Pühapäev, november 16, 2025

SOOME UUDISED

Soomes külmuvad autod tänavatel, puksiiride järele suur järjekord. Sama olukord ka Eestis

NordenBladet — Aasta alguse karmid pakased on külmutanud tänavatel palju autosid. See kajastub pukseerimisteenust pakkuvate ettevõtete järjekordades üle kogu riigi. Probleeme on olnud nii sisepõlemismootoriga autode kui ka elektriautodega, teatab Oulu pukseerimiskeskus.

Oleme pidanud sõitma päeval ja öösel ning andma palju stardiabi, ütleb Oulu ja Meri-Lapi piirkonnas tegutseva pukseerimisettevõtte Hinaus-Hartikainen tegevjuht Kaisu Hartikainen.
Tamperes tegutseval puksiirifirma Hinausautot Maanoja autojuhil Joni Rämöl oli varahommikul samuti kümmekond klienti järjekorras. Probleeme on tekitanud näiteks diisliõli koaguleerumine tugeva külmaga, vahendab Yle.

Ta on samas harjunud, et Soomes on talvel tavaliselt vähemalt üks korralik pakaseperiood.
Sõite on hommikust õhtuni. Seadmed ja tööriistad on konstrueeritud nii, et üks inimene saab nendega hakkama, sõnab ta.

Rämö sõnul kulub ühe auto peale võtmisele keskmiselt viis minutit. Peale mahub korraga kaks autot.

Mikkeli puksiirifirma Hinaus Liikaneni ettevõtja Sami Liikanen ütleb, et teisipäeva õhtuks oli kõnesid ligi 50. See arv on mitmekordne võrreldes tavalise talvepäevaga, mil tellimusi on 10-20.

Halvimal juhul on järjekord olnud lausa viis tundi.

See on täna 25. auto. Praegu on järjekorras veel kümmekond tellimust ja neid tuleb muudkui juurde, märkis Liikanen teisipäeval sõidus olles.

H24 puksiiriteenuse tegevjuht Tomi Sipilä ütleb, et Edela-Soomes on abivajadust olnud kordades rohkem kui tavalisel talvepäeval. Kõige rohkem on olnud stardiabi vaja, ütleb ta.
Jyväskyläs tegutsev Hedin Automotive puksiiriteenus oli teenindusjuhi Mika Mattila sõnul saanud teisipäeva jooksul 147 kõnet. Neist kümmekond oli seotud autoteeninduse broneerimisega ning ülejäänud kõned olid seotud pakasest tingitud probleemidega.

Külmunud autod on andnud tööd ka kindlustusfirmadele ja autorendifirmadele.
Kui muud võimalust pole ja autoomanikul on täiskindlustus olemas, saab kindlustusfirma pakkuda asendusautot. Ka nende järele on nõudlust olnud.

Praegu on vajadus asendusautode järele tavapärasest oluliselt suurem. Olukorda mõjutavad nii külm ilm kui ka turismihooaeg, ütleb LähiTapiola kindlustuse kommunikatsioonijuht Katriina Puro.

Hertzi autorendi regioonijuht Sauli Toiva ütleb, et Helsingi piirkonnas ja Põhja-Soomes peavad autorendifirmad müüma ei-ole-sid neile, kes otsivad asendusautot.

Tamperes on 200 rendiautost praegu saadaval kümme. Aasta algus on olnud erakordselt meeleolukas, sõnab Toiva.

Paljud autojuhid on jõulude ja aastavahetuse paiku puhkusel olnud ning sõite jäi veidi vähemaks. Kui autot on pärast pikka pausi proovitud käivitada, pole see vedu võtnud.

Kõige tavalisem põhjus, miks auto ei käivitu, on halb aku. Rohkem kui viis aastat vana aku on nii külma ilmaga juba probleemiks saamas, ütleb Jouni Ihalainen Kotka puksiirifirmast.

Kui pakane pureb, jääb aku ressurssi vähemaks. Soojendamine ja laadimine aitaksid, kuid külm aku ei pruugi laadimist vastu võtta. Aku lahtiühendamine võib omakorda tänapäevaseid autosid kahjustada.

Lahti akufirma Akku-Ässä tegevjuht Jyrki Kosonen soovitab autojuhtidel aku eest ennetavalt hoolt kanda. Laadija on aku parim sõber ja seda tuleks kasutada selleks, et aku korralikult töötaks, toob ta välja.

Spetsialistid julgustavad nüüd autojuhte seda ise tegema. Kui külm kestab kauem, võib näiteks 12-voldiste akude saadavus keerulisemaks muutuda.

Tomi Sipilä soovitab tühikäigul autot vähemalt mõnda aega käigus hoida.
Hoidke akud heas korras ja hooldage autosid piisavalt ning säästate end suurematest probleemidest, ütleb Sami Liikanen.

Mika Mattila soovitab autojuhtidel autot soojendada.

Kapotialused õhuvõtuavad võib kinni katta, mis hoiab mootori tunduvalt soojemana. Traditsiooniline plokisoojendus aitab käivitamisel.

Avafoto: Unsplash

 

 

Soomes vähenes esmaselt registreeritud autode arv

NordenBladet — Soome statistikakeskuse andmetel registreeriti 2023. aasta detsembris 5800 uut sõiduautot, mida oli 6 protsenti vähem kui 2022. aasta detsembris. Kokku registreeriti 2023. aasta detsembris 9976 uut sõidukit. Esmaregistreeringud vähenesid 2022. aasta detsembriga võrreldes 10 protsenti.

Detsembris registreeritud uutest sõiduautodest moodustasid 36% täiselektriautod ja 26% pistikhübriidid. Neid registreeriti kokku 3606, st 21% rohkem kui 2022. aasta detsembris.

Detsembris olid 36 protsenti esmaregistreeritud sõiduautodest täiselektriautod, milliseid registreeriti 2103, ehk 14 protsenti rohkem kui 2022. aasta detsembris.

Elektriautosid registreeriti esmakordselt rohkem kui bensiinimootoriga sõiduautosid, mida registreeriti detsembris 1850. 63% täiselektrilistest sõiduautodest registreeriti Uusimaa maakonnas.

Detsembris langesid bensiinimootoriga sõiduautode esmaregistreeringud eelmise aastaga võrreldes 32%. Vastavalt vähenesid diiselmootoriga sõiduautode registreerimised 26%. Sõiduautosid registreeriti ettevõtete ja ühingute kasutusse 3104, mis moodustas 54 protsenti kõigist detsembrikuu sõiduautode esmaregistreeringutest.

Eelmisel, 2023. aastal registreeriti esmaselt 87 508 uut sõiduautot, mida oli 7 protsenti rohkem kui 2022. aastal.

Soome imporditi detsembris kokku 2827 kasutatud autot, mida oli 37 protsenti enam kui 2022. aasta detsembris.

 

 

Soomes ja Eestis on elekter ülikallis – miks see nii on?

NordenBladet — Elektri hind tõuseb nii Eestis kui Soomes täna elektribörsil Nordpool maksimaalselt ligi kahele eurole kilovatt-tunni kohta ilma käibemaksuta. Hind koos maksudega kerkib kõvasti üle kahe euro.
Elektri keskmine hind ilma käibemaksuta on 89 senti kilovatt-tunni eest, vahendab Taloussanomat.

Rootsi ja Norra tunnihinnad leiab samuti Nordpoolist. Elekter tundub seal selgelt odavam, mis viitab sellele, et elektrit on saadaval rohkem kui Soomes, kus juba hoiatatakse elektripuuduse eest.

Jutt on Põhjamaade ühisest elektriturust, kus elekter peaks kergesti üle piiri liikuma.

Samas peaks rääkima Norra ja Rootsi elektrihindadest mitmuses.

Soomes on elektril vaid üks hinnatsoon, kuid Rootsis on kasutusel neli ja Norras viis hinnatsooni.

Hinnapiirkondade vahel on piiratud ülekandeühendused, mistõttu kehtivad hinnaerinevused.

Rootsi ja Norra põhjapoolsetes piirkondades on elekter tavaliselt selgelt odavam kui Soomes ja ka odavam kui Lõuna-Norras ja Lõuna-Rootsis.

Kui vaadata Nordpooli hinnakaardil reedest elektrihinda, siis paistavad silma eelkõige kaks riiki: Soome ja Eesti. Nendes riikides on hind keskmiselt 89 senti kilovatt-tunni eest. Kusagil mujal ei ole hind isegi ligilähedal.

Näiteks Põhja-Rootsis on elektri keskmine börsihind homme 18,7 senti kilovatt-tunni kohta ja Põhja-Norras vaid viis senti.

Mujal Euroopas on hind veel odavam. Näiteks Saksamaal on vastav näit 9,1 senti ja Prantsusmaal 9 senti. Poolas on see veidi kallim (10,7 senti). Leedus ja Lätis ollakse juba lähemal Soome ja Eesti näitajatele (67 senti).

Soome ja Rootsi ning Norra hinnaerinevus on seletatav sellega, et Norras ja Rootsis on elektrit saada rohkem kui Soomes. Riigid on elektriga isemajandavad olnud pikemat aega, Soome aga tõenäoliselt alles tänavu esimest korda.

Norras moodustab umbes 90 protsenti riigi elektritoodangust hüdroenergia, samuti hoitakse vett reservuaarides, mis hoiab elektri hinna madalal. Norra valitsus on tarbijaid toetanud, kui elektri hind tõuseb üle teatud piiri.

Soome energiafirmade katusorganisatsiooni Energiateollisuus hinnangul järgis elektri hind Soomes eelmisel aastal Stockholmi piirkonna elektri hinda, mis oli veidi odavam kui Soomes.

Soome ja Rootsi hinnaerinevusi hoiavad kehtivad riikidevahelised piiratud ülekandeühendused. Seda leevendatakse 2025. aastal, kui valmib Põhja-Rootsi ja Soome vahel ehitatav Aurora elektriliin.

Ka homme imporditakse Rootsist elektrit nii palju, kui ülekandeühendused lubavad.

Reedel on Lõuna-Rootsis ilm pehmem ja tuulisem kui Soomes, mistõttu on tarbimine väiksem ja tuuleenergiat on saadaval rohkem kui Soomes.

Küll aga põhja pool suurendavad külmad talveilmad elektritarbimist ning isegi Rootsis on homme börsil elekter üle aasta kalleim.

 

Soomes oli suur elektrikatkestus – 14 000 klienti jäid elektrita

NordenBladet — Tänase neljapäeva, 4. jaanuari õhtul oli Soome lõunaosas Keravas suur elektrikatkestus. Keravan Energia elektrivõrgus olnud rike oli hiliõhtuks parandatud. Elekter tuli tagasi kella 22.40 paiku, rääkis Helsingin Sanomate Kerava reporter Anni Lassila. Samuti on kadunud Keravan Energia rikkekaardil olevad veateated.

Keravan Energia teatas sotsiaalmeedias veidi enne kella 23, et rike on kõrvaldatud ja elekter taastatud.

Ettevõtte teatel oli rikke põhjuseks Ylikerava alajaama rikkis seade. Inimestele taastati elekter teise alajaama kaudu, teatas ettevõte.

Keravas oli enne seda suur elektrikatkestus.

Keravan Energia elektrikatkestuste kaardi järgi katkes kella 22.25 paiku elekter umbes 12 400 kliendil. Kella 21.45 paiku oli elektrita ligi 14 000 klienti.

„Kerava kesklinn on pime. Siin on paarkümmend kraadi külma. Keraval on palju ühepereelamuid, ka elektriküttega,” rääkis Lassila varem õhtul.

Päästekeskus sai teate keskmise suurusega hoone põlengust Keravas Tervahaudankatul kell 21.18. Keravan Energia elektrijaam asub samuti Tervahaudankatul.

„Elektrijaama katuselt tõuseb suitsu või auru ning sealt kostavad paugud. Tundub, et suits ei tule korstnast. Leeke nähti varem,” rääkis Lassila sündmuskohalt.

Keravan Energia teatas sotsiaalmeedias, et tuletõrje on Ylikerava alajaamas kohal.

Helsingin Sanomate lugeja saatis pildi Kerava kaubanduskeskuse Karuselli ukse taha jäänud inimestest. Lugeja räägib, et kinni jäänud elektriuste taga oli umbes viis inimest, kes üritasid ust lahti kangutada.

Karuselli kaubanduskeskuse turvakeskus teatas, et kaubanduskeskuse elektriuksed olid elektrikatkestuse tõttu töö lõpetanud. Kõik kliendid pääsesid aga kaubanduskeskusest välja teiste kaubanduskeskuse uste kaudu.

Enamus elektrikatkestusi oli kaardi järgi Kerava põhjaosas. Elektri jaotusvõrgus oli katkestusi ka Kerava lõunaosas ja varem ka Sipoos.

Keravas elav inimene ütles, et kella 22 paiku sai ta Keravan Energialt teate, et katkestus kestab 1–3 tundi.

Keravan Energia teatas sotsiaalmeedias, et kõrgepingevõrgus on ulatuslik elektrikatkestus. Ettevõtte teatel kahtlustati viga Ylikerava alajaamas.

„Olukorda uuritakse ja püüame selle võimalikult kiiresti lahendada,” märkis Keravan Energia.

Elektrikatkestuste kaardi järgi on Keravan Energial kokku 38 330 klienti.
Keravas elav Neea vaatas telerist Soome jäähokimängu, kui elekter ära läks. Samuti töötasid nõudepesumasin ja pesumasin.

Neea elukaaslane sai varsti pärast seda Keravan Energialt SMS-i, milles teavitati elektrikatkestusest ja prognoositi, et see kestab 1-3 tundi.

„Niimoodi me siin oleme. Õnneks on küünlad olemas,” rääkis Neea ja avaldas lootust, et elekter tuleb kiiresti tagasi.

 

 

Soome: Pallastunturis hukkusid lumelaviini alla jäänud Eva (37) ja Sindre (12)

NordenBladet — Pallastunturis hukkusid laviini tagajärjel 37-aastane Eva ja tema 12-aastane poeg Sindre. Iltalehti avaldas hukkunute nimed pereisa loal. Isa ei soovinud traagilisi sündmusi täpsemalt kommenteerida, kuid avaldas tänu otsingutel osalenutele, kes töötasid rasketes tingimustes.

Aitäh nii võimudele kui ka vabatahtlikele, kes tegid jääkülmas ja tugevas tuules suurepärast tööd, ütles ta.

37-aastane Eva oli lõpetanud 2021. aastal rootsikeelse kutsekooli Axxell väligiidina.

Väligiidide koolituse kontaktisik Henrik Jern ütles, et mäletab naist. Jern ütleb, et kursusel käsitletakse ka ekstreemsetes talveoludes ellujäämise põhitõdesid. Giidikool sisaldab praktilist koolitust talvel Rootsi tundrutel.

Jern ütles, et karmides tingimustes rõhutatakse planeerimise tähtsust.

Pallastunturil hukkunute planeeritud marsruudil riskitegureid ei olnud, kuid nad sattusid ilma tõttu valesse kohta, hindas ta.

Eva ja Sindre olid suusatamas Pallastunturi looduskeskuse poole, kui ilmastikuolud muutusid. Külma oli üle 20 kraadi, tuul üle 20 meetri sekundis. Lisaks oli piirkonnas hinnanguliselt 70 sentimeetrit looduslikku lund.

Politsei teatel oli Eva ise teinud teisipäeval kella 14 paiku hädakõne, milles palus abi välja pääsemiseks.

Lapimaa päästeteenistus teatas kolmapäeval, et ema sõnul viis tugev tuul ära kahe suusataja varustuse nagu kepid ja suusad.

Henrik Jerni sõnul on äärmuslikes tingimustes nagu Pallasel tavameetmed rasked või lausa võimatud.

Külma tõttu võib olla väga raske GPS-i tööle saada või midagi taskust välja võtta. Isegi kompassi kasutamine võib olla võimatu.

Avatud nõlvadel on tavaliselt võimalik kõndida ka ilma suuskadeta, kuid see oleneb kohast ja tuulest. Metsas seevastu on ilma suuskadeta väga raske liikuda.
Laviinis hukkunud Eva töötas ühes Vaasa koolis õpetajana.

Kooli direktor ütles varem Iltalehtile, et uudis oli šokeeriv. Personal on endiselt olnud jõulupuhkusel, kuid direktori sõnul korraldas kool kolmapäeva pärastlõunal kriisikoosoleku, mille eesmärk oli arutada erinevaid õpilaste ja töötajate tugivõimalusi.

Eva oli samuti veel jõulupuhkusel. Ta oli sotsiaalmeedias jaganud mitmeid pilte endast ja oma perest sporti tegemas. Temast jäi maha mitu last.