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen ütles teisipäeval parlamendidebatis, et järgmisel aastal realiseerub umbes kolmandik kokkuhoiust. Kokkuhoid realiseerub täies mahus 2025. aastal.

Üldise eluasemetoetuse osakaal Kela makstavatest eluasemetoetustest oli 2022. aastal 69,6 protsenti ehk 1565 miljonit eurot.

 

Mees meelitati Soomes hotelli ja vägistati julmalt – kuritegu võeti videosse

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Pirkanmaa kohus mõistis kaks meest süüdi Tamperes kolmanda mehe vägistamises raskendavatel asjaoludel ja vabaduse võtmises.
Süüdimõistetud meelitasid kannatanu kesklinna hotelli ja alustasid hotellitoas jõhkrat seksuaalvägivalda. Ohvrit vägistati erinevatel viisidel ning osa tegudest jäädvustati videosse, vahendab MTV.

Kuriteod pandi toime jaanuaris ühel laupäeva õhtul. Kurjategijad puutusid Hämeenkatul kokku neile varasemast tundmatu mehega kella nelja paiku hommikul.
Kannatanu meelitati uimastite abil lähedalasuvasse Omena hotelli.

Hotellitoas sai kannatanu kohtuotsuse kohaselt tugeva löögi pähe ning talle lükati suhu valget ainet ja seepi.

Seejärel vägistasid mõlemad mehed ta oraalselt. Tegevuse käigus meest peksti ja hoiti kinni.

Mõne aja pärast hakkas vanem meestest oma telefoniga filmima, noorem mees aga pistis oma peenise kannatanu pärakusse.

Prokuröri sõnul on videos näha, kuidas kaameramees õhutab teist kurjategijat.

Veel, veel, veel, ütles kaameramees prokuröri sõnul.
Pärast juhtumit saatis kaameramees video oma kaaslasele, kes omakorda edastas selle mitmele teisele juhtumiga mitteseotud inimesele.

Kannatanu kohtus öeldu põhjal tundusid mõlemad kurjategijad õudset olukorda nautivat, kuna neil oli tema sõnul „lõbus”.

Kohtu hinnangul oli videost tunda ka kaameramehe entusiasmi.

Julmad teod kestsid üle kahe tunni. Tegevuse vahepeal kannatanut rööviti. Meestest noorem kägistas kannatanut kolm korda, istus talle rinnale ja nõudis mehe krediitkaardi PIN-koode.

Kannatanu sõnul otsis noorem kurjategija Facebookis üles ka tema lähedased ning ähvardas neid vägistada, kui ta juhtunust kellelegi räägib.

Kannatanu sai hotellitoast lahkuda alles siis, kui näitas kurjategijatele oma vahetuste nimekirja ja veenis neid, et peab tööle minema.

Mees sai oma pangakaardi tagasi, kuid pidi siiski mobiiliäpi kaudu ühele vägivallatsejale üle kandma 190 eurot.

Kohtus eitas meesduo peamiselt seksuaal- ja vägivallakuritegusid. Nad tunnistasid küll, et olid kannatanuga hotellis koos, kuid nende sõnul teda ei vägistatud.

Meestest noorem väitis, et hotellitoas tarvitati enamasti narkootikume ning mängiti toas filmitud vägivaldset vägistamisvideot.

Mehe sõnul oli video filmimise idee tema oma. Tema sõnul oli eesmärk kasutada videot hiljem kannatanult väljapressimiseks.

Samuti rõhutas noorem mees, et ta ei seksinud videos oleva kannatanuga. Mehe sõnul võis tema peenis maksimaalselt puudutada kannatanu pärakut.
Kohus neid selgitusi uskuma ei jäänud.

Kohtuotsuse kohaselt ei osanud kurjategijad öelda näiteks seda, kuidas võidi panna kannatanu vabatahtlikult nõustuma videoga, milles teda julmalt koheldakse.

Kohtu hinnangul polnud ka noorema mehe esitatud väljapressimisplaanil mõtet, kuna mees ise oli videod juba vahetult pärast tegu edasi saatnud.

Lisaks vastas mehe jutt peenisega päraku puudutamisest samuti vägistamise tunnustele.

Kannatanu lugusid toetasid mitte ainult kurjategijate endi filmitud karmid videokaadrid, vaid ka mehe sõbra jutt. Mees oli rääkinud sõbrale õudustest, mis teda vahetult pärast juhtumit vaevasid.

Sõbra sõnul oli mees pärast juhtunut katki, šokis ja hirmunud. Sõbra sõnul oli mees nii hirmul, et ei julgenud juhtunust isegi teada anda.

Asi jõudis sotsiaalmeedias levinud videote tõttu hiljem politsei uurimise alla.
Pirkanmaa kohus karistas 2002. aastal sündinud Niclas Juhani Paldánit vägistamise, röövimise, vabaduse võtmise, seksuaalse kujutise omavolilise levitamise ja narkokuriteo eest 3 aasta ja 4 kuu pikkuse reaalse vangistusega.

Mehe karistust vähendas juunis Helsingi kohtus ette loetud karistus.
Seevastu suurendas kohtu hinnangul tema süüd asjaolu, et teda on varem karistatud mitmes vägivallakuriteos.

MTV uudised on varem kajastanud juhtumit, kus Paldán lõi võõrale ilma arusaadava põhjuseta terasvasaraga pähe.

Seevastu hotellivägistamises osalenud ja olukorda filminud 2000. aastal sündinud Ahmed Mustafa Yasinile määrati karistuseks vägistamise, vabaduse võtmise, seksuaalse kujundi levitamse ja salajase jälgimise eet 3 aasta ja 6 kuu pikkune reaalne vangistus.

Lisaks vanglakaristusele peavad mehed kannatanule hüvitist maksma. Kokku tuleb maksta ligi 19 000 eurot, millest suurema osa peavad mehed tasuma koos. Kohtuotsus tehti eelmisel nädalal. See ei ole jõustunud, st selle võib kaevata edasi ringkonnakohtusse.

 

 

1...616263...601Page 62 of 601