NordenBladet — Soome terviseameti reovee seire ütleb, et koroonaga nakatumised on selgelt tõusuteel. Uue koroonalainega samal ajal on oodata ka gripi- ja RS-viiruse epideemiate algust. Kui suurt haiguslainet sel talvel oodata on?
Soomes on uus koroonaga nakatumiste laine, ütleb terviseameti peaarst Tuija Leino. Hetkel on koroonaviiruse tõttu haiglaravil umbes paarsada patsienti, praegu on tõesti käimas korralik koroonalaine, lisab ta.
Peaarst Leino on eriti mures eakate pärast, keda viirus pole aastate jooksul veel tabanud, vahendab MTV.
Meil on endiselt päris palju eakaid inimesi, kes pole veel koroonaviirusega kokku puutunud. Kuigi vaktsineerimine pakub palju kaitset, oleks see hübriidimmuunsus veidi tõhusam. Kui olete korra viirusega kokku puutunud ja seejärel vaktsiine saanud, siis olete veidi paremini kaitstud, märgib ta.
„Kahjuks on surmajuhtumeid väga vanade ja kehva tervisega inimeste seas ka sel aastal, kui see on nende esmakordne kokkupuude viirusega,” ütles Leino MTV saates Viiden jälkeen.
Koroonaviirust ringleb aga peaarsti sõnul endiselt palju, eriti nooremate vanuserühmade seas, kuid nende haigused on sageli kerged. 75 protsenti terviseameti registritesse sattunud nakatumistest leitakse üle 70-aastastel inimestel.
Isegi kui ilmneb ainult eakate haiguskoormus, levib viirus loomulikult palju rohkem meie, nooremate, töötavate ja koolilaste seas. Reovee seires on koroonaviirus tõusnud neli nädalat, peaaegu kogu aeg.
Eakate ja riskigruppi kuuluvate inimeste jaoks on see siiski tõsine haigus, ütleb Leino.
Gripp ja RS-viirus võivad ilmneda ka koroonaviiruse uue lainega samal ajal. Nende haiguste kõige hullem periood pole aga veel alanud ning tänavu pole kummagi haiguse puhul ette näha väga halba aastat – erinevalt eelmisest aastast.
Meil ei ole sellist immuunsusdefitsiiti, mis oli tollal 2022. aastal, kui oli paar aastat vahele jäänud ja gripp polnud eriti levinud. Immuunsus elanikkonnas oli langenud ja siis oli selgelt oodata suuremat lainet, nüüd on oodata tavalist gripilainet.
Sama ka RS-viirusega, ka see ei saanud levida. Igal juhul tuleb see tugevalt välja vaid igal teisel aastal, nii et me ei oota ka selle ebanormaalselt suurt levikut, ütleb Leino.
Leino sõnul võib praegune koroonalaine hakata langema enne, kui näiteks gripihooaeg korralikult tõusma hakkab.
NordenBladet — Soome peaminister Petteri Orpo pidas kõne Soomest välja antud juutide mälestusüritusel Helsingis Tähtitorninmäkis 6. novembril 2023. aastal.
Daamid ja härrad,
Tänan teid, et saan täna teiega olla, et meenutada.
Soome andis 6. novembril 1942 Natsi-Saksamaale välja kaheksa juuti, kellest kõik peale ühe tapeti koonduslaagris. Kõik välja antud olid tulnud Soome põgenikena.
Holokaustiohvrite mälestusühing paigaldas nende mälestuseks kõnniteedele, nende viimastele koduaadressidele kaheksa mälestuskivi. Need mälestuskivid, Stolpersteinid on väikesed, kuid tähendusrikkad. Need on konkreetsed meeldetuletused ajaloo tumedatest sündmustest. Kokku on maailmas paigaldatud 75 000 sarnast kivi ning töö veel käib.
Meie kohustus on mitte unustada. Meie vastutus on, et see enam kunagi ei korduks.
Pean oluliseks, et Klaus Härö teeb filmi Abraham Stillerist, kes töötas üleandmiste ärahoidmise nimel. Film toob mineviku laiemalt soomlaste teadvusse.
Mäletamise tähtsus on praegu eriti aktuaalne. Hamasi terrorirünnak Iisraeli vastu on halvim rünnak juutide vastu pärast Teist maailmasõda.
Iisraeli riigil on rahvusvahelise õiguse kohaselt õigus kaitsta oma kodanikke terrorirünnakute eest. Samas rõhutame rahvusvahelise humanitaarõiguse tähtsust. Tavalisi Palestiina tsiviilelanikke tuleb kaitsta. Humanitaarolukord Gazas halveneb ja abi tuleb toimetada tsiviilelanikele.
Lahingute jätkudes suureneb konflikti levimise oht. Soomes tahame tegutseda rahu edendamiseks.
Euroopas võib olukorda Gazas näha ka kasvava antisemitismina. Juudi kogukonnad on mures. Politsei on suurendanud oma kohalolekut näiteks sünagoogide ja juudi koolide läheduses mitmes Euroopa riigis.
Sõjalise tegevuse vastu protestimine ja tsiviilisikute turvalisuse pärast mure väljendamine on põhiõigused. Antisemitismi õhutamine ei ole. Seda ei tohiks aktsepteerida.
Antisemitism ei ole reaktsioon Lähis-Ida olukorrale, vaid sellel on sügavad sajanditevanused juured Euroopa ajaloos.
On oluline, et me Euroopa, Euroopa Liiduna koos probleemi tuvastaksime ja tunnistaksime. Peame koos võitlema antisemitismi vastu, meie ühised väärtused kohustavad meid seda tegema. Antisemitism ei ohusta mitte ainult juudi kogukondi ja juudi elulaadi, vaid ka vaba ja mitmekülgset ühiskonda, demokraatiat ja euroopalikku eluviisi.
Antisemitism väljendub veebipõhise vihakõne, juutide, nende vara ja institutsioonide vastu suunatud rünnakute ning sünagoogide, kalmistute ja monumentide rüvetamisena. Juutide igapäevaelus võib seda näha kohatute märkuste ja tegudena.
Kaks aastat tagasi kuulutas Euroopa Liit välja oma esimese strateegia antisemitismi vastu võitlemiseks ja juudi eluviisi edendamiseks. Mitmeid meetmeid on võetud kasutusele ka riiklikul tasandil. Peame pidevalt jälgima ja hankima teavet selle kohta, kuidas antisemitism Soomes avaldub. Selles mängib olulist rolli hea koostöö juudi kogukonnaga.
Valitsusena andsime septembris parlamendile avalduse võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamiseks ning rassismi vähendamiseks. Avalduses sisalduvatest arvukatest meetmetest tahaksin täna eriti esile tõsta järgmist:
Valitsus valmistub kriminaliseerima holokausti eitamist. Holokaust on Euroopa ajaloos inetu märk. Selle eitamine, halvustamine ja moonutamine suurendab teadmatust ja ükskõiksust. Teisest küljest on see antisemitismi kasvulava.
Meie kohustus on tagada, et ka tulevased põlvkonnad saaksid holokausti kohta õiget ja ausat teavet.
Ka Soomes hakkame rahvusvahelisele tavale vastavat tagakiusamisohvrite mälestuspäeva tähistama holokaustiohvrite mälestuspäevana.
Investeerime juudi kogukonna turvalisusesse. Püüame ära hoida vihaakte juutide, moslemite, kristlaste ja teiste usurühmade vastu.
Need meetmed on üksikud, kuid näitavad, et valitsus peab asja oluliseks. Kõik peaksid end Soomes turvaliselt ja hästi tundma.
Soomes, ega ka Euroopas pole kohta rassismil ega antisemitismil. Töötame nende väljajuurimise nimel järeleandmatult. Meie kohustus on mitte unustada.
NordenBladet — Helsingi linna koroona vastu vaktsineerimise punktid avati tänase esmaspäeva hommikul kell 10. See oli päris omapärane vaatepilt, kui juba enne uste avanemist ootas järjekorras sadu inimesi, vahendab Ilta-Sanomat.
Järjekordi oli kaks, millest ühes ootasid oma järjekorda aja broneerinud inimesed ning tunduvalt pikemas järjekorras need, kes olid ilma kokkulepitud ajata.
Soome terviseamet on soovitanud uuesti vaktsineerimist üle 65-aastastele inimestele, üle 18-aastastele, kes kuuluvad meditsiinilistesse riskirühmadesse, ja üle 12-aastastele, kellel on raske immuunpuudulikkus.
74-aastane heatujuline Tuula võttis olukorda rahulikult, istus oma rulaatoril ja suitsetas sigaretti. Tuula ütles, et tuli järjekorda seisma veidi enne uste avamist.
Agressiivset käitumist ega karjumist Tuula näinud ei olnud.
Varem oli info, et paljudes hoolekandepiirkondades on vaktsineerimine graafikust maha jäänud, mis on tunded kuumaks kütnud.
Ma pole näinud, et kedagi oleks siit eemaldatud, räägib Tuula. Isegi mitte mind, kuigi ma suitsetasin seal, sõnab ta.
Praegune koroona olukord teeb Tuula mõnevõrra murelikuks. Keda see ei huvitaks, märgib ta.
Küll aga pole ta kontakte vältinud ja on käinud tavapäraselt näiteks toidupoes.
Peagi ootab teda ees käeoperatsioon, mistõttu oli arst soovitanud võtta nii koroonavaktsiini kui ka gripivaktsiini kordusdoosid.
Proua, kes on saanud juba neli koroonadoosi, ütleb, et kui ta pääseb kiiresti operatsioonile, kavatseb ta jõulud veeta Hispaanias.
Olen veetnud jõule Fuengirolas 14 aastat. Meid, soomlasi, on piisavalt! lisab ta.
Kallio büroohoone ees on samuti ohtralt soomlasi.
End Soome maksumaksjaks tituleeriv Pertti on järjekorras seistes isegi mõnda sõimusõna kasutanud. Oh pagan, 45 aastat olen maksnud makse ja selline korraldus, lisab ta.
72-aastane Pertti leiab, et linn on korraldustega halvasti hakkama saanud. Järgmine koroonavaktsiin on talle ühtlasi järjekorras viies. Ma olen põhimõtteliselt terve, kuid mul on tulemas protseduur, märgib ta.
Kontakte pole ta vältinud, kuid poetab siiski repliigi noorte suunas. Kas sa pead terve nädalavahetuse tantsima, põsed punnis, nuriseb Pertti.
Pertti ei taha siiski piiranguid ega sulgemisi, vaid apelleerib inimeste enda olukorra tunnetusele. Mõtlemine on siin lubatud ja isegi soovitav, märgib ta.
Nooremat põlvkonda esindas sabas Helmi, kes kuulub astma tõttu riskigruppi. Ma pole koroonaga seotud uudiseid märganud ega ole ka aktiivselt olukorda jälginud, räägib ta.
26-aastane Helmi ütleb, et eelmisel aastal ta kordusdoosi ei võtnud, aga tahtis nüüd seda võtma tulla. Meelerahu huvides, märgib ta.
Oma sõpraderingis on ta märganud, et inimesed on hakanud oma sõpru aktiivselt hoiatama, kui neil on gripp või muud koroonaga seotud sümptomid. Inimesed aga teevad asju ikka vanaviisi, leiab ta. Nii ka mina. Olles kaks korda koroonat põdenud, ei tekita olukord mulle stressi, lisab ta.
Kohal oli ka Tarmo, kes taotleb kuuendat vaktsiinidoosi. Jah, praegune koroona olukord on natuke murettekitav, kuna mul on poolteist kopsu alles, räägib ta.
66-aastane Tarmo teatab oma Bob Marley pildiga kampsunis, et on seni koroonaga nakatumist vältinud. Poes olen käinud, aga kõrtsus mitte, muigab ta.
85-aastasel Leilal, kes tuli saama kuuendat doosi, on koroonaga isiklik kogemus. Mu abikaasa suri märtsis koroonasse, räägib ta. Ta ei võtnud ainsatki koroonavaktsiini ja ta ei tahtnud seda võtta, kuigi tal oli krooniline kopsuhaigus.
Leseks jäänud naine ütleb, et see oli „mehe kapriis”, kus ta arvas, et on surematu. See on praegu naljakas, aga see ei olnud naljakas eelmisel kevadel, märgib ta.
Leila ütleb, et on viimasel ajal palju lugenud koroonaviiruse juhtumite sagenemisest ja on maski uuesti kasutusele võtnud. Muidu olen olnud nagu tavaliselt, aga näiteks ühistranspordis kannan maski, sõnab ta.
Kallio büroohoones on ka teisi peale kordusdoosi saajaid. 80-aastane Taisto ütleb, et käis linnavalitsuses asju ajamas. Mees ütleb, et on võtnud kokku neli koroonavaktsiini doosi, kuid enam kordusdoose võtta ei kavatse.
Miks? Kui koroona või surm on tulemas, siis see tuleb, ütleb ta ja filosofeerib nagu Muumist tuttav Piisamrott.
Perry, kes oli juba varem aja broneerinud, ei pidanud tundide kaupa järjekorras ootama, selle asemel istus ta pärast vaktsineerimist hea tujuga sees.
Jah, see oleks olnud päris metsik, kui oleksin siia tulnud ilma aega kokku leppimata. Tõenäoliselt oleksin tagasi läinud ja mõni teine kord tulnud, märgib ta.
67-aastane mees ütleb, et sai nüüdseks juba kuuenda doosi ja võttis samal ajal ka gripivaktsiini. Perry julgustab inimesi võtma kordusdoose, kui neil on võimalus.
Järjekord väljas aina kasvas. Mõned inimesed pöörasid rivi lõpust tagasi. Linna töötajad käisid järjekorra läbi ja tõid soovijatele kokkupandavad plasttoolid.
Üks neist, kes toolile istus, oli 30-aastane Elisa, kes ootas oma neljandat vaktsiinidoosi. Olen 36. nädalat rase, seetõttu võtsin tooli. Ja raseduse tõttu ootan ka vaktsiini, räägib ta.
Koroona olukord Elisat muretsema ei pane, kuid sündimata lapse huvides soovib ta praeguses olukorras tavapärasest veelgi ettevaatlikum olla.
Büroohoones juhendas inimesi õendusjuht Leena Apell. Tema sõnul oli esimene järjekorras olija saabunud juba hommikul kell 7.30 ehk kolm tundi enne uste avamist.
Õendusjuht loodab, et inimesed saavad end vaktsineerida erinevatel päevadel, et ei oleks suurt tormamist. Tung on esimestel päevadel alati suur, ükskõik millega tegu – isegi kui ämbreid ei jagata.
Oleme rahul, et kodanikud hoolitsevad selle eest, et nemad ja nende lähedased oleksid terved. Aga see vaktsineerimine on tõesti mõeldud ainult riskigruppi kuuluvatele inimestele ja nende lähedastele, märkis Apell.
NordenBladet – Põhjamaade rände- ja justiitsministrid teatasid täna, pärast kahepäevast koosistumist Kopenhaagenis, kokkuleppest suurendada jõupingutusi sisserändajate kodumaale naasmiseks ning ebaseaduslikult riigis viibivate elanike kolmandatesse riikidesse saatmiseks.
Taani on juba karmistanud kodakondsuse saamiseks nõutavaid tingimusi ning on vedanud siiani kõige karmikäelisemat poliitikat sisserändajate suhtes Põhjamaades. Taani on loonud ka algatusi, mille eesmärk on rännet heidutada.
Taani rände- ja lõimumisminister Kaare Dybvad Bek ütles avalduses, et riikidel on ühine huvi tagada, et seadusliku elamisloata välismaalased saadetaks koju.
Taani sotsiaaldemokraadist peaminister Mette Frederiksen on toetanud pagulaste nulleesmärki oma riigis sestsaati, kui ta 2019. aastal võimule tuli.
Taani oli samuti esimene riik Euroopas, mis loobus elamisloa väljastamisest Süüria sõjapõgenikele Damaskuse piirkonnast 2020. aastal, tuues põhjuseks asjaolu, et olukord araabia riigi pealinna ümbruses on piisavalt turvaline.
Taani ministrite kõrval osalesid koosistumisel ka Rootsi, Soome, Norra ja Islandi ministrid.
Esimene kolmest kokkulepitud algatusest oli suurendada koostööd rändeatašeede vahel, kes vastutavad inimeste maalt väljasaatmise eest.
“Atašeed hakkavad kohtuma regulaarselt ja tugevdavad ühiselt koostööd kolmandate riikidega selleks, et paremini korraldada naasmist küsimuse all olevatesse riikidesse ning pakkuda taaslõimumisel tuge,” ütles Taani rändeminister oma avalduses.
Teine algatus näeb ette koostööd ühiste lendude puhuks mõnest “Põhjamaast kolmandasse riiki, selleks et inimesed ilma seadusliku elamisloata mitmes Põhjala riigis saaksid lahkuda neist ühest riigist ja siirduda kolmandasse riiki,” seisis avalduses.
Ministrid lisasid, et sellist koostööd tehakse Euroopa Liidu piiri- ja rannikuvalveagentuuriga Frontex.
Kolmandaks astutakse samme, millega suurendada tuge lõksu jäänud migrantidele Põhja-Aafrikas, sealhulgas pakutakse abi vabatahtlikuks tagasipöördumiseks nende oma kodumaale.
Põhjala riigid on üksmeelel, et sisserände küsimuses tuleb võtta märksa karmim seisukoht.
NordenBladet — Soome ja USA kahepoolse DCA lepingu ametlik kavand on valmis, edastab Helsingin Sanomat. Helsingin Sanomate andmetel hakkab Soome parlament lepingut arutama võib-olla novembri lõpus.
Riigid on pidanud läbirääkimisi DCA lepingu üle alates 2022. aasta augustist. Valitsusprogrammis kirja pandud eesmärk on läbirääkimised lõpule viia.
Juba enne sõjalise liidu NATO liikmeks saamist ehitas Soome oma riigikaitse toetamiseks üles keeruka kahe- ja mitmepoolsete koostöölepingute võrgustiku.
DCA põhjuseks oli, et Soome ei jääks võimalikus kriisiolukorras üksi abita.
Soome on aprilli algusest NATO täisliige ning nüüd kehtib Soomele ka kuulus artikkel 5, mis kohustab teisi NATO riike kaitsma teist liikmesriiki, kui seda rünnatakse.
Kaitsekoostöö lepingut nimetatakse Defence Cooperation Agreement (DCA). USA-l on sellised kahepoolsed lepingud enam kui 20 riigiga, samuti on valmimisel leping Rootsiga.
USA-l on DCA lepingud ka teiste NATO riikidega.
Lepingutes on väga detailselt kirjas, kuidas kehtivad näiteks USA enda seadused DCA lepingu teise osapoole riigis.
Tampere ülikooli teadusdirektor Hanna Ojanen ütles kevadel väljaandele Ilta-Sanomat, et lepingutega saab nii täpselt määratleda praktilised küsimused nagu see, kas Ameerika sõdurite juhiload kehtivad lepingupartneri territooriumil.
Lepingute olulisim sisu on tingimused, mille alusel saab riiki paigutada näiteks relvi.
Poola DCA lepingus on kirjas, et Ameerika relvade ladustamine Poolas järgib Ameerika seadusi, ütles Ojanen mais.
Soome jaoks kõige vajalikum on see, kuidas DCA leping muudab Soome julgeolekut ja mida USA Soomelt saab. Leping määratleb, mida nõutakse Soomelt USA suunal.
Vastavad küsimused on näiteks USA võimalikud kavatsused paigutada Soome oma vägesid, relvavarusid või midagi muud.
Helsingin Sanomate andmetel on lepingu kavandis määratletud piirkonnad, kus USA väed võivad tegutseda, kus nad saavad relvi hoida ja kuhu näiteks hooneid ehitada.
Praegu teadaolevalt ei tuleks Soome USA alalisi sõjaväebaase.
Soome on USA jaoks huvitav riik juba kasvõi enam kui 1300 kilomeetri pikkuse maismaapiiri tõttu Venemaaga.
Koostööd on tehtud juba varem.
Soome on USA-lt tellinud 64 uut mitmeotstarbelist hävitajat F-35A, millest esimesed jõuavad Lapimaale 2026. aastal.
Juba on spekuleeritud, et USA võiks olla huvitatud Lapimaast kui koostööpiirkonnast.
Lapimaal on õhujõudude hävitajate baas Rovaniemis ja Lääne-Euroopa suurim sõjaline harjutusväljak Rovajärvi, mille pindala on vähemalt 1070 ruutkilomeetrit.
