Neljapäev, jaanuar 1, 2026

SOOME UUDISED

Soomes ja Eestis on ulatuslikud GPS-i häired – probleem ei ole õhusõidukite ohutuse seisukohalt kriitiline

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Eelmisel nädalal teatati, et Soome õhuruumis on esinenud häireid. Satelliidi positsioneerimisvõrgu ehk gps-süsteemi häired ilmnesid avalikest allikatest pärinevaid andmeid kasutava gpsjam veebilehe kaardilt.
Eelmisel nädalal esines häireid Läänemerel. Pärast seda on häired Läänemerel vähenenud, kuid uusi häireid on praegu näha Soome mandriosa ja Soome lahe ja Eesti kohal, vahendab Iltalehti.

Gpsjami veebilehe andmetel olid esimest korda Soome kohal GPS-võrgu häired 29. detsembril väikesel alal Lappeenrantast lõuna pool. Järgmisel päeval oli ala veidi suurem ja asus Lappeenranta ja Parikkala vahel.

Viimase ööpäeva jooksul on häired levinud Soome kohal laiemale alale. Häireid on näha ka üle Balti riikide. Gpsjami veebilehe asutanud John Wiseman kommenteeris täna asja sotsiaalmeedias.

Viimase 24 tunni jooksul uued häired Soome kohal. See on enneolematu, arvestades piirkonna ulatust ja mõjutatud lennukite arvu. Baltikumis on viimasel ajal põnev olnud…, jätkab ta.

Wiseman kirjutab, et tema arvates on häired põhjustatud kas tahtlikust sekkumisest või sõjalistest õppustest.

Üldiselt arvatakse, et millegi sarnase juured on Venemaal, kirjutab Wiseman.
Wiseman lisab, et probleem ei ole õhusõidukite ohutuse seisukohalt kriitiline. Kuid see on tüütu ja eemaldab ühe kaitsetaseme.

Ilmselt ei mõjuta see inimesi maapinnal, kuna segaja signaal on maapiinal nõrgem kui õhus.

Finnair kinnitas eelmisel nädalal väljaandele Helsingin Sanomat, et on teinud vaatlusi GPS-i häirete kohta Rootsi lõunatipus, Läänemere lõunaosas ja Poolas.

Lisaks on sotsiaalmeedias välja toodud, et 17-19. detsembril oli ulatuslik GPS signaali häire Balti riikides, sealhulgas Eestis. Kasutusel võis olla 3 segajat.

New GPS interference over Finland in the last 24 hours. Unprecedented in terms of # of aircraft affected and size of the region affected. The Baltic sure has been exciting lately… https://t.co/sHcnuXYWXy
— John Wiseman (@lemonodor) January 1, 2024

Baltic Jam 23: parts visualized.
Aircrafts reporting NIC 1-6 (bad positioning) Dec 17 – 29 over Baltics, grouped into 33 km hexagons and colored by how bad the position is.
What can we learn? Jammed areas do not fully overlap in time, indicating several jammer/target areas. pic.twitter.com/dB5TLUzLJS
— Markus Jonsson (@auonsson) December 30, 2023

3(?) jammers/target areas active: pic.twitter.com/j4lKBYGQg6
— Markus Jonsson (@auonsson) December 30, 2023

Another way of visualizing the same data, hexagons colored by how many planes were affected during the entire period. Optimally it should be the ratio affected/not affected. But that is https://t.co/pgsm1B7TN0
Thanks @lemonodor for teaching me think in hexagons. pic.twitter.com/5wZFK1IzJ0
— Markus Jonsson (@auonsson) December 30, 2023

 

 

Soomes lähevad 50 korteriga ridaelamuühistud pankrotti

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Soomes Mänttä-Vilppulas jääb aasta lõpuks tühjaks seitse ridaelamut, vahendab Helsingin Sanomat. Vilppula Aurinkorinte ja Vilppula Aurinkopuisto elamuühistud esitasid Pirkanmaa kohtule pankrotiavalduse detsembri keskel. Ühistud asuvad Kolhos Loilanmäentiel.

Aurinkopuisto elamuühistusse kuulub kaks hoonet, kus on kokku 14 korterit. Aurinkorinne ühistusse kuulub viis maja 35 korteriga.

Majad asuvad 15 kilomeetri kaugusel endise Vilppula valla keskusest. Pankrotte põhjustavad kasvavad kulud nagu elekter ja küte. Kasvasid ka remondikulud ning remondiks pangast laenu ei antud, ütlesid ühistu juhatuse esimees ja kinnisvarahaldur.

 

 

Soome asjatundja: Poolasse lennanud raketi oleks pidanud alla tulistama

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Poola võimud tegid kindlaks, et väidetav Vene rakett mitte ainult ei lennanud Poola kohal eile reedel, 29. detsembril, vaid kukkus Poola territooriumile ja plahvatas seal. Rakett plahvatas Wożuczyn-Cukrownia küla lähedal. See on ligi 30 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist. Rakett oli lennanud Poola õhuruumis 3 minutit ja läbinud selle aja jooksul 40 kilomeetrit.

Poola õhuruumi lennanud rakett on tõsine märk sõja laienemise ohust, ütles MTV-le Helsingi ülikooli Aleksandri instituudi külalisteadur, sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö.
Poola relvajõudude teatel lendas Vene rakett reede hommikul Poola õhuruumis kolm minutit. Samal hommikul tulistas Venemaa Ukraina eri piirkondade pihta üle saja raketi.

Kui rakett oleks Poolasse lennanud ja inimesi tapnud, oleks NATO pidanud mingi artikli kasutusele võtma, ütles Ilmari Käihkö.

Käihkö sõnul võib Venemaa sõja laienemise ohtu õhutades püüda Läänt survestada otsima jõulisemalt sõjale Venemaale meelepärast lahendust.

Sellel, kui Venemaa tahtlikult Poola õhuruumi rikkus, võib Käihkö hinnangul olla palju põhjuseid. Näiteks võis Venemaa tahta NATO riiki Poolat provotseerida või riigi õhutõrjet testida.

Sõjaväeline asjatundja, erukolonel Juhani Pihljamaa imestab, miks Poola lubas raketil oma õhuruumis vabalt lennata.

Pihljamaa tegutses 2014. aastal Krimmi okupeerimise ajal Soome kaitseatašeena Venemaal ja Ukrainas.

Raketid tuleb kohe alla tulistada ja mitte vaadata, kuhu nad lendavad, rõhutab Pihljamaa.

Pihljamaa arvates pole Venemaal põhjust reageerida, kui tema rakett mõne teise riigi õhuruumis alla tulistatakse.

Käihkö arvates kaasneb rakettide allatulistamisega eskaleerumise oht, mis võis olla põhjuseks, miks Poola raketti alla ei tulistanud.

NATO on Käihkö sõnul aga igal juhul sunnitud asjale reageerima, tugevdades näiteks Poola õhutõrjet.

Käihkö hinnangul räägib õhuruumi rikkumise ajastus ja Poola jõuline reaktsioon sellest, et tegemist oli Venemaa tulistatud raketiga, kuigi väljastpoolt pole asja võimalik kontrollida.

Võib loogiliselt mõelda, et kui Venemaa ulatusliku raketirünnaku ajal lendab rakett sügavale Poola territooriumile, siis see viitab küll Venemaa rünnakule, ütleb Käihkö.
Tema sõnul oli Poola oma avaldustes ettevaatlikum, kui rakett viimati 2022. aasta novembris Poola õhuruumi lendas.

Tollal hoidsid inimesed suu kinni ega hakanud Venemaad süüdistama, märgib Käihkö. Ta arvab, et Poolal on tõendeid selle kohta, et tegemist oli Venemaa raketiga.
See tähendab ohtu ja hirmu sõja leviku ees. Arvatavasti on kõik tegevused hästi kaalutud. Kui nad süüdistavad selles Venemaad, võib eeldada, et neil on tõendeid, sõnab ta.

Pihljamaa sõnul antakse Poola õhuruumi rikkumise võimaliku kavatsuse kohta rohkem infot siis, kui on selge, mis tüüpi raketiga oli tegu.

Asi võis olla raketi ebatäpsuses või selles, et raketi marsruut oli tahtlik test NATO vastu, märgib ta.

 

 

Läänemerre hoovas suur kogus soolast vett

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Läänemerre on saabunud suur soolaimpulss. See võib olla sama suur kui 2014. aasta detsembris saabunud soolaimpulss, teatab Läänemerele spetsialiseerunud Saksa mereuuringute instituut IOW. Soomes oli väljaanne Suomen Luonto esimene, kes sellest oma kodulehel teada andis.
Soolane vesi voolab Läänemerre alates 20. detsembrist. Dr Volker Mohrholz märgib IOW teates, et soolane vesi voolab kogu veesamba ulatuses, mis on tema sõnul hea märk suurest impulsist.

Soolaimpulss tähendab suurt soolase vee sissevoolu läbi Taani väinade Läänemerre. Soolaimpulss toob Läänemere sügavustesse hapnikku, mis on mereökosüsteemi jaoks eluliselt tähtis.

Soolaimpulsid on haruldased, kuna need vajavad eritingimusi. Praegu on voolu jaoks soodne hetk, sest kõigepealt langes Läänemere pind. Seejärel pöördus tuule suund läände ja arenes tormiks Pia, mis surus värske soolase vee läbi Taani väinade.

Ka Soome teadlased on soolaimpulssidele tähelepanu pööranud. Soome keskkonnainstituudi teadur Kai Myrberg kirjutas sotsiaalmeedias: „Pärast 10-aastast pausi on Läänemeres käimas suur soolaimpulss. Nüüd siseneb merre soolane ja hapnikurikas vesi.”

Saabuva soolaimpulsi mõju Läänemerele on endiselt ebakindel. Impulss võib jääda Läänemere lõunaossa ja parandada selle hapniku olukorda, kuid samal ajal suruda madala hapnikusisaldusega vett põhja poole. Siis võib näiteks hapniku olukord Soome lahes halveneda.

Eelmine, 2014. aasta suur soolapulss hääbus juba Gotlandi kandis. Soolase vee abil loodeti Läänemere sügavuste seisundit parandada, kuid mõju jäi väikeseks.

Itämerellä on 10 vuoden tauon jälkeen menossa suuri suolapulssi. Nyt tulee mereemme suolaista ja hapekasta vettä.https://t.co/G4i9DAgEil
— Kai Myrberg (@kaimyrberg1) December 25, 2023

 

 

Soome tarbijausaldus vajus detsembris taas madalale

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Soome tarbijate kindlustunde indikaatori saldo oli Soome statistikakeskuse andmetel detsembris -13,3, novembris -12,4 ja oktoobris -12,6. Aasta varem detsembris oli kindlustunde indikaator -18,5 (läbi aegade nõrgim näit). Näitaja pikaajaline keskmine on -2,4.

Info põhineb tarbijate kindlustunde uuringul, millele vastasid 1.-14. detsember 1235 Soomes elavat isikut.

Hinnang oma majanduse hetkeseisule ning ka ootused enda ja Soome majandusele aasta pärast olid madalal tasemel.

Hinnang enda rahalise olukorra hetkeseisule jätkas halvenemist, samas kui ootus oma rahalisele seisule tulevikus jäi kuuga muutumatuks. Ootused Soome majanduse suhtes veidi paranesid. Aastataguse ajaga võrreldes vaated mõnevõrra paranesid.
Praegust aega peetakse kestvuskaupade ostmiseks ikka väga ebasoodsaks. Kavatsused raha tarbimiseks kasutada olid väga napid. Varasemad niigi madalad eluaseme ostu kavatsused langesid taas veidi.

Hinnang oma rahalisele olukorrale langes madalaimale tasemele alates 2000. aastast. Säästmisvõimalusi ennustati tavapärasest veidi kehvemaks.

Ootus tööpuuduse üldise arengu osas jäi kehvale tasemele. Samuti tundus, et isikliku tööpuuduse oht on tavapärasest oluliselt suurem.

 

 

1...515253...601Page 52 of 601