Neljapäev, jaanuar 1, 2026

SOOME UUDISED

Soome: 2024. aasta algusest hakkasid kehtima mitmed muudatused maksustamises

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Aastavahetusel toimus rahandusministeeriumi haldusalas arvukalt muudatusi. Aastavahetus tõi muudatusi muuhulgas ka maksustamises. Tulumaksubaasid indekseeritakse kõigil tulutasemetel 2,8 protsendiga. Koduostjate vara võõrandamismaksu määrad langesid, kuid esmakordsetelt koduostjatelt kaob vara võõrandamismaksu vabastus. Aktsiisides tulid muudatused näiteks alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisis.

Muudatused tulumaksustamises
Tulumaksubaasid indekseeritakse kõigil tulutasemetel 2,8 protsendiga. Indeksi revisjon tehakse kõigi progressiivse tulumaksu skaala tulude piirmäärade suurendamise ja põhimaksusoodustuse maksimumsumma suurendamise ning töötulu maksusoodustuse maksimumsumma tõstmisega.

Põhimaksusoodustuse maksimaalne suurus on järgmisel aastal 3980 eurot ning töötulu maksusoodustuse maksimummäär 2140 eurot.

Riigi progressiivne tulumaksuastmestik 2024. aastal

Maksustatav palgatulu, eurot
Maksu alampiir, eurot
Maks alampiiri ületava osatuludest, %

0
0
12,64

20 500
2 591,20
19

30 500
4 491,20
30,25

50 400
10 510,95
34

88 200
23 362,95
42

150 000
49 318,95
44

Töötulu maksusoodustuse maksimumsumma vanusepõhine tõus jaotatakse ümber
Töötulu maksusoodustuse vanusepõhine maksimumsumma kahekordistub 600 eurolt 1200 euroni nendel, kes on saanud 65-aastaseks. Seevastu 60–64-aastastel puudub maksimumsumma tõus.

Suureneb töölesõidu kulude omaosaluse osa
Kodu ja töökoha vahelise sõidukulude maksusoodustuse omavastutuse osa suurendatakse 750 eurolt 900 euroni.

Leibkonna maksusoodustuste perioodiline tõstmine jätkub – soodustus laieneb füsioteraapia ja tegevusteraapia teenustele
Aastatel 2022 ja 2023 kehtinud ajutist majapidamis-, hooldus- ja põetustöö alusel tehtava majapidamise maksusoodustuse suurendamist pikendatakse 2024. aastani. Nende tööde alusel tehtava majapidamise maksusoodustuse maksimaalne suurus on ka 2024. aastal 3500 eurot. Soodustuse alla kuuluvate kulude protsent jääb tööhüvitiste puhul 60 protsendile ja töötasu puhul 30 protsendile.

Lisaks laieneb kodumajapidamise maksusoodustus füsioteraapia ja tegevusteraapia teenustele. Alates 2024. aastast annab tegevusluba omava füsioterapeudi füsioteraapia ja tegevusloaga tegevusterapeudi pakutav tegevusteraapia õiguse kodumajapidamise maksusoodustusele. Soodustust saab maksumaksja kodus pakutava füsioteraapia või tegevusteraapia eest. Soodustusel kehtivad samad reeglid, mis tavapärase hooldus- või õendustöö alusel kodumajapidamise maksusoodustuse arvutamisel. Füsioteraapia ja tegevusteraapia saavad 2024. aastal ka suuremat leibkonna maksusoodustust.

Muus osas jääb kodumajapidamise maksusoodustus muutumatuks. Õliküttest loobumise eest saab kuni 2027. aastani veel kõrgendatud majapidamise maksusoodustust. Muud koduhooldus- ja remonditööd on kaetud tavapärase majapidamise maksusoodustusega. Nende puhul on soodustuse maksimaalne suurus 2250 eurot ning soodustus 40% tööhüvitisest ja 15% töötasust.

Fondi ajutist erandit pikendatakse kahe aasta võrra
Tulumaksuseaduse ajutine fondivabastus pikeneb kahe aasta võrra 2025. aasta lõpuni. Fondivabastus puudutab tulumaksuseaduses määratud fondidele kehtivat vabastust välisriigi üksuste üldisest maksukohustusest tegeliku valitsemiskoha alusel.

Kinnipeetava maksuperioodi pikendamine võtmeisikutele
Kinnipeetava maksuga maksustatavate välismaiste eriekspertide tööaeg pikeneb 48 kuult 84 kuuni.

Pärandimaksu tasumise sätete leevendused
Edaspidi tasumata pärandimaksu sundraha sissenõudmisega ei nõuta, selle alusel maksumaksjale pankrotiavaldust ei esitata ja andmeid selle kohta maksuvõlgade registrisse ei kanta enne kümne aasta möödumist pärandimaksu esimesest maksetähtpäevast. Praegu kehtiva seadusandluse kohaselt piiratakse sissenõudmist kaks aastat. Lisaks arvestatakse alates 2024. aastast tasumata pärandimaksult vähendatud viivist. Pärandimaksu viivis on intressiseaduse kohane viiviseintress pluss 3,5 protsendipunkti. 2024. aastal on see vähendatud viivis 7,5 protsenti.

Maa kinnisvaramaksu protsendi alampiir tõuseb
Maale hakkab kehtima üldisest kinnisvaramaksumäärast eraldi maksumäär. Maa maksuprotsendi alampiir tõuseb praeguselt üldise kinnisvaramaksu protsendi alampiirilt 0,93 protsendilt 1,3 protsendile.

Vähendatakse võõrandamismaksu, kaotatakse esimese kodu maksuvabastus
Võõrandamismaksu määr langeb kinnisvara puhul 4 protsendilt 3 protsendile, elamufondidel ja kinnisvarafirmadel 2 protsendilt 1,5 protsendile ning muude väärtpaberite puhul 1,6 protsendilt 1,5 protsendile. Seni kehtinud alla 40-aastastelt esmakordse koduostja võõrandamismaksu vabastus kaotatakse.

Langetatakse mootorikütuste aktsiisi
Vedelkütuste aktsiisi alandatakse 2024. aasta algusest nii, et bensiini ja selle asendajate aktsiis langeb keskmiselt 3,9 senti liitri kohta ning diislikütuse ja selle asendajate aktsiis langeb keskmiselt 3,8 senti liitri kohta. Maksualandus viiakse ellu, suunates vähendus aktsiisi süsinikdioksiidi komponendile. Maksusoodustusega kompenseeritakse taastuvkütuste lisamise kohustuse taseme järkjärgulisest tõusust prognoositud keskmine kütusehindade tõus.

Maksualandus vähendab hinnanguliselt riigi aktsiisilaekumisi 2024. aasta tasemel ligikaudu 168 miljoni euro võrra.

Sõidukite põhimaksu langetatakse
Sõiduautodelt ja kaubikutelt igal aastal võetavat sõidukimaksu põhimaksu vähendatakse 50 miljoni euro võrra. Maksusoodustus kehtib keskmise ja kõrge heitgaasiga vanematele autodele. Maksusoodustusega autode aastane sõidukimaks väheneb keskmiselt ligikaudu 28 euro võrra. Maksimaalne maksusoodustus on 52 eurot aastas. Üldreeglina pärast 2017. aastat esmaregistreeritud autode maksustamine ei muutu.

Põhimaksu võetakse uute maksubaaside järgi alates 1. jaanuarist 2025. Kuna sõiduki põhimaks on igapäevane ja seda võetakse ettemaksuna 12-kuulise sõidukipõhise maksustamisperioodi eest, saadetakse uute maksubaaside järgi maksu sisaldavad maksuteated juba 2024. aasta jaanuarist.

Muudatused alkoholi maksustamises
Üle 5,5 mahuprotsendilise alkoholisisaldusega veinide ja muude kääritatud jookide alkoholiaktsiisi tõstetakse keskmiselt ligikaudu 8,3% ning vahetoodete (näiteks kangendatud veinid) aktsiisi keskmiselt ligikaudu 12,7%. Kangete alkohoolsete jookide, muude kangete alkohoolsete jookide, long drinkide ja muude etüülalkoholi baasil valmistatud segujookide aktsiisi tõstetakse keskmiselt 8,8 protsenti. Kuni 2,8 mahuprotsendilise alkoholisisaldusega etüülalkoholipõhiste jookide aktsiis jääb muutumatuks.

Õlleaktsiis langeb ligikaudu 4,9 protsenti. Alla 3,5 mahuprotsendilise alkoholisisaldusega õlle aktsiisi ei alandata, kuna madalaima alkoholisisaldusega õllede aktsiis on juba praegu madalam kui mittealkohoolsete karastusjookide aktsiis.

Keskmiselt tõuseb alkohoolsete jookide aktsiis umbes 2 protsenti. Alkohoolsete jookide hinnad tõusevad maksumuudatuste tulemusel hinnanguliselt keskmiselt umbes protsendi võrra. Maksumuudatused suurendavad hinnanguliselt alkoholiaktsiisi laekumist umbes 15 miljoni euro võrra aastas.

Suitsuvabadele nikotiinitootedetele kohaldatakse tubakaaktsiisi
Tubakaaktsiisiga maksustamist laiendatakse suitsuvabadele nikotiinitoodetele, näiteks turul olevatele nn nikotiinipadjakestele. Nikotiinipadjakestel on jaehinna alusel nii ühikuaktsiis kui ka väärtuseline aktsiis. Lisaks on ette nähtud minimaalne aktsiis, mis kehtestatakse juhul, kui ühikuaktsiis ja väärtuseline aktsiis kokku langevad alla teatud piiri. Tubakaaktsiisi suurus näiteks 12-grammise nikotiinipadjakese pealt on umbes 2 eurot. Ühikuaktsiisiga 30 senti milliliitri kohta maksustatakse eranditult vedelaid suitsuvabasid nikotiinitooteid.

Tubakaaktsiisiga maksustatakse suitsuvabad nikotiinitooted, mis lastakse Soomes tarbimisse 1. jaanuaril 2024 või hiljem. Seaduse üleminekusätte kohaselt hakkab seadus aga kehtima alates 1. juulist 2024 ka 2023. aastal (so 9. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2023) Soomes tarbimisse lubatavatele toodetele pärast valitsuse eelnõu väljastamist. Kui sellised tooted jäetakse alles 1. juulil 2024, peab nende eest tasuma tubakaaktsiisi ja neil peab olema hinnasilt või trükitud tekst, mis näitab jaehinda. Üleminekusäte ei kehti vedelal kujul suitsuvabade nikotiinitoodete suhtes.

Muudatus suurendab hinnanguliselt iga-aastast tubakaaktsiisi laekumist ligikaudu 50 miljoni euro võrra.

Aktsiate hoiukonto hoiuse limiit tõuseb
Aktsiate hoiukontole saab pärast aastavahetust hoiustada maksimaalselt 100 000 eurot, praegune ülempiir on aga 50 000 eurot. Muus osas jääb aktsiate hoiukonto regulatsioon muutumatuks. Klient saab kontole hoiustada raha, mille teenusepakkuja investeerib vastavalt kliendi otsusele börsiaktsiatesse või muudesse noteeritud aktsiatesse. Hoiustaja maksab investeerimistulult maksu ainult aktsiate hoiukontolt raha väljavõtmisel.

Avafoto: Unsplash

 

 

Soome: Valitsus kannustab pagulasi lahkuma – tagasipöördumise toetus 5300 eurot

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Soome valitsus julgustab varjupaigataotlejaid kiiresti riigist lahkuma, pakkudes järkjärgulist tagasisaatmisabi. Siseministeerium andis detsesmbris välja sellekohase määruse, mis kehtib kaks aastat. 2024. aasta algusest on vabatahtliku tagasipöördumise toetus 5300 eurot, kui toetust taotletakse 30 päeva jooksul alates esimesest negatiivsest varjupaigaotsusest või taotluse tühistamisest, vahendab Yle.

Kui toetust taotleda 30 päeva pärast, langeb see 2000 euroni. Suurema toetuse saab ainult üks kord.

Perega naasev laps saab sama toetust kui täiskasvanud taotleja, nagu ka üksi naasev alaealine laps.

1000 euro suurust lisatoetust võib saada näiteks haige, üksikvanemaga pere või inimkaubanduse ohver.

Käesoleva aasta algusest on toetuse suurus olenemata tagastamisriigist sama. Riigipõhistes toetussummades on erinevusi olnud paarisaja euro ulatuses.

Toetuste summad viiakse samale tasemele teiste Põhjamaadega. Mitme tagastamisriigi puhul toetuse summa suureneb.

Vabatahtliku tagasipöördumise abi võib olla reisikulude ja taasintegreerumise toetus või hüve toetus.

Hüve toetus viitab teenustele või tarvikutele, millega tagasipöörduja saab näiteks hariduse omandada või väikeettevõtte alustada.

Toetusest makstakse Soomes maksimaalselt 200 eurot. Ülejäänud osa makstakse taotleja tagasisaatmise riigis.

Toetust ei saa isik, kes naaseb teise EL-i riiki, Schengeni riiki või riiki, kus kodanikult viisat ei nõuta. Samas saavad neisse riikidesse minekul abi inimkaubanduse ohvrid.

Tagasipöördumistoetuse puhul tahetakse samas tagada, et toetused ei mõjuks tõmbetegurina Soome tulekuks.

Seni on vabatahtlikke tagasipöördujaid negatiivse varjupaigaotsuse saanud inimeste arvuga võrreldes olnud oodatust selgelt vähem.

Aastatel 2021–2023 on tagasipöördumistoetusi määratud aastas ligikaudu 80–125 tagasipöördujale.

Kui tagasipöördumiste arv kasvaks eelmise aastaga võrreldes 30 protsenti, oleks 2024. aastal abistatud tagasipöördumisi ligikaudu 165.

Valitsuse märgukirjas on hinnatud, et kui vabatahtlikke tagasipöördujaid oleks aastas senisest sadakond rohkem, säästetaks vastuvõtukuludelt üle kolme miljoni euro aastas.

Suurem osa vabatahtlikult naasnutest on läinud Iraaki. Eelmisel, 2022. aastal läks Iraagi järel kõige rohkem tagasipöördujaid Gruusiasse ja Venemaale.

Varjupaigataotluste arv kasvas oluliselt 2015. aastal, mil laekus üle 32 000 taotluse. Sellest ajast peale on arvud tunduvalt langenud.

2022. aastal esitati 5827 varjupaigataotlust. Umbes 17 protsenti neist olid korduvtaotlused.
Kõige levinumad varjupaigataotlejate lähteriigid olid Venemaa (1172), Iraak (652) ja Somaalia (307).

23. oktoobriks 2023 oli esitatud 3456 varjupaigataotlust, millest 21 protsenti on korduvtaotlused.

Iraaklased on esitanud 473 korduvtaotlust, mis on kaks kolmandikku kõigist korduvtaotlustest.

Negatiivsete varjupaigaotsuste arv on viimasel kahel aastal veidi vähenenud: neid on olnud 800–900.

Soome migratsiooniameti hinnangul on Iraaki tagasipöördujatele antav abi riigi hinnatasemega võrreldes üsna madal. Ameti hinnangul ei muuda see vabatahtlikku tagasipöördumist eriti atraktiivseks.

Soome migratsiooniameti hinnangul peaksid abisummad peamiste riikide puhul olema kavandatust selgelt suuremad, et julgustada neid vabatahtlikult tagasi pöörduma.
Samuti peab amet problemaatiliseks toetussummade astmelisust. Selle järgi ei aita see kaasa integratsiooni jätkusuutlikkusele ja püsivusele.

Avafoto: Unsplash

 

Käimas on internetist suurem revolutsioon – mis see on?

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Andmeturbefirma Withsecure uuringujuht Mikko Hyppönen kutsub inimesi tehisintellekti kaasa toonud muutusi tõsiselt võtma. Finantssektori generatiivse tehisintellekti veebiseminaril esinenud Hyppönen märgib, et tehisintellekti puhul kardetakse sageli, et see võtab töökohad ära.
See on ilmselt mõni inimene, kes võtab need töökohad. Keegi, kes kasutab tehisintellekti paremini kui sina, ütleb Hyppönen pressiteate kohaselt.

Mikko Hyppönen rõhutab, et muutus, mille tehisintellekt maailma toob, on suurem kui interneti poolt toodud muutus. Tema sõnul on see sama halb tehisintellekti hülgavatele organisatsioonidele kui neile, kes omal ajal internetist ei hoolinud. Olge osa organisatsioonist, mis võtab seda murrangut tõsiselt, rõhutab Hyppönen.

Uue tehnoloogiaga kaasnevad aga ohud, kuna generatiivset tehisintellekti saab kasutada näiteks erinevates kelmustes. Maailm on näinud näiteid kelmustest, kus inimestelt on tehisintellektiga loodud videote abil raha välja petetud.

Hyppönen ennustab, et sündmuste ahel muudab usaldust videote vastu samamoodi, nagu Photoshop muutis usaldust fotode vastu.

Ma ei arva, et probleemid on suuremad kui kasu. Probleemid on tõelised ja suured, kuid kasu veelgi suurem, hindab Hyppönen.

Veebiseminaril esines Maria Ritola, kes oli varem seotud tehisintellekti startupiga Iris.AI, kes kiitis võimalusi, mida tehisintellekt töösse toob.

Generatiivne tehisintellekt mitte ainult ei genereeri uusi ideid, vaid aitab ka tööd hinnata ja täpsustada. See aitab töö käigus õppida ja tõstab tootlikkust. Samas tõstab see töötajate rahulolu, ütleb Ritola pressiteates.

Avafoto: Unsplash

 

 

Soome demograaf: Kadumas on maale elama mineku vaimustus, paljud tahavad linna tagasi

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Kolm aastat tagasi kolis soome naine Henna koos perega Vantaalt väikesesse Savo linnakesse Suonenjokisse. Sarnaselt paljudele teistele väljarändajatele köitis Hennat ja tema peret puhas loodus, head võimalused huvitegevuseks, väikesed klassid ja kvaliteetne põhiharidus, vahendab Yle.

Praegu mõtleb pere aga uuesti ärakolimisele. Ja nemad pole ainsad, ütleb demograaf Timo Aro.

Harvemini kuuleb nende lugusid, kes on kiiresti linna tagasi kolinud, sõnab ta.

Linnadest välja rändamise buum on nüüdseks lõppenud ja nüüd ollakse nii-öelda vanas tagasi. Soome statistikakeskuse andmetel on suurtes linnades rändekasv viimase 30 aasta suurim, seda eelkõige suurenenud sisserände tõttu. Paljudesse omavalitsustesse on tulnud uusi elanikke Ukrainast.

Henna on šokis, sest väikevallas hakatakse tegema sama, mille tõttu nad Helsingi piirkonnast põgenesid.

Henna ja tema pere puhul oli kolimisele mõeldes tähtsaim hea kool. Vanem laps käis varem ühes Ida-Helsingi koolis, kus samas majas olid 5.–9. klassid. Henna räägib, et koolis oli alkoholi, nuusktubakat, suitsud, e-sigaretid ja narkootikumid.

See oli paras šokk ja me tahtsime sealt võimalikult kiiresti minema kolida, meenutab ta.

Henna ja tema abikaasa on ise pärit Suonenjokist, mistõttu otsustasid nad oma vananevatele vanematele lähemale kolida.

Henna kaalus koos perega kolimist Kuopiosse, mis on Soome suuruselt kaheksas linn. Enam kui 50 kilomeetri kaugusel asuv Suonenjoki valiti aga ruumikuse pärast.

Suonenjokisse saime osta suurema maja ja avarama krundi. Kuopios oleksime saanud majakese postmargi suurusele krundile. Küll aga oleksime olnud teenustele lähemal, selgitab Henna otsuse tagamaid.

Henna ja tema pere unistus täitus: pere ostis suure maja metsa äärde ja lapsed said täpselt sellised koolid, mida pere lootis.

Saime lühikesed ja turvalised koolisõidud kõige väiksematele lastele, kellest noorim alustab järgmisel aastal kooliteed, räägib Henna.

Nüüd aga kaotatakse Suonenjokis külakoolid ja õpilased koondatakse ühte kooli. Nii et hakatakse tegema samamoodi nagu Helsingi piirkonnas, kust Henna tahtis lahkuda.

Keskastme infotunnis ütles direktor, et koolis on e-suitsud ja lastevanemate õhtul öeldi, et suitsetamise olukord pole paranenud. Nii et siin on suures ühtses koolis samad ohud, mis Helsingi piirkonnas, sõnab naine.

Väikelinna plaanid olid suureks üllatuseks, kui Henna otsis infot Suonenjoki kooliplaanide kohta. Varem tundus, et pole teadaolevaid sulgemisi ega tsentraliseerimist.

Sel sügisel selgus, et operatsioon oli otsustatud juba neli aastat tagasi. Infot oleks pidanud otsima linnavolikogu protokollist ja juurde lugema aruandeid.

See oli üsna märg kalts näkku, nendib Henna. Üks lapsevanematest töötab juba Kuopios, nii et nüüd mõtleb pere, miks enam maatalus elada.

Mida oleks siin sellist, et maale elama kolinud jääksid? Ruumi ja elamuid oleks isegi suurtele lastega peredele, kuid koondades kõik ühte kooli muutub võrrand võimatuks, mõtiskleb Henna.

Miljon soomlast mõtles koroona ajal maale kolimisele. Tegelikkuses viisid oma ideed ellu vaid vähesed, ütleb rahvastiku-uurija Timo Aro.

Püsielanikke on suutnud hankida vaid suured suvila- ja turismiomavalitsused nagu Sulkava, Puumala, Kalajoki ja Lapimaa vallad, räägib Aro.

Muidu oleme naasnud linnastumise ja tsentraliseerumise ajastusse. Seetõttu on Soome koolide sulgemise taga lõpuks külmad faktid. Maapiirkondade elanikkond väheneb ja lapsi ei sünni.

Näiteks Suonenjokis on praegu umbes 600 põhikooli õpilast. Kuue aasta pärast on neid kokku 400 ringis. Sel aastal on omavalitsuses hinnanguliselt sündinud veidi üle 30 beebi.
Inimesed loodavad sageli imele, mis olukorda parandaks. Näiteks loodame suurt investeeringut, mis viiks linnastumise voolu tagasi maale, nendib Aro.

Avafoto: Kuopio (NordenBladet)

 

 

USA on muutunud Soome jaoks kõige olulisemaks kaubanduspartneriks

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Soome tolli värske ülevaate kohaselt oli USA 2023. aasta jaanuaris-septembris Soome suuruselt kolmas ekspordiriik. Impordis suurendas USA oma positsioone mullusega võrreldes kahe koha võrra ning oli käesoleva aasta jaanuaris-septembris suuruselt viies impordiriik. Soome jaoks on kaubavahetus USA-ga arvestatava ülejäägiga ning USA on muutunud Soome jaoks veelgi olulisemaks kaubanduspartneriks.

Tolli väliskaubandusstatistika andmetel vähenes Soome kaupade eksport USA-sse jaanuaris-septembris eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1,6 protsenti ja oli mahus 4,8 miljardit eurot. Eelmisel aastal kasvas eksport USA-sse aasta varasemaga võrreldes 67,1 protsenti, seega on ka tänavu eksport vaatamata väikesele langusele olulisel tasemel.

Ameerika Ühendriikidest imporditi käesoleva aasta jaanuaris-septembris 3,1 miljardi euro väärtuses ehk 15,6 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. 2022. aastal kasvas import USA-st väärtuselt 78,4 protsenti ning käesoleva aasta väliskaubandusstatistika näitab, et import kasvab tänavu veelgi.

USA on muutunud Soomele veelgi lähedasemaks kaubanduspartneriks. Soome jaoks on kaubavahetus USA-ga arvestatava ülejäägiga, mille põhjal on USA Soome jaoks tähtsaim kaubanduspartner, ütles statistikajuht Olli-Pekka Penttilä.

Valdavalt eksporditakse USA-sse tööstusmasinaid ja naftasaadusi, suurenenud on toornafta osatähtsus impordis

Naftatoodete, metallide ning paberi ja papi ekspordi väärtus USA-sse langes eelmise aastaga võrreldes jaanuaris-septembris järsult. Jaanuaris-septembris suurenes keemiatööstuse toodete, eelkõige ravimite, transpordivahendite ning masinate ja seadmete eksport. Impordi väärtus suurenes toornafta, gaaside, transpordivahendite ning elektrotehniliste masinate ja seadmete osas.

Kõige rohkem tööstuslikke masinaid ja seadmeid ning naftasaadusi ekspordime USA-sse. Ameerika Ühendriikidest pärit impordi tähtsus on kasvanud, kuna toornafta ja gaaside import on asendanud kahaneva kaubavahetuse Venemaaga, ütleb Penttilä.

USA kütuse import Soomest oli 2022. aastal 1,1 miljardit dollarit, kasvades 2017. aastaga võrreldes 251 protsenti. Huvitav tähelepanek on see, et USA impordistatistika ei näita suuri uusi, viimastel aastatel Soomest imporditud kruiisilaevu. Suured kruiisilaevad on Soomest läinud ekspordiks USA-sse 2020. aasta detsembris, 2022. aasta novembris ja 2023. aasta novembris, kuid ka nendele laevadele ei leia ÜRO statistikaandmebaasis Comtrade impordiriiki.

USA kehtestas 2018. aastal riikliku julgeolekuga seotud probleemidele viidates terase- ja alumiiniumitollimaksud. Peale Mehhiko ja Kanada jõustusid kõigi teiste riikide tollimaksud 23. märtsil 2018 ning EL sai ühekuulise ajapikenduse. 2021. aasta lõpus lahendasid EL ja USA vaidluse 2018. aastal kehtestatud terase- ja alumiiniumitariifide üle ning lepiti kokku tariifide tühistamises piiratud ajaks. Kui algselt oli tähtajaks kokku lepitud 2023. aasta lõpp, siis nüüd on tähtaega pikendatud 31. märtsini 2025.

USA terasetollid vähendasid Soome eksporti, kuigi eksporti mõjutas ka koroonapandeemia põhjustatud ülemaailmne väliskaubanduse langus. Terasetollide kaotamise ja koroonapandeemia leevenemisega taastus Soome eksport USA-sse väga kiiresti. Terasetollid, nagu ka teised kaubandustõkked vähendavad väliskaubandust, analüüsib Penttilä.

 

 

1...474849...601Page 48 of 601