NordenBladet — Tänase neljapäeva, 4. jaanuari õhtul oli Soome lõunaosas Keravas suur elektrikatkestus. Keravan Energia elektrivõrgus olnud rike oli hiliõhtuks parandatud. Elekter tuli tagasi kella 22.40 paiku, rääkis Helsingin Sanomate Kerava reporter Anni Lassila. Samuti on kadunud Keravan Energia rikkekaardil olevad veateated.

Keravan Energia teatas sotsiaalmeedias veidi enne kella 23, et rike on kõrvaldatud ja elekter taastatud.

Ettevõtte teatel oli rikke põhjuseks Ylikerava alajaama rikkis seade. Inimestele taastati elekter teise alajaama kaudu, teatas ettevõte.

Keravas oli enne seda suur elektrikatkestus.

Keravan Energia elektrikatkestuste kaardi järgi katkes kella 22.25 paiku elekter umbes 12 400 kliendil. Kella 21.45 paiku oli elektrita ligi 14 000 klienti.

„Kerava kesklinn on pime. Siin on paarkümmend kraadi külma. Keraval on palju ühepereelamuid, ka elektriküttega,” rääkis Lassila varem õhtul.

Päästekeskus sai teate keskmise suurusega hoone põlengust Keravas Tervahaudankatul kell 21.18. Keravan Energia elektrijaam asub samuti Tervahaudankatul.

„Elektrijaama katuselt tõuseb suitsu või auru ning sealt kostavad paugud. Tundub, et suits ei tule korstnast. Leeke nähti varem,” rääkis Lassila sündmuskohalt.

Keravan Energia teatas sotsiaalmeedias, et tuletõrje on Ylikerava alajaamas kohal.

Helsingin Sanomate lugeja saatis pildi Kerava kaubanduskeskuse Karuselli ukse taha jäänud inimestest. Lugeja räägib, et kinni jäänud elektriuste taga oli umbes viis inimest, kes üritasid ust lahti kangutada.

Karuselli kaubanduskeskuse turvakeskus teatas, et kaubanduskeskuse elektriuksed olid elektrikatkestuse tõttu töö lõpetanud. Kõik kliendid pääsesid aga kaubanduskeskusest välja teiste kaubanduskeskuse uste kaudu.

Enamus elektrikatkestusi oli kaardi järgi Kerava põhjaosas. Elektri jaotusvõrgus oli katkestusi ka Kerava lõunaosas ja varem ka Sipoos.

Keravas elav inimene ütles, et kella 22 paiku sai ta Keravan Energialt teate, et katkestus kestab 1–3 tundi.

Keravan Energia teatas sotsiaalmeedias, et kõrgepingevõrgus on ulatuslik elektrikatkestus. Ettevõtte teatel kahtlustati viga Ylikerava alajaamas.

„Olukorda uuritakse ja püüame selle võimalikult kiiresti lahendada,” märkis Keravan Energia.

Elektrikatkestuste kaardi järgi on Keravan Energial kokku 38 330 klienti.
Keravas elav Neea vaatas telerist Soome jäähokimängu, kui elekter ära läks. Samuti töötasid nõudepesumasin ja pesumasin.

Neea elukaaslane sai varsti pärast seda Keravan Energialt SMS-i, milles teavitati elektrikatkestusest ja prognoositi, et see kestab 1-3 tundi.

„Niimoodi me siin oleme. Õnneks on küünlad olemas,” rääkis Neea ja avaldas lootust, et elekter tuleb kiiresti tagasi.

NordenBladet — Pallastunturis hukkusid laviini tagajärjel 37-aastane Eva ja tema 12-aastane poeg Sindre. Iltalehti avaldas hukkunute nimed pereisa loal. Isa ei soovinud traagilisi sündmusi täpsemalt kommenteerida, kuid avaldas tänu otsingutel osalenutele, kes töötasid rasketes tingimustes.

Aitäh nii võimudele kui ka vabatahtlikele, kes tegid jääkülmas ja tugevas tuules suurepärast tööd, ütles ta.

37-aastane Eva oli lõpetanud 2021. aastal rootsikeelse kutsekooli Axxell väligiidina.

Väligiidide koolituse kontaktisik Henrik Jern ütles, et mäletab naist. Jern ütleb, et kursusel käsitletakse ka ekstreemsetes talveoludes ellujäämise põhitõdesid. Giidikool sisaldab praktilist koolitust talvel Rootsi tundrutel.

Jern ütles, et karmides tingimustes rõhutatakse planeerimise tähtsust.

Pallastunturil hukkunute planeeritud marsruudil riskitegureid ei olnud, kuid nad sattusid ilma tõttu valesse kohta, hindas ta.

Eva ja Sindre olid suusatamas Pallastunturi looduskeskuse poole, kui ilmastikuolud muutusid. Külma oli üle 20 kraadi, tuul üle 20 meetri sekundis. Lisaks oli piirkonnas hinnanguliselt 70 sentimeetrit looduslikku lund.

Politsei teatel oli Eva ise teinud teisipäeval kella 14 paiku hädakõne, milles palus abi välja pääsemiseks.

Lapimaa päästeteenistus teatas kolmapäeval, et ema sõnul viis tugev tuul ära kahe suusataja varustuse nagu kepid ja suusad.

Henrik Jerni sõnul on äärmuslikes tingimustes nagu Pallasel tavameetmed rasked või lausa võimatud.

Külma tõttu võib olla väga raske GPS-i tööle saada või midagi taskust välja võtta. Isegi kompassi kasutamine võib olla võimatu.

Avatud nõlvadel on tavaliselt võimalik kõndida ka ilma suuskadeta, kuid see oleneb kohast ja tuulest. Metsas seevastu on ilma suuskadeta väga raske liikuda.
Laviinis hukkunud Eva töötas ühes Vaasa koolis õpetajana.

Kooli direktor ütles varem Iltalehtile, et uudis oli šokeeriv. Personal on endiselt olnud jõulupuhkusel, kuid direktori sõnul korraldas kool kolmapäeva pärastlõunal kriisikoosoleku, mille eesmärk oli arutada erinevaid õpilaste ja töötajate tugivõimalusi.

Eva oli samuti veel jõulupuhkusel. Ta oli sotsiaalmeedias jaganud mitmeid pilte endast ja oma perest sporti tegemas. Temast jäi maha mitu last.

NordenBladet — Soomes on tekkinud sotsiaalmeedias vastuseis uutele pudelikorkidele, mida ei saa pudelilt ära keerata. Üks uut tüüpi korkide kriitikutest on kristlike demokraatide esindaja Tiina Arlin, kes on asjast kirjutanud sotsiaalmeedias. Tema väitel on uutel korkidel teravad servad, mis lõikavad käsi ja suud, kui üritada pudelist juua.

Muudatuse põhjuseks on Euroopa Liidu direktiiv, mille kohaselt peavad kõik alla kolmeliitrised joogipakendid olema 2024. aasta juuliks kinnitatud korgi või kaanega. Direktiivi eesmärk on vähendada plastpakendeid ja tõhustada plasti ringmajandust. Pudelikorgid on üks levinumaid meredes leiduvaid plastprügi liike.

Ma ei saa aru, mis on inimeste peast läbi käinud. Ma ei usu, et plastjäätmed on soomlastele probleemiks, nemad käivad siin hästi ümber ja pudelid tagastatakse korgiga, ütles Arlin intervjuus väljaandele Iltalehti.

Arlinil on õigus, sest 96 protsenti tagastatud pudelitest tagastatakse korgiga. Vastupidi, Arlini sõnul reform suurendab plastijäätmeid, kuna korkide valmistamiseks on vaja rohkem plasti.

Miks tehakse näiteks piimapakid korgiga, miks ei ole neil pigem papist tila, nagu oli varem? küsib ta.

Arlin ütleb, et uutel korkidel on meeletult teravad ogad ja ta ema sai kätele lõikehaavad.
Ta ei saa neid korke iseseisvalt avada. Lisaks piisab vaid nende giljotiini terade puudutusest, kui kätel on haavad. Mu emal on kõrge vererõhk, mistõttu tema haavad paranevad halvasti. Ta ei saa pudeleid avada ilma kaitsekinnasteta ja see kõlab üsna tobedalt.

Terviseraamatukogu andmetel on eakate nahk tundlikum ja haavad paranevad aeglasemalt. Samuti nõrgeneb naha vastupanuvõime põletikele ning väike haav võib tekitada suurt kahju. Vereringe nõrgenemine võib põhjustada haava krooniliseks muutumist.
Arlin ütleb, et talle ja ta emale on teatud jõhvikamahl meeldinud, kuid uute korkide tõttu seda enam ei osta.

Pudelist valades tuleb seda teha nii purki kui ka korki hoides. Kui korki käes ei hoia, pritsib mahl kõikjale peale joogiklaasi. Kahe käega on jooki ebamugav valada, tahaks terve pudeli vastu seina visata, sõnab ta.

Arlin ütleb, et on eelkõige mures eakate pärast, sest korgid võivad neile ohtu kujutada ja neil võib ka üldiselt olla raskusi korkide avamisega.

Idioottimaisempaa keksintöä saa hakea. Vaikea avata ja jää terävät piikit,joilla repii kätensä ja suunsa jos yrittää pullosta juoda. Verenohennus lääkettä käyttäville todella “hauskaa”. Tekee mieli alkaa heittää korkit roskiin ja palauttaa vaan pullo. #pullonkorkki @ilta https://t.co/pZCGWQWdy2
— Tiina Arlin (@ArlinTiina) December 31, 2023

NordenBladet — Sarnaselt teise ilmasõja ajaga levivad ka nüüd järjest enam ideed Suur-Soomest, mis tähendab alade lahku löömist Venemaast. „Karjala saab vabaks,” märgib Suur-Soome nime kandev Telegrami kanal. See pole aga seltskond soomlasi, kes igatsevad Teise maailmasõja järel kaotatud alade järele. Sõnumit Karjala vabadusest levitavad hoopis Venemaal elavad aktivistid, kes propageerivad soome-ugri vähemusrahvaste eraldumist, vahendab Iltalehti.

Karjala tagasisaamisest unistamine on soomlaste seas tänapäeval üsna haruldane ja veelgi erandlikum on Karjala iseseisvuse püüd. Viimase aasta jooksul on aga Venemaal senisest aktiivsemalt propageeritud iseseisvuse ideed. Sotsiaalmeedia gruppides lehvitatakse Ida-Karjala ja Ingerimaa lippusid, sest aktivistid meenutavad minevikku ja ootavad tulevikku.

Venemaalt pärit Karjala eraldumise idee on kõige kergemini leitav sotsiaalmeedias, kus aktivistid on loonud kanalid enamikule sotsiaalmeedia platvormidele. Muuhulgas on Telegrami veebis tekkinud 2023. aasta jooksul kanalid Suur-Soome, Karjala Rahvusliikumise ja Karjala Rahvuspataljoni sõduritele. Liikumiste toodetud videoid ja muud materjali on olnud näha ka näiteks Tiktokis.

Gruppides arutatakse erinevaid iseseisva Karjala ja soome-ugri kultuuriga seotud teemasid. Lisaks on paiguti ka materjali erinevate sündmuste ja osaliselt ka Ukraina sõja kohta.

Mitmes sõnumis on tunda, et Venemaa üritab taas teadlikult purustada niigi alistatud soome-ugri kultuuripärandit ja identiteeti. Sellest vaatenurgast tuleneb ka kaastunne Ukraina vastu.

Ajalugu on üks aineid, millele sageli gruppides viidatakse. Muuhulgas on nn Karjala ülestõus oluline osa tegevuse ajaloolisest pärandist. Ida-Karjala ülestõus oli 1921–22 talvel ja kevadel toimunud konflikt, mis oli osa hõimusõdadest ja Venemaa kodusõjast. Sageli kasutatakse ka II maailmasõja pilte Karjalast.

Organisatsiooni Suur-Soome sõdurid võib pidada omamoodi katusorganisatsiooniks, mille all tegutsevad näiteks Karjala rahvuslik liikumine ja teised sarnased ühendused. Suur-Soome sõduritel on oma koduleht, kus tutvustatakse tegevusi ja ideid.

Vaatamata nimele ei näi Suur-Soome sõdurid sihivat tegelikku Suur-Soomet, eriti selles mõttes, nagu seda Soomes traditsiooniliselt mõistetakse. Liikumise eesmärk on eelkõige soome-ugri rahvaste rahvuslik äratamine ja vabanemine Vene võimu alt. Praktikas tähendaks see mitme väiksema riigi sündi, kes teeksid tihedat koostööd ka Soomega. Liikumine ei soovi eraldada Soome poolel asuvat Karjalat Soomest.

Suur-Soome sõduritel on teadaolevalt Soomes toetajaid, vähemalt rahvusliku meelsusega paremäärmuslaste juures. Liikumise liikmed on muuhulgas osalenud augustis toimunud Operatsioon Kotkapesa toetusseminaril. Seminari korraldajate sõnul olid Suur-Soome sõdurid üritusel esitlemas „oma nägemust ja tegevust Karjala vabastamiseks Vene Föderatsiooni võimu alt”. Ürituse teised esinejad olid muu hulgas Rahvuslaste liidust ja liikumisest Sinimust.

Soome ajakirja Seura uurimuse kohaselt on Karjala rahvuslikud aktivistid osalenud Active Clubi võitlusklubides, millel on omakorda seos paremäärmusliku tegevusega. Aktivistid on oma kanalites jaganud ka erinevate Soome tegijate materjale, kes kirjeldavad end rahvuslastena. Kaasatud on ka äärmuslik sisu. Videod ja pildid näitavad tegevust erinevates Venemaa Karjalas asuvates linnades ning vähesel määral ka Soomes ja Eestis.

Soome Karjala liit ei ole Karjalas rahvuslikult meelestatud tegijatega koostööd teinud, kuna organisatsioonide seisukohad erinevad oluliselt. 2022. aasta detsembris Karjala liidu poolt avaldatud teadaande põhjal on aga Venemaalt ühendust võetud vähemalt üksikute liikmetega. Ühing kahtlustas, et tegevus võib olla seotud infoalase mõjutamisega.

Käesoleva, 2023. aasta alguses jõudis Vene imperialismi vastane aktivism uuele tasemele. Karjala rahvuslased asutasid Karjala rahvuspataljoni, mis võitleb ametlikult Ukraina Rahvusvahelise Leegioni alluvuses.

Vabatahtlikelt oodatakse head füüsilist vormi, Põhja-Euroopa traditsioonilistele väärtustele pühendumist ning tahet vabastada Karjala ja teised piirkonna rahvad okupatsioonist. Samuti ei tohi olla probleeme alkoholi ega narkootikumidega.

Tavaliselt koosneb pataljon 600–800 mehest. Tõenäoliselt ei ole Karjala rahvuspataljon, tuntud ka kui Nord, traditsioonilises mõttes täisväärtuslik üksus – vähemalt mitte veel. Kas pataljon on reaalses lahingutegevuses osalenud või on veel komplekteerimisel ja väljaõppel, on ebaselge.

Nüüd, 2023. aasta detsembris teatati ka Ingeri pataljoni asutamisest. Pataljoniülem kutsus kõiki, kes toetavad rahvaste vabastamist „uusbolševismi” ikkest pataljoni, mis kannab nime „Kilp”.

Pataljoni Kilp sümboolika on praegu puna-kollane. Vapp on võetud Ingeri Kirjasalo vabariigist, mis tegutses aastatel 1919–20 koos Ingeri ülestõusuga. Karjala kannasel, Venemaa-poolses osas tegutsenud Kirjasalo vabariigil olid oma kaitse- ja relvajõud Põhja-Ingeri polgu ja hiljem pataljoni näol.

Endine Ukraina Aasovi brigaadi komandör Denõs Prokopenko on ilmselt kõige tuntum Karjala juurtega inimene Ukraina sõjas. Prokopenkol on Karjala juured, tema isa võitles Talvesõjas venelaste vastu. Ukraina sõja ajal on tema varrukal nähtud Ida-Karjala lippu.