Neljapäev, jaanuar 1, 2026

SOOME UUDISED

Omapärane olukord Soome kinnisvaraturul: müüjad makasavad ostjale peale

NordenBladet — Paari aastaga mitmekordistunud korteriühistu laenud ja nende intressikulud on muutnud korteriostjad ettevaatlikuks, hoiatab eluasemete üürimisega tegelev Vuokraturva. Samas on eluasemeturul tekkinud eriline olukord, kus müüja soovib korteritest vabaneda kasvõi ostjale peale makstes. Müümata uusi kortereid on palju ning nende müük on väga aeglane või seisab, ütleb Vuokraturva juhatuse esimees Timo Metsola pressiteate vahendusel.

Olukorra erandlikkust iseloomustab Vuokraturva hinnangul see, et üle Soome on uusprojekte, mille kortereid ei suudeta müüa isegi ainult korteriühistu laenuosaga, vahendab MTV.

See omakorda tähendab, et isegi null-eurose ostuhinnaga tehinguid ei tehta, sest uue korteriga seotud korteriühistu laenu eest peaks vastutama ostja.

Äärmisel juhul võib ostuhind olla isegi negatiivne, st müüja maksab ostjale peale tehingu toimumise eest.

Varem on nähtus tuttavaks saanud teatud golfiosakutega, millest sai lahti ostjale peale makstes selle eest, et ostja nõustuks osaku üle võtma.

Vuokraturva andmetel on suured korteriühistu laenud, nende ülespaisutatud ülalpidamiskulud ja ka naabrite korteriühistu laenudele laienev solidaarvastutus muutunud kolliks, mis on eluasemeturgu kõvasti hirmutanud.

Vuokraturva esindaja Metsola peab täiesti võimalikuks, et uued majad ehitatakse täiesti ilma korteriühistu laenuta, kui elamuehitus lõpuks taas kosuma hakkab.

See oleks põhimõtteline muutus nii tarbijatele kui ka ehitusettevõtetele.
Varem said ehitusfirmad oma korterite eest küsida muinasjutuliselt kõrget hinda, kui suur ühistulaen surus tegeliku ostuhinna alla ja korteri tegelik hind jäi varju, räägib Metsola.

Vuokraturva väitel on eluasemekulusid varjutanud ka see, et korteriühistu laenudel oli sageli esialgu mõneaastane maksepuhkus.

Näiliselt odav eluase sai võimalikuks seoses üürikrundiga, mille üüri tõstmise ja väljaostmise tingimustest ostja ei saanud aru ega teadvustanud seda isegi korralikult, kirjeldab Metsola.

Kõik see töötas nagu kellavärk, kuni eelmisel aastal intressimäärad tõusma hakkasid. Suur osa uue eluaseme ostjatest mõistis neid varjatud riske alles siis, kui need juba kaela sadasid.

Avafoto: NordenBladet

Loe ka:
Soome: Kinnisvaraturul on suurim langus alates lama-aastast 1993
Soomes lähevad 50 korteriga ridaelamuühistud pankrotti

Soomes jõustus aastavahetusel uus loomakaitseseadus – mis muutus?

NordenBladet — Vana 1996. aastast pärit loomakaitseseadus ja -määrus asendati aastavahetusel uue loomakaitseseadusega. Põllumajandus- ja metsandusministeeriumi hinnangul on uue loomakaitseseaduse keskseks põhimõtteks loomade võimalus täita oma olulisi käitumisvajadusi. See hõlmab ka jõupingutusi järk-järgult loobuda pidamisviisidest, mis piiravad tugevalt loomade liikumist, vahendab Iltalehti.

Nüüdsest tuleb näiteks laudas peetavatel lüpsilehmadel ja mullikatel lasta mai-oktoobri vahel väljas olla või neid karjatada vähemalt 60 päeva ning oktoobrist maini vähemalt 30 päeva.

Imetajate ja lindude alalistes pidamiskohtades peab vesi olema loomadele kogu aeg kättesaadav, välja arvatud mõned loomaliikidele omased erandid. Näiteks ei pea külmakraadidega professionaalsetes kelgukoerte aedikutes peetavatel koertel sulavett pidevalt käepärast olema, kuid loomi tuleb siiski joota vähemalt kolm korda päevas.

Uus seadus nõuab, et valulike protseduuride puhul tuleb kasutada valuvaigistit. Täpsemad regulatsioonid loomade suhtes rakendatavate meetmete kohta sätestatakse uues valitsuse määruses.

Täiesti keelatud protseduuride hulka kuulub looma saba, kõrvade ja noka lõikamine. Lisaks on keelatud eemaldada loomade küüniseid ja varbaid muudel kui veterinaarmeditsiinilistel põhjustel ning lindude tiibade sulgede lõikamine lendamise raskendamiseks. Põrsaste kirurgiline kastreerimine keelatakse täielikult 2035. aasta algusest.

Uue seadusega kehtestatakse ka uued regulatsioonid, mis puudutavad näiteks koerte ja kasside müügikuulutusi ning alla kuue kuu vanuste kutsikate Soome toomist.

Edaspidi peavad metsloomade hooldusasutused oma tegevusest aru andma piirkondlikule ametiasutusele.

Avafoto: Unsplash

 

 

Soomes on juba ligi 40 kraadi külma – pakane kestab pikka aega

NordenBladet — Talvehooaja pakaserekord purustati täna uusaastapäeval, kui Ylitornios ja Rovaniemis mõõdeti päeval 34,8 külmakraadi. Varaõhtul mõõdeti Põhja-Karjalas Juuas 35,3, Põhja-Pohjanmaal Ylivieskas 35,2 ja Ida-Lapimaal Sallas 35,1 kraadi külma, vahendab Yle.

Sarnaseid numbreid võib oodata ka lähipäevil, ütleb Yle meteoroloog Matti Huutonen.
Huutonen hindab, et talve külmarekord lüüakse taas õhtu ja öö jooksul ning lähipäevil. Pakaserekordite arvutamisel arvestatakse talvehooaega, mis algas novembris.

Ekstreemseid külmakraade on mõõdetud ka lõuna pool. Pirkanmaa põhjaosas Virratis oli esmaspäeval 30,1 ja Uusimaal Vihtis 27,2 kraadi külma.

Uusimaa jaoks on see karm number, ütles Huutonen Vihti külmakraadide kohta.

Soome ilmateenistus on lähipäevadeks väljastanud külmahoiatuse peaaegu kogu riigile.
Ekstreemseimad külmakraadid on lähipäevadel eelkõige Ida-Lapimaal, Kainuus, riigi kirdeosas ja Põhja-Pohjanmaal. Ida-Lapimaal võib tulla 40 kraadi.

Samas võib teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval kuni Kesk-Soomeni Huutoneni sõnul oodata üle 30 kraadi külma.

Soome kohal on arktiline õhumass, kirjeldab Huutonen.

Otse Soome lõunarannikul ja Põhja-Lapimaal alandab tuul veidi külmakraade. Seevastu tuuline ilm muudab külmatunde omal moel suuremaks.

Lõuna pool hakkab tuul tugevnema juba esmaspäeva jooksul. Lumesadu võib saabuda ka päris lõunarannikule, mille puhul pakane annab järele mõne kraadi võrra.

Huutoneni sõnul näib kõige külmem õhumass Soome kohal taanduvat kolmekuningapäeval. Praeguses etapis ei tasu aga nädalavahetuseks oodata väga pehmet ilma ega 0-kraade.

Avafoto: Põhja-Soome (NordenBladet)

Loe ka:
Soomes hoiatatakse vigade eest, mida võidakse suure külmaga teha

KAS ÕHKSOOJUSPUMPA võib suure külmaga sees hoida?

 

 

 

Soome: Rongiliikluses on külma tõttu ulatuslikud hilinemised

NordenBladet — Tänase esmaspäeva, 1. jaanuari õhtul on Soome rongiliikluses olnud ulatuslikke hilinemisi, edastab raudteefirma VR koduleht.
Näiteks on paljud kiirrongid IC olnud graafikust maas. Kõige rohkem on kaugrongid hilinenud üle kolme tunni, teatab VR.

Lisaks on mõned rongiliinid tühistatud ja asendatud bussidega, vahendab Yle.
Näiteks Oulust Helsingisse suunduv Intercity hilines päeval 3,5 tundi rongi tehnilise rikke tõttu. Osade hilinemiste puhul tuuakse põhjuseks rongi tehniline rike, teistel aga veeremi, ühendusrongide või muude rongide ootamine.

Fintrafficu liiklusinfo järgi sõitis oli enne kella 21 graafikujärgseid kaugronge vaid 43 protsenti.

Helsingi piirkonna ühistranspordi ettevõte (HSL) teatas, et Helsingi pearaudteejaama ja Espoo Leppävaara vahel sõitvad A-rongid Mäkkyläs ilmastikuolude tõttu ei peatu.

VR-i kommunikatsioonijuht Mira Linnamaa ütles Yle-le, et hilinemiste põhjuseks on tugev pakane, mis on tekitanud probleeme rongidele. Probleeme on olnud näiteks seadmete vahetamisega. Prognoositakse, et kõva külm kestab veel mitmeid päevi. Linnamaa sõnul püüab VR hilinemisi minimeerida.

 

Politsei: Soomes tulistasid noored inimeste pihta rakette – algas „raketisõda”

NordenBladet — Helsingi politsei juhtimiskeskusest teatati Iltalehtile, et politsei on saanud õhtul mitu teadet noortest, kes on linnapiirkonnas rakette tulistanud teiste inimeste pihta. Noorte ilutulestiku tulistamine hoiab Helsingis võimuesindajaid töös, selgub Helsingi politsei Instagrami lugudest.

Meil ​​ei lähe praegu hästi. Natuke liiga palju vaeva nende rakettidega selle vahetuse algul. Loodame, et õhtu poole läheb kergemaks, aga ega mina ka seda ei usu, märgib videos vanemkonstaabel Mikko Niskanen.

Herttoniemis lasid noored trepikojas ja tänaval ilutulestikku, mistõttu politsei konfiskeeris raketid.

Ilutulestiku laskmine siseruumides ja tänavatel põhjustab ohtlikke olukordi ja halvimal juhul püsivaid vigastusi endale või teistele. Mitte niimoodi! kirjutab politsei.
Niskaneni lugudes on seevastu pilt politseist, kes konfiskeerib noortelt rakette. Politsei teatel olid noored teel „raketisõtta”.