NordenBladet — Tänase esmaspäeva, 1. jaanuari õhtul on Soome rongiliikluses olnud ulatuslikke hilinemisi, edastab raudteefirma VR koduleht.
Näiteks on paljud kiirrongid IC olnud graafikust maas. Kõige rohkem on kaugrongid hilinenud üle kolme tunni, teatab VR.
Lisaks on mõned rongiliinid tühistatud ja asendatud bussidega, vahendab Yle.
Näiteks Oulust Helsingisse suunduv Intercity hilines päeval 3,5 tundi rongi tehnilise rikke tõttu. Osade hilinemiste puhul tuuakse põhjuseks rongi tehniline rike, teistel aga veeremi, ühendusrongide või muude rongide ootamine.
Fintrafficu liiklusinfo järgi sõitis oli enne kella 21 graafikujärgseid kaugronge vaid 43 protsenti.
Helsingi piirkonna ühistranspordi ettevõte (HSL) teatas, et Helsingi pearaudteejaama ja Espoo Leppävaara vahel sõitvad A-rongid Mäkkyläs ilmastikuolude tõttu ei peatu.
VR-i kommunikatsioonijuht Mira Linnamaa ütles Yle-le, et hilinemiste põhjuseks on tugev pakane, mis on tekitanud probleeme rongidele. Probleeme on olnud näiteks seadmete vahetamisega. Prognoositakse, et kõva külm kestab veel mitmeid päevi. Linnamaa sõnul püüab VR hilinemisi minimeerida.
NordenBladet — Helsingi politsei juhtimiskeskusest teatati Iltalehtile, et politsei on saanud õhtul mitu teadet noortest, kes on linnapiirkonnas rakette tulistanud teiste inimeste pihta. Noorte ilutulestiku tulistamine hoiab Helsingis võimuesindajaid töös, selgub Helsingi politsei Instagrami lugudest.
Meil ei lähe praegu hästi. Natuke liiga palju vaeva nende rakettidega selle vahetuse algul. Loodame, et õhtu poole läheb kergemaks, aga ega mina ka seda ei usu, märgib videos vanemkonstaabel Mikko Niskanen.
Herttoniemis lasid noored trepikojas ja tänaval ilutulestikku, mistõttu politsei konfiskeeris raketid.
Ilutulestiku laskmine siseruumides ja tänavatel põhjustab ohtlikke olukordi ja halvimal juhul püsivaid vigastusi endale või teistele. Mitte niimoodi! kirjutab politsei.
Niskaneni lugudes on seevastu pilt politseist, kes konfiskeerib noortelt rakette. Politsei teatel olid noored teel „raketisõtta”.
NordenBladet — Eelmisel nädalal teatati, et Soome õhuruumis on esinenud häireid. Satelliidi positsioneerimisvõrgu ehk gps-süsteemi häired ilmnesid avalikest allikatest pärinevaid andmeid kasutava gpsjam veebilehe kaardilt.
Eelmisel nädalal esines häireid Läänemerel. Pärast seda on häired Läänemerel vähenenud, kuid uusi häireid on praegu näha Soome mandriosa ja Soome lahe ja Eesti kohal, vahendab Iltalehti.
Gpsjami veebilehe andmetel olid esimest korda Soome kohal GPS-võrgu häired 29. detsembril väikesel alal Lappeenrantast lõuna pool. Järgmisel päeval oli ala veidi suurem ja asus Lappeenranta ja Parikkala vahel.
Viimase ööpäeva jooksul on häired levinud Soome kohal laiemale alale. Häireid on näha ka üle Balti riikide. Gpsjami veebilehe asutanud John Wiseman kommenteeris täna asja sotsiaalmeedias.
Viimase 24 tunni jooksul uued häired Soome kohal. See on enneolematu, arvestades piirkonna ulatust ja mõjutatud lennukite arvu. Baltikumis on viimasel ajal põnev olnud…, jätkab ta.
Wiseman kirjutab, et tema arvates on häired põhjustatud kas tahtlikust sekkumisest või sõjalistest õppustest.
Üldiselt arvatakse, et millegi sarnase juured on Venemaal, kirjutab Wiseman.
Wiseman lisab, et probleem ei ole õhusõidukite ohutuse seisukohalt kriitiline. Kuid see on tüütu ja eemaldab ühe kaitsetaseme.
Ilmselt ei mõjuta see inimesi maapinnal, kuna segaja signaal on maapiinal nõrgem kui õhus.
Finnair kinnitas eelmisel nädalal väljaandele Helsingin Sanomat, et on teinud vaatlusi GPS-i häirete kohta Rootsi lõunatipus, Läänemere lõunaosas ja Poolas.
Lisaks on sotsiaalmeedias välja toodud, et 17-19. detsembril oli ulatuslik GPS signaali häire Balti riikides, sealhulgas Eestis. Kasutusel võis olla 3 segajat.
New GPS interference over Finland in the last 24 hours. Unprecedented in terms of # of aircraft affected and size of the region affected. The Baltic sure has been exciting lately… https://t.co/sHcnuXYWXy — John Wiseman (@lemonodor) January 1, 2024
Baltic Jam 23: parts visualized. Aircrafts reporting NIC 1-6 (bad positioning) Dec 17 – 29 over Baltics, grouped into 33 km hexagons and colored by how bad the position is. What can we learn? Jammed areas do not fully overlap in time, indicating several jammer/target areas. pic.twitter.com/dB5TLUzLJS — Markus Jonsson (@auonsson) December 30, 2023
3(?) jammers/target areas active: pic.twitter.com/j4lKBYGQg6 — Markus Jonsson (@auonsson) December 30, 2023
Another way of visualizing the same data, hexagons colored by how many planes were affected during the entire period. Optimally it should be the ratio affected/not affected. But that is https://t.co/pgsm1B7TN0 Thanks @lemonodor for teaching me think in hexagons. pic.twitter.com/5wZFK1IzJ0 — Markus Jonsson (@auonsson) December 30, 2023
NordenBladet — Soomes Mänttä-Vilppulas jääb aasta lõpuks tühjaks seitse ridaelamut, vahendab Helsingin Sanomat. Vilppula Aurinkorinte ja Vilppula Aurinkopuisto elamuühistud esitasid Pirkanmaa kohtule pankrotiavalduse detsembri keskel. Ühistud asuvad Kolhos Loilanmäentiel.
Aurinkopuisto elamuühistusse kuulub kaks hoonet, kus on kokku 14 korterit. Aurinkorinne ühistusse kuulub viis maja 35 korteriga.
Majad asuvad 15 kilomeetri kaugusel endise Vilppula valla keskusest. Pankrotte põhjustavad kasvavad kulud nagu elekter ja küte. Kasvasid ka remondikulud ning remondiks pangast laenu ei antud, ütlesid ühistu juhatuse esimees ja kinnisvarahaldur.
NordenBladet — Poola võimud tegid kindlaks, et väidetav Vene rakett mitte ainult ei lennanud Poola kohal eile reedel, 29. detsembril, vaid kukkus Poola territooriumile ja plahvatas seal. Rakett plahvatas Wożuczyn-Cukrownia küla lähedal. See on ligi 30 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist. Rakett oli lennanud Poola õhuruumis 3 minutit ja läbinud selle aja jooksul 40 kilomeetrit.
Poola õhuruumi lennanud rakett on tõsine märk sõja laienemise ohust, ütles MTV-le Helsingi ülikooli Aleksandri instituudi külalisteadur, sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö.
Poola relvajõudude teatel lendas Vene rakett reede hommikul Poola õhuruumis kolm minutit. Samal hommikul tulistas Venemaa Ukraina eri piirkondade pihta üle saja raketi.
Kui rakett oleks Poolasse lennanud ja inimesi tapnud, oleks NATO pidanud mingi artikli kasutusele võtma, ütles Ilmari Käihkö.
Käihkö sõnul võib Venemaa sõja laienemise ohtu õhutades püüda Läänt survestada otsima jõulisemalt sõjale Venemaale meelepärast lahendust.
Sellel, kui Venemaa tahtlikult Poola õhuruumi rikkus, võib Käihkö hinnangul olla palju põhjuseid. Näiteks võis Venemaa tahta NATO riiki Poolat provotseerida või riigi õhutõrjet testida.
Sõjaväeline asjatundja, erukolonel Juhani Pihljamaa imestab, miks Poola lubas raketil oma õhuruumis vabalt lennata.
Pihljamaa tegutses 2014. aastal Krimmi okupeerimise ajal Soome kaitseatašeena Venemaal ja Ukrainas.
Raketid tuleb kohe alla tulistada ja mitte vaadata, kuhu nad lendavad, rõhutab Pihljamaa.
Pihljamaa arvates pole Venemaal põhjust reageerida, kui tema rakett mõne teise riigi õhuruumis alla tulistatakse.
Käihkö arvates kaasneb rakettide allatulistamisega eskaleerumise oht, mis võis olla põhjuseks, miks Poola raketti alla ei tulistanud.
NATO on Käihkö sõnul aga igal juhul sunnitud asjale reageerima, tugevdades näiteks Poola õhutõrjet.
Käihkö hinnangul räägib õhuruumi rikkumise ajastus ja Poola jõuline reaktsioon sellest, et tegemist oli Venemaa tulistatud raketiga, kuigi väljastpoolt pole asja võimalik kontrollida.
Võib loogiliselt mõelda, et kui Venemaa ulatusliku raketirünnaku ajal lendab rakett sügavale Poola territooriumile, siis see viitab küll Venemaa rünnakule, ütleb Käihkö.
Tema sõnul oli Poola oma avaldustes ettevaatlikum, kui rakett viimati 2022. aasta novembris Poola õhuruumi lendas.
Tollal hoidsid inimesed suu kinni ega hakanud Venemaad süüdistama, märgib Käihkö. Ta arvab, et Poolal on tõendeid selle kohta, et tegemist oli Venemaa raketiga.
See tähendab ohtu ja hirmu sõja leviku ees. Arvatavasti on kõik tegevused hästi kaalutud. Kui nad süüdistavad selles Venemaad, võib eeldada, et neil on tõendeid, sõnab ta.
Pihljamaa sõnul antakse Poola õhuruumi rikkumise võimaliku kavatsuse kohta rohkem infot siis, kui on selge, mis tüüpi raketiga oli tegu.
Asi võis olla raketi ebatäpsuses või selles, et raketi marsruut oli tahtlik test NATO vastu, märgib ta.
