NordenBladet — Läänemerre on saabunud suur soolaimpulss. See võib olla sama suur kui 2014. aasta detsembris saabunud soolaimpulss, teatab Läänemerele spetsialiseerunud Saksa mereuuringute instituut IOW. Soomes oli väljaanne Suomen Luonto esimene, kes sellest oma kodulehel teada andis.
Soolane vesi voolab Läänemerre alates 20. detsembrist. Dr Volker Mohrholz märgib IOW teates, et soolane vesi voolab kogu veesamba ulatuses, mis on tema sõnul hea märk suurest impulsist.

Soolaimpulss tähendab suurt soolase vee sissevoolu läbi Taani väinade Läänemerre. Soolaimpulss toob Läänemere sügavustesse hapnikku, mis on mereökosüsteemi jaoks eluliselt tähtis.

Soolaimpulsid on haruldased, kuna need vajavad eritingimusi. Praegu on voolu jaoks soodne hetk, sest kõigepealt langes Läänemere pind. Seejärel pöördus tuule suund läände ja arenes tormiks Pia, mis surus värske soolase vee läbi Taani väinade.

Ka Soome teadlased on soolaimpulssidele tähelepanu pööranud. Soome keskkonnainstituudi teadur Kai Myrberg kirjutas sotsiaalmeedias: „Pärast 10-aastast pausi on Läänemeres käimas suur soolaimpulss. Nüüd siseneb merre soolane ja hapnikurikas vesi.”

Saabuva soolaimpulsi mõju Läänemerele on endiselt ebakindel. Impulss võib jääda Läänemere lõunaossa ja parandada selle hapniku olukorda, kuid samal ajal suruda madala hapnikusisaldusega vett põhja poole. Siis võib näiteks hapniku olukord Soome lahes halveneda.

Eelmine, 2014. aasta suur soolapulss hääbus juba Gotlandi kandis. Soolase vee abil loodeti Läänemere sügavuste seisundit parandada, kuid mõju jäi väikeseks.

Itämerellä on 10 vuoden tauon jälkeen menossa suuri suolapulssi. Nyt tulee mereemme suolaista ja hapekasta vettä.https://t.co/G4i9DAgEil
— Kai Myrberg (@kaimyrberg1) December 25, 2023

NordenBladet — Soome tarbijate kindlustunde indikaatori saldo oli Soome statistikakeskuse andmetel detsembris -13,3, novembris -12,4 ja oktoobris -12,6. Aasta varem detsembris oli kindlustunde indikaator -18,5 (läbi aegade nõrgim näit). Näitaja pikaajaline keskmine on -2,4.

Info põhineb tarbijate kindlustunde uuringul, millele vastasid 1.-14. detsember 1235 Soomes elavat isikut.

Hinnang oma majanduse hetkeseisule ning ka ootused enda ja Soome majandusele aasta pärast olid madalal tasemel.

Hinnang enda rahalise olukorra hetkeseisule jätkas halvenemist, samas kui ootus oma rahalisele seisule tulevikus jäi kuuga muutumatuks. Ootused Soome majanduse suhtes veidi paranesid. Aastataguse ajaga võrreldes vaated mõnevõrra paranesid.
Praegust aega peetakse kestvuskaupade ostmiseks ikka väga ebasoodsaks. Kavatsused raha tarbimiseks kasutada olid väga napid. Varasemad niigi madalad eluaseme ostu kavatsused langesid taas veidi.

Hinnang oma rahalisele olukorrale langes madalaimale tasemele alates 2000. aastast. Säästmisvõimalusi ennustati tavapärasest veidi kehvemaks.

Ootus tööpuuduse üldise arengu osas jäi kehvale tasemele. Samuti tundus, et isikliku tööpuuduse oht on tavapärasest oluliselt suurem.

NordenBladet — Vanade eluasemete hinnad on Soomes veelgi langenud, eriti suuremates linnades. Vanade ühistukorterite hinnad langesid novembris kogu riigis eelmise aastaga võrreldes 3,9 protsenti, kuid tõusid oktoobrist 1,4 protsenti, teatab Soome statistikakeskus.

Aastane langus oli eriti suur Vantaal, kus vanade ühistukorterite hinnad langesid 7,9 protsenti, ja Helsingis, kus hinnad langesid 6,0 ​​protsenti, vahendab MTV.
Kuues suuremas linnas langesid vanade ühistukorterite hinnad eelmise aasta novembriga võrreldes 5,1 protsenti. Väljaspool suuremaid linnu langesid hinnad vaid 1,6 protsenti.

Eluasemehinnad langevad 2023. aastal üle kuue protsendi, mis on aastane suurim langus alates 1993. aasta majanduslangusest, kommenteeris ettevõtlusorganisatsiooni Suomen Yrittäjät peaökonomist Juhana Brotherus oma pressiteates.
Brotheruse sõnul saab järgmine aasta eluasemeturu pöördepunktiks, mil „muutume jääkülmast normaalseks”.

Arvesse läheb ka eluasemepuuduse algus kasvukeskustes, mil uusehituse ammendumise tõttu ei ole pärast 2024. aasta suve turule oodata uusi kortereid.
Linnade atraktiivsuse kasv tähendab, et suuremates linnades on kuni 2025. aastani selge hinnatõusu surve, prognoosib Brotherus.

NordenBladet — Koroonaviiruse uued variandid JN.1 ja BA.2.86 levivad nüüd mitmes erinevas riigis. Variant BA.2.86 on muutunud levinumaks näiteks Taanis. Selle alamvariant JN.1 variant on juba Rootsis, teatab Rootsi terviseamet Aftonbladeti andmetel. Mõlemat varianti on täheldatud ka Soomes, vahendab Ilta-Sanomat.

Variant BA.2.86 on esinenud Soomes alates septembrist Helsingi piirkonnas, sõnab Lapimaa hoolekandepiirkonna nakkushaiguste peaarst Markku Broas.

Variant BA.2.86 on Helsingi piirkonnas esinenud 4-9 juhul analüüsikorra kohta. Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas HUS 4. detsembril tehtud analüüsis oli viimastel andmetel 14 juhtumit. Võib öelda, et juhtumite arv sageneb. Kuid plahvatuslikku tõusu pole täheldada.

Broasi sõnul on 11 protsenti Soomes kontrollitud koroonaviiruse juhtumitest uued variandid. Hetkel on levinuim koroonaviiruse tüüp omikroni alamvariant EG.5 (Eris).
Variandi JN.1 üksikjuhtumeid on Soomes täheldatud alates 42. nädalast.

Uusi variante uurinud Cambridge’i ülikooli professor Clare Bryant ütles Sky Newsile, et variandi JN.1 ogavalgus on võrreldes BA.2.86 variandiga üks mutatsioon, mis tõenäoliselt tähendab, et see on veelgi nakkavam.

Tema Manchesteri ülikooli kolleeg Sheena Cruickshank lisas Sky Newsile, et JN.1 variandi põhjustatud vaevustest taastumine võib võtta kauem aega kui teiste variantide puhul või põhjustab see raskema haiguse.

Uued variandid ei erine aga Markku Broasi andmetel oma haiguspildilt oluliselt varasematest omikroni variantidest.

Kuigi praegused koroonavaktsiinid on disainitud eelmise omikroni variandi XPP.1,5 järgi, kaitsevad need Broasi sõnul ka uute variantide eest.

Uued variandid tunduvad oma patogeensuse poolest eelmiste variantidega sama tüüpi. Ka praegune vaktsiin annab kaitse raske haiguse vastu, sest vaktsiinidel on ristkaitse uute variantide vastu.

Broasi sõnul on raske hinnata, kas uued variandid tekitavad uue koroonalaine. Praegu seda ei oodata.

Olukord on rahulik. Maailma terviseorganisatsiooni WHO riskihinnangu põhjal BA.2.86 variant tervishoiule olulist lisakoormust ei tekita. Kuigi juhtumid on sagenenud, pole maailma riskihinnang murettekitav. Ka uuem variant JN.1 ei muuda üldist pilti haiguse raskusastme ega vaktsineerimiskaitse osas.

JN.1 viirusevariant on esinenud USA-s, Ühendkuningriigis, Islandil, Portugalis, Hispaanias ja Hollandis. Seda täheldati esmakordselt augustis Luksemburgis.

NordenBladet — Soome valitsus otsustas teisipäeval, 12. detsembril avada neljapäeval, 14. detsembril uuesti liikluseks Vaalimaa ja Niirala piiripunktid. Valitsus sulgeb taas kogu idapiiri, kui relvaks muudetud sisseränne idapiiril jätkub. Valitsus otsustas asja tänasel, 12. detsembri erakorralisel istungil. Uus otsus kehtib kuni 14. jaanuarini 2024.

Muutust paremuse suunas ei saa kontrollida ilma piiranguid eemaldamata. Seetõttu avame nüüd teadlikult ja kontrollitult kaks piiripunkti. Samal ajal hoiame aga kõrget valmisolekut uuteks piiranguteks. Soome hoolitseb oma riikliku julgeoleku eest, rõhutas peaminister Petteri Orpo.

Kõik idapiiri piiriületused koonduvad Vaalimaale ja Niiralasse

Soome ja Venemaa maismaapiiril peavad piiriületajad otsuse kehtivusajal kasutama Vaalimaa ja Niirala piiripunkte. Soome kodanikud peavad kasutama samuti avatud piiripunkte. Rongide kaubaliiklus läbi Vainikkala jätkub.

Idapiiril on rahvusvahelist kaitset võimalik taotleda vaid Vaalimaa ja Niirala piiripunktis.

Sellegipoolest tahame rõhutada, et sellistes oludes ei tasu Soome ja Venemaa piirile minna. Soome kavatseb jälgida, et meie idapiir ei looks uut kanalit instrumentaliseeritud (relvaks muudetud) immigratsioonile Euroopasse, rõhutas siseminister Mari Rantanen.

Võimude hinnangul on ilmselge, et oht pole veel möödas. Tõenäoliselt on Venemaa territooriumil endiselt märkimisväärne hulk potentsiaalseid migrante. Samuti on Venemaa võimudel endiselt võime immigrante Soome vastu relvana kasutada.

Valitsus ja võimud jälgivad tähelepanelikult olukorra arengut idapiiril. Soome suudab oma piiriturvalisuse, avaliku korra ja riigi julgeoleku eest ise hoolitseda.