NordenBladet — Venemaa ei rikkunud eelmisel, 2023. aastal kordagi Eesti õhuruumi, teatab Eesti avalik-õiguslik ringhääling ERR. Tegemist on esimese õhuruumi rikkumisteta aastaga alates aastast 2014. Aastatel 2014–2022 tuvastati Eestis üle 40 Venemaa õhuruumi rikkumise.
Sama nähtus oli 2023. aastal ka Soomes. Iltalehti teatas jõulude eel, et Venemaa pole Soome õhuruumi rikkunud alates augustist 2022. Õhuruumi rikkumise all mõeldakse olukorda, kus lennuk lendab kontrollitud või piiratud õhuruumi ilma nõutava selgituse või loata.
ERR-i küsitletud asjatundjate hinnangul osaleb praegu Ukraina sõjas valdav enamus Venemaa õhuväe lennukeid. Samale järeldusele jõudsid ka Iltalehti poolt detsembris küsitletud asjatundjad.
Vene õhuväe kaotused sõjas on aga seni olnud väikesed.
See on kaotanud oma lahingujõust võib-olla 15 protsenti, ütles Tallinna Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhtivteadur Tony Lawrence ERR-ile.
Ekspertide sõnul püüab Venemaa õhuruumi rikkumisi kasutada NATO reaktsioonide testimiseks ja oma tugevuse edastamiseks.
Kuigi eelmisel aastal tegelikke õhuruumi rikkumisi ei toimunud, kiusas Venemaa Eestit sellegipoolest. NATO õhuseiremissiooni lennukid saadeti enam kui 150 korral Balti õhuruumi lähedal lennanud Vene lennukite järele.
NordenBladet — Eesti kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm võõrustas täna Tallinnas oma Soome kolleegi Esa Pulkkineni, et arutada kaitsekoostööd, mille süvendamist võimaldab nüüd ka põhjanaabrite ühinemine NATO-ga.
„Eesti ja Soome kaitsekoostöö on olnud aastakümnendite jooksul tihe, kuid pärast Soome liitumist NATO-ga eelmise aasta aprillis on võimalusi juurde tulnud. Kahepoolne suhtlus on tihe ja oleme samameelsed,” ütles Salm.
Kohtumisel räägiti peale NATO teemade veel regionaalsest julgeolekust, Venemaalt lähtuvast ohust, kaitsetööstuse arengust ning vajadusest jätkata Ukraina abistamist.
Salm tutvustas Soome kolleegile ka Eesti kaitseministeeriumi koostatud Ukraina võidustrateegiat, mis näitab kalkulatsioonide najal, et Ukraina võidu ja Venemaa kaotuse saavutamiseks piisab, kui Ukraina toetajad eraldaksid sõjalisele abile 0,25% oma sisemajanduse kogutoodangust aastas. „See on tahte olemasolul reaalselt tehtav,” märkis Salm.
Eesti ja Soome kahepoolne kaitsekoostöö sai alguse 1990ndatel aastatel, mil soomlased andsid oma nõustamisprogrammide ja Eesti ohvitseride Soome sõjakoolides harimise kaudu tugeva tõuke Eesti iseseisva kaitsevõime arendamisele ning eriti kaasaegse aja- ja reservteenistuse süsteemi loomisele. Viimastel aastatel on koostöö tihedaim olnud ennekõike väljaõppe ning ühishangete valdkonnas. Viimati viis Eesti koostöös Soomega läbi ühishanke Lõuna-Korea liikursuurtükkide K9 ostmiseks.
NordenBladet — Soome lõunaosas Vantaal Matari piirkonnas sörkjooksu teinud isikule avanes eilse kolmapäeva, 17. jaanuari õhtul šokeeriv vaatepilt: lumehanges lamas raske külmakahjustusega laps. Jooksja helistas häirekeskusse. Poiss ütles, et oli oma sõbraga väljas. Teisest lapsest polnud jälgegi, mistõttu alustas politsei tunde kestnud otsinguid, vahendab Iltalehti.
Operatsioonil osalesid mitmed politseipatrullid ja esmaabiüksused. Ala jälgiti ka õhust drooniga. Õhtul kella 21 paiku leidis politseikoer Nalli teise poisi, kes lamas katmata peaga lumehanges, ütles ennetustegevuse grupi inspektor Kaisa Holappa politsei teates.
Teine poiss leiti 50 meetri kauguselt ja ta oli samuti tugevalt külmunud. Ta sai koheselt esmaabi ja toimetati haiglasse.
Leiukohtade lähedust kontrolliti ka termokaameraga. Hiljem öösel leidis politseikoer poistele kuulunud asjad nagu üleriided, mobiiltelefoni ja seljakoti.
See operatsioon lõppes õnnelikult politsei, häirekeskuse, politseikoera täpse haistmise ja mitmete teiste osaliste sujuva koostööga. Suurt rolli mängis kodaniku tähelepanek esimese poisi kohta, ütles Holappa.
NordenBladet — Teehooldustöötaja Teemu Hokkanen sõitis kolmapäeva hommikul Siilinjärvi asulas veoautoga oma tavapärast ringi umbes 30 külmakraadiga, kui tema tähelepanu tõmbas teeservas nõrk valgus. „Miski seal sundis mind minema ja vaatama, mis pagan vilgub,” räägib Hokkanen.
Räisäläntie kõrval raudtee ääres oli lume sees noormees, kes oli õhukeselt riides ja ilma peakatteta. Mehe telefoni valgus oli Hokkaneni tähelepanu köitnud, vahendab Yle. Hokkanen kutsus kohale oma kolleegi Tomi Toivaneni, kes sõitis väiksema autoga.
Viisime ta autosse sooja. Ta suutis vaevu ise autosse istuda. Ta ütles, et oli paar tundi väljas olnud. Helistasime hädaabinumbril, räägib Hokkanen. Kiirabi ei pidanud ootama üle viie minuti ning külmetunud mees sai esmaabi.
Tema edasine saatus on teadmata, kuid Hokkanenil on hea meel, et asja Siilinjärvi vallas märgati. Vald andis sündmustest teada sotsiaalmeedias. Kiita saada on alati hea tunne. Igaühe kohus on aidata ja seda siin tehtigi, ütleb Hokkanen.
Ta ütleb, et ka erakorralise esmaabi andmine oleks õnnestunud, kuid seda antud olukorras vaja ei läinud.
Jah, teepeenarde jälgimine kuulub ametijuhendi juurde, aga võib-olla tulevikus teen seda veelgi hoolsamalt. Hea, et teda märkasin ja ta lume seest kätte saime. Paljud olid ilmselt jõudnud sellest kohast mööda sõita, sõnab ta.
NordenBladet — Vene meediat jälgides on lihtne näha, millal kohalikele jutuvestjatele on taas uus ülesanne antud. See on nähtus nimega temnik, mis viitab sõnale teema.
Kremli meediakoordinaatorid annavad propagandistidele suulisi juhtnööre, missuguseid teemasid tuleb igal ajahetkel jututeemadena tõstatada ja millistest on parem vaikida, vahendab Ilta-Sanomat.
Viimasel ajal on Venemaa meedias hakanud ilmuma kahte tüüpi uusi väiteid Soome kohta. Kokkuvõttes on tegemist sellise ohuga:
1) Kremli propaganda järgi on Vladimir Putin andnud juhised, mille kohaselt vajab Venemaa oma linnade kaitseks vähemalt 300-500 kilomeetri sügavust „sanitaartsooni”. Esmalt tahetakse selline kaitsevöönd kehtestada Ukrainas, kuid sama vajadus kehtib väite kohaselt ka Soome suunal.
2) Kremli propaganda järgi on Venemaal nüüd õigus nõuda Soomelt tagasi Porkkala mereväebaasi, et kindlustada laevaliiklust Läänemerel. Väite kohaselt tegi Nikita Hruštšov 1956. aastal Porkkala piirkonna Soomele tagastamisel vea ning nüüd on Soome kõigele lisaks rikkunud oma kohustust jääda neutraalseks riigiks.
Putin hakkas Ukrainas vajalikust kaitsevööndist esimest korda rääkima juba 2023. aasta suvel.
Putin nimetas Venemaale vajalikku piirkonda „sanitaartsooniks”. Selle fraasiga tahetakse viidata piirkonna „puhastamisele” relvadest, mida Ukraina saab kasutada Venemaa poolel oluliste strateegiliste sihtmärkide või linnade tulistamiseks.
Putini kasutatud termin on aga igale venelasele tuttav hoopis teisest seosest, nimelt rongide aukudega tualettidest.
Nõukogude Liidus valmistatud rongides olid tualetid sellised, et jalaga pedaalile vajutades uhuti jäätmed otse rööbastele. Seetõttu kuulutati tiheda liiklusega raudteelõikude ääres asuvates linnades välja sanitaartsoonid, kuhu jõudes ei tohtinud kasutada rongikäimlaid ja nende uksed olid lukus.
Putini sõnul peaks Ukrainale vajalik sanitaartsoon olema vähemalt 300 kilomeetri sügavusel, eelistatavalt aga 500 kilomeetri kaugusel Venemaa piirist.
Putin kasutas meelega väga ebamääraseid väljendeid. Selgusetuks jäi, kas tsooni mõõtmisel võetakse lähtepunktiks Venemaa praegused rahvusvaheliselt tunnustatud piirid või Venemaa enda deklareeritud piirid Ukrainas. Samuti ei selgunud, kas Venemaa püüab tsooni enda külge annekteerida või lubab tsoonil jääda Ukrainale juhul, kui tsoonist viidaks välja kaugrelvastus, näiteks seoses võimaliku rahulepinguga.
Jääb mulje, et Putin üritab luua puhvertsoonist aina laienevat perimeetrit.
Kui Venemaa saab esmalt ühe kaitsevööndi ja annekteerib selle täielikult, siis peagi peaks Kreml nõudma uut kaitsevööndit Venemaa uute territooriumide kaitseks ja nii edasi.
See mõtlemine väljendub ka Putini hiljutises avalduses, mille kohaselt „Venemaa piir ei lõppe kusagil”. Loosung on pikka aega olnud Vene langevarjurite sümbol ja nüüd kasutatakse seda motot ka Putini tagasivalimise kiirendamiseks tema „valimiskampaanias”.
Soome jaoks on Putini puhvertsooni ideed sellest ajast peale puudutanud teiste seas ka Kremli-meelse Tsargradi veebilehe kommentaator Andrei Perla.
Perla kuulutas hiljuti videointervjuus, et Soomel pole pärast riigi NATO-ga liitumist Venemaa silmis enam õigust eksisteerida. Samuti andis Perla mõista, et Venemaa peaks alustama järgmist „erioperatsiooni” Soome vastu ja viima Soome idapiiri lääne poole.
Puhvertsoon, mis hõlmab Viiburit, Kuokkalat ja Lääne-Karjalat on muutumas ebapiisavaks, et kaitsta Peterburi NATO võimalike rünnakute eest, ütles Perla.
President Putin ütles varem, et Ukraina erioperatsiooni lõppedes peab oma linnade kaitseks looma vähemalt 300 kilomeetri sügavuse puhvertsooni. Sama 300 kilomeetrit vajame ka Soome piiri jaoks, jätkas ta.
Enne talvesõda püüdis Nõukogude Liit Soomet veenda territooriumi loovutama. Ka praegu seletab Venemaa Talvesõda (1939–40) sellega, et Soome piir tuli nihutada Leningradist, so tänapäeval Peterburist kaugemale, tollase suurtükiväe laskeulatusest eemale.
Venemaa on Putini ajal ehitanud näiteks Uurase naftasadama ja Nord Streami gaasitoru otse Viiburi äärde ehk sõdade lõpul Soomelt anastanud „kaitsetsooni”. Nii et kes teab, kas Kremlis on juba joonistanud kaardid, kus uus Putini-tüüpi „sanitaartsoon” peaks ulatuma Viiburist ja selle strateegilisest energiataristust vähemalt 300 kilomeetri kaugusele.
Vene meedias ilmunud uusi Porkkala-teemalisi väiteid võib vaadelda ka otsese jätkuna Putini sõnavõttudele sanitaartsoonist.
Kremli-meelne propagandaveeb Svobodnaja Pressa ja selle partnerite veebilehed on hakanud levitama väidet, et Soomel võib peagi tekkida vajadus Porkkala neem Venemaale tagasi anda.
Nõukogude Liit võttis Jätkusõja (1941–1944) lõpus endale Porkkala piirkonna otse Helsingi külje all ja rajas sinna mereväebaasi. Rendiperioodiks määrati 50 aastat, kuid üllatuslikult juba 1956. aastal tagastas Nõukogude Liidu toonane juht Nikita Hruštšov ala Soomele.
Tänapäeval on Putinil kombeks süüdistada nii V.I. Leninit ja Hruštšovi vigades, mida Venemaa peab väidetavalt parandama. Putini sõnul sündis Ukraina „Lenini loominguna” vahetult pärast 1917. aasta revolutsiooni ning 1954. aastal „kinkis Hruštšov” Krimmi poolsaare Ukrainale ebaseaduslikult. Venemaa propaganda leiab samad patuoinad ka Soome jaoks – Lenin on süüdi „Soome kaotamises” ja Hruštšov on süüdi „Porkkala kaotamises”.
Venelastele öeldakse propagandaartiklites nüüd, et Venemaal on täielik õigus Porkkala Soomelt tagasi nõuda ja ka võtta. Aluseks on Soome poolt toime pandud „lepingu rikkumine”.
Väidetavalt oli Soome NATO liikmelisusega rikkunud oma lubadust jääda Venemaa sõbraks, sest toona põhjendas Hruštšov Porkkala tagastamist just Nõukogude Liidu ja Soome sõbralike suhete ning sõprus-, koostöö- ja abilepinguga.
Soome pidi säilitama oma neutraalse staatuse ja sellest lähtuvalt andsime neile tagasi osa territooriume, sealhulgas meie mereväebaasi (Porkkalas). Kui Soome jätkab vastasseisu rajal, võime kokkuleppe lõpetada ja nõuda need alad tagasi, ütles sõjaline ekspert Aleksei Leonkov väljaandes Svobodnaja Pressa.
Jutt Soome-suunalise uue puhvertsooni loomisest näitab, et Putini imperialistlikud kavatsused ja paranoia on suunatud ka Soomele.
Porkkala-teemalised jutud seevastu peegeldavad seda, kui sügavalt ärritab Venemaad nõukogudeaegse merendusliku ülemvõimu kaotus Läänemerel.
Vene meedia mõtleb nüüd, kui väärtuslik oleks Porkkala piirkond, kui Hruštšov oleks olnud piisavalt tark, et seda hoida. Mõned Vene propagandistid kuulutavad juba otse, et järgmine sõjaline konflikt toimub Läänemerel.
Soome alade omandamine on samuti osa propagandaloost, millega üritatakse venelastele õigustada Ukraina suure sõja õigsust.
This morning an electronic billboard on my way to work is displaying this Putin quote: “Russia’s borders do not end anywhere.” pic.twitter.com/K7q5wUPHWN — Steve Rosenberg (@BBCSteveR) January 15, 2024
