Pühapäev, november 16, 2025

SOOME UUDISED

Soome suurendab hüppeliselt laskemoona tootmist

NordenBladet — Soome kaitseminister Antti Häkkänen otsustas täna 12. detsembril 2023 suurendada laskemoona tootmise võimsust Soomes. Majanduspoliitika ministrite komisjon kaitses seda oma 12. detsembri 2023 koosolekul.

Ministri otsus võimaldab tõsta tootmisvõimsust praegusest enam kui kahekordseks. Kaitseamet kohustub investeerima laskemoona tootmise suurendamisse ligikaudu 24 miljonit eurot. Lisaks kohustub kaitseministeerium täitma pikaajalisi kodumaise tööstuse tellimusi, mis võimaldab tööstusel teha investeeringuid.

Kokku on kaitseameti ja tööstuse investeeringud ligikaudu 120 miljonit eurot.
Praegu tehtud otsus suurendab oluliselt raske laskemoona tootmisvõimsust Soomes, mis võimaldab Ukrainat pikalt toetada kuni 2030ndate aastateni. Tootmise suurendamine on Euroopa mastaabis märkimisväärne ning see tugevdab ka Soome enda kaitsevõimet, nendib kaitseminister Antti Häkkänen.

Tootmist on juba suurendatud

Kaitseamet on juba sihikindlalt suurendanud raske laskemoona tootmist. Soome laskemoona tootmine on Ukraina sõjaeelse tasemega võrreldes juba praeguseks mitmekordistunud.

Lisaks on kaitseamet alates sõja algusest Ukrainas esitanud pikaajalisi raske laskemoona tellimusi kodumaisele tööstusele. Nende abil on kodumaine tööstus saanud palgata lisatööjõudu ja suurendada laskemoona tootmiskoguseid olemasoleva võimsuse piires, ütleb Häkkänen.

Investeeringud suurendavad tootmisvõimsust pikemas perspektiivis

Värske otsuse alusel suurendatakse ja mitmekesistatakse kodumaist laskemoona tootmist, püssirohu tootmist ja laengute tootmisvõimsust. See võimaldab valmistada korraga mitut erinevat toodet, mis toetab sõjalist varustuskindlust. Investeeringud teostuvad eeldatavasti 2026. ja 2027. aasta jooksul, mis võimaldab tootmist pikaajaliselt suurendada.
Investeeringud suurendavad kaitseväe lõhkematerjalikeskuse tootmisvõimsust, mis eeldab lisatööjõu palkamist lõhkematerjalikeskuse erinevatesse esindustesse Lõuna- ja Põhja-Pohjanmaal. Selle tööhõive mõju on mitukümmend tööaastat. Otsus võimaldab ka kodumaise tööstuse investeeringuid, mis suunatakse peamiselt Kesk-Soome.

Tööstusharul on võimalik oma investeeringuteks EL-ilt toetust taotleda laskemoona tootmise toetamiseks mõeldud määruse (nn ASAP määrus, laskemoona tootmise toetamise seadus 1525/2023) rahastamispaketist.

Soome tootmisvõimsus on Euroopa mastaabis märkimisväärne

Euroopa laskemoonatoodang oli pärast 1990ndaid aastaid liiga madal. Nüüd on laskemoona tootmisest saanud Ukraina kaitsevõitluse üks olulisemaid küsimusi. Otsus toetab EL-i eesmärki suurendada Euroopa laskemoona tootmist, et toetada Ukrainat, ning reageeritakse pikaajalisele suurenenud nõudlusele laskemoona järele.
Soomes on Lääne-Euroopa suurim suurtükivägi. Soome on tulevikus ka üks suurimaid raske laskemoona tootjaid Euroopas. Selle otsusega soovime näidata pikaajalist pühendumust Ukraina toetamisele ja kaitsetööstuse tugevdamisele, nendib Häkkänen.

 

Soome: Helsingi kinomaja 16-aastane tulistaja on tuntud kurjategija

NordenBladet — Helsingi kesklinnas Kamppis asuvas Finnkino kinohoones toimunud tapmiskatses kahtlustataval 16-aastasel poisil on politsei andmetel varasem vägivallakuritegude register. Kriminaalkomissar Ritva Elomaa ütleb, et poisil on oma vanuse kohta pikk kriminaalne ajalugu. Temaga on seotud muu hulgas ka tõsiseid kahtlusi vägivallakuritegudes, vahendab Ilta-Sanomat.

Kas poiss on mõne teo eest juba karistuse saanud, ei osnud Elomaa öelda.
Elomaa sõnul ei ela 16-aastane nooruk Helsingi piirkonnas. Elomaa sõnul oli poiss nii-öelda jooksus ehk põgenenud oma elukohast. Poiss ei ela kodus, vaid mingis lastekaitseasutuses või muus sellises kohas.

Politsei praegustel andmetel tulistas 16-aastane nooruk esmaspäeva õhtul Finnkino hoones ühe lasu, mis tabas kannatanut. Teda kahtlustatakse tapmiskatses ja tulirelvakuriteos. Juhtumi asukoht on ülekuulamistel täpsustatud. Politsei teatel toimus tulistamine kinohoone välisuste ees.

19-aastane ohver päästeti tõenäoliselt tänu kuulivestile, mida ta kandis.

Politsei teatas vahetult pärast juhtunut, et kinohoones olnud teised inimesed ohus ei olnud. Kahtlustatav peeti kinni Kamppis asuva hotelli ees.

Elomaa ütles, et juhtumi asjaosalised on edastanud sündmustest omapoolse vaate. Mõnes osas on jutt kattuv, mõnes osas aga erineb üksteisest.

Politsei teeb jutu õigsuse kindlaks näiteks valvekaamerate salvestiste põhjal, rääkis Elomaa.

Kahtlustatava tapmiskatse ohver on samuti kinni võetud, kuna teda kahtlustatakse narkokuriteos. Narkootikume aga Elomaa sõnul 19-aastaselt leitud ei ole.

Elomaa sõnul ei tundnud kahtlusalune tulistaja ja ohver teineteist eriti hästi. Politsei uurib, kas teo motiiv võib olla seotud narkootikumidega.
Kust 16-aastane tulirelva sai, pole veel teada.

Politsei pole veel otsustanud, kas kahtlustatavad tuleb vahistada.

 

 

Soomes uuendati neli raketilaeva

NordenBladet — Nelja Hamina-klassi raketilaeva (Hamina, Tornio, Hanko ja Pori) moderniseerimine on lõppenud ning laevad on nüüd mereväe kasutuses. Raketilaevade elukaare uuendamine viidi läbi aastatel 2018–2023. Projekti peatöövõtja on olnud Soome firma Patria ning projekti üleandmistseremoonia peetakse täna teisipäeval, 12. detsembril. Turus.

Kapitaalremont tagas mereväe valmisoleku järjepidevuse 2020ndatel aastatel Rauma-klassi raketilaevade kasutusest eemaldamise ja Pohjanmaa-klassi korvettide kasutuselevõtu vahel. Projekti eesmärk on olnud pikendada Hamina-klassi laevade kasutusiga kuni 2030ndate aastateni.

Tehnoloogia kiire areng ja muutuvad ohud nõuavad lahingulaevade pidevat hooldust ja kapitaalremonti iga 10-15 aasta tagant. Elukaare uuendus tagab mereväe lahingulaevastiku võime võidelda mererünnakutega, kaitsta mereühendusi ning jälgida ja kindlustada piirkondlikku terviklikkust.

Uuendatud Hamina-klassi raketilaevad on väga terviklikult varustatud ja oma suurusklassis suure jõudlusega. Laevad on võimelised jälgima ja tõrjuma õhu-, pinna- ja veeohtusid.

Projektiga integreeriti laevadesse uus pinnatõrjerakettide süsteem ning parandati laevaklassi õhu- ja lähikaitsevõimet. Uuendati laevade lahingusüsteeme ja suurendati tööaega merel. Lisaks ehitati laevad ümber uue veealuse võimekusega kerge torpeedo TP47 ja VDS jaoks.

 

 

Soome: Helsingi kesklinnas oli tulistamine

NordenBladet — Politseil oli täna esmaspäeval, 11. detsembril operatsioon Helsingi kesklinnas Kamppis. Helsingi politsei teatel sai politsei esmaspäeva õhtul enne kella 21 teate relvast tulistanud inimese kohta. Helsingi politseijaoskonna juhtimiskeskusest teatatakse, et tulistamine toimus Tennispalatsi lähedal, vahendab Iltalehti.

Politsei teatel peeti relva kasutanud isik sündmuskohal kinni. Politsei kinnitas esmaspäeva õhtul väljaandele Ilta-Sanomat, et inimene üritas tulistada teise inimese pihta, mitte õhku.
Juhtumit uuritakse kui tapmiskatset. Keegi olukorras viga ei saanud.

Juhtimiskeskusest öeldi, et ametivõimude senise arusaama kohaselt olukord kõrvalseisjatele ohtu ei kujutanud. Uurimine on aga alles alguses, nii et asja täpsustatakse, teatab juhtimiskeskus.

Helsingi politsei ütleb, et annab asja kohta rohkem infot homme teisipäeval.

 

 

Tuleval aastal on Soomes vabade päevade jackpot – neid on nii palju kui veel olla saab

NordenBladet — Järgmisel, 2024. aastal langeb tööpäevadele tervelt kümme lisapuhkepäeva. Seetõttu tuleb järgmine aasta selliste pühade osas parem kui tänavune. Sel aastal on argipäevadele langevate pühade ja riigipühade arv üheksa, vahendab Helsingin Sanomat.

Kokku on aastas üksteist liikuvat püha ja riigipüha, kuid üks neist langeb alati nädalavahetusele.

„Kümme lisapuhkepäeva on parim tulemus, mis on võimalik ühe aasta jooksul saada. Järgmisel aastal on kolmekuningapäev riigipühadest, mis langeb nädalavahetusele,” ütleb Helsingi ülikooli almanahhi toimetuse planeerija Asko Palviainen.

Järgmine aasta on ka liigaasta. See tähendab, et aastas on 365 päeva asemel 366 päeva.
Liigpäev on alati veebruaris, seega on veebruaris 2024 tavapärase 28 päeva asemel 29 päeva.

Liigpäev langeb järgmisel aastal neljapäevale.
„Inimestel on seega kümnele lisapuhkusele vastukaaluks üks lisatööpäev,” sõnab Palviainen.

Aasta 2024 juba algab argipäevale langeva puhkepäevaga. Uusaasta on esmaspäeval. Sel aastal oli uusaasta pühapäeval.

Järgmine liikuv riigipüha on kolmekuningapäev, mis langeb järgmisel aastal laupäevale.

Ülestõusmispühad tulevad järgmisel aastal varem kui eelmistel aastatel. Suurt reedet tähistatakse juba 29. märtsil. Sel ja eelmisel aastal olid lihavõttepühad lähemal aprilli keskpaigale.

Järgmisel aastal tähistatakse volbrit teisipäeval, seega langeb 1. mai kolmapäevale. Taevaminemispüha on alati neljapäev.

Jaaniõhtu on reedel, 21. juunil. See on vaba päev enamikule soomlastele, kuid loomulikult mitte kõigile.

Järgmise aasta lõpus paigutuvad lisapuhkused mõnevõrra parematele nädalaosadele kui käesoleval aastal.

Näiteks iseseisvuspäev on järgmisel aastal reedel, mis tähendab enamikule pikka nädalavahetust. Sel aastal on iseseisvuspäev kolmapäeval.

„Järgmisel aastal võib neljapäev, 5. detsember olla asutuse jõulupidude päev, sest sealt edasi saab minna pikale nädalavahetusele. See annab piisavalt aega töökohapeost taastumiseks,” ütleb Palviainen naerdes.

Jõululaupäev ja riigipühad langevad seevastu nädala keskele. Jõululaupäev on teisipäeval, esimene jõulupüha kolmapäeval ja teine jõulupüha neljapäeval. Käesoleva aasta jõululaupäev langeb pühapäevale.

„Järgmisel aastal tundub hea mõte jõulude paiku puhkust võtta, kui vaid jõulude eelõhtu ja vahepealsed päevad kuni uue aastani töölt vabaks saab,” ütleb Palviainen.

Liikuvad pühad, eelõhtud ja pühad on uusaasta, kolmekuningapäev, maipühad, iseseisvuspäev, jõululaupäev, esimene jõulupüha ja teine jõulupüha.

Alati argipäevadele langevad pühad, eelõhtud ja riigipühad on suur reede, ülestõusmispühade esmaspäev, suur neljapäev ja jaanilaupäev.
Alati nädalavahetusele langevad pühad on ülestõusmispühad, jaanipäev ja kõigi pühakute päev.

Käesoleval kümnendil näib, et eelmine 2022. aasta läheb ajalukku kui halvim lisapuhkepäevade aasta. Sel aastal oli argipäevadele langevaid pühi, eelõhtuid ja riigipühasid vaid seitse.

Järgnevad aastad on seevastu peaaegu kõik üheksa-kümne lisapuhkepäeva aastad. Vaid aasta 2027 paistab silma oma kaheksa lisapuhkepäevaga.

Avafoto: Unsplash