NordenBladet — Soome tõstab aasta algusest reisijate vara nõuet reisipäeva kohta 30 eurolt 50 eurole. Vara nõue kehtib alla 90 päeva kestvatele reisidele. Vara nõuet suurendatakse, kuna see on elukalliduse tõustes ajast maha jäänud, vahendab Iltalehti.
Soome hakkab kohaldama ka Euroopa Liidu viisamääruste artiklit 14.4, mis võimaldab kehtestada ülalpidamis- ja majutuskohustused.
See tähendab, et viisat kaaludes saab arvestada, et Soome kodanik või Soomes elamisloaga viibiv isik kohustub viisataotleja reisi rahastama. Kutsuja peab viisataotlusele lisana täitma ülalpidamiskohustuse vormi.
_________________________________________
Riiki sisenemise tingimused:
Eesti kodanikule on Soome reisimine viisavaba.
Juhime tähelepanu sellele, et Soome võib muuta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimusi, kuid ei pruugi sellest teisi riike kohe teavitada. Seetõttu ei vastuta ei Välisministeerium ega NordenBladet teabe õigsuse ega selle kasutamisest tekkinud kahjude eest.
Täiendavate küsimuste korral pöörduge palun lähimasse Soome saatkonda.
Lennufirmad kasutavad riiki sisenemise õiguse kontrollimisel reisiinfo käsiraamatut Travel Information Manual (TIM). Sisestades reisisihi, passiandmed ja reisi eesmärgi, saate teavet viisa vajalikkuse, passi kehtivuse ja lisanõuete kohta.
NordenBladet — Kuidas kõlaks elada Hispaania soojuses, aga nii, et saaks edasi Soome teenuseid, näiteks laste koolid? Väga hea, ütlevad paljud soomlased. Näiteks soomlaste seas populaarses Fuengirola linnas elab hinnanguliselt püsivalt 10 000 soomlast ja see arv kasvab pidevalt, vahendab Yle.
Üks tõmbenumber on Fuengirola Päikeseranniku soome kool (Fuengirolan Aurinkorannikon suomalainen koulu). Tegemist on 300 õpilasega era alg- ja keskkooliga, mis saab suurema osa rahast Soome riigilt. Soome haridus- ja kultuuriministeerium andis koolile tänavu sihtfinantseerimist üle kolme miljoni euro.
Kooliga on aga seotud probleem.
Kooli koolitusloa ja riigilt saadava rahastuse tingimuseks on, et õppetööd antakse ajutiselt Hispaanias elavatele Soome kodanikele.
Tegelikkuses see Yle uurimuse järgi nii ei ole. Osa kooli õpilastest õpib koolis väga pikki perioode, osa isegi terve põhikooli aja.
Ministeerium on alustanud asjas uurimist. Kooli direktor eitab, et kool rikub koolitusloa tingimusi.
Päikeseranniku kool ja teised välismaal asuvad Soome koolid loodi algselt ajutisele tööle läinud Soome vanematele. Need, kes on alaliselt välismaale kolinud, peaksid panema oma lapsed kohalikesse koolidesse.
Sel põhjusel võetakse Päikeseranniku kooli vastu ainult õpilasi, kelle elukoht on Soomes.
Hispaanias elavad vanemad täidavad tingimuse sellega, et hoiavad oma laste aadressi Soomes, näiteks mõne lähisugulase juures.
Üks aadressiga mängimise tagajärg on see, et kõik soovijad kooli ei mahu.
Laura plaanis oli käesolev semester veeta Hispaanias, mistõttu ta taotles oma lastele Päikeseranniku kooli õppekohta kohe pärast töövõimaluse avanemist. Püüdlus oli asjatu. Kool eelistab sisseastumisprotsessis oma endisi õpilasi, isegi kui nad on aastaid Hispaanias elanud.
Minu arvates võivad koolis olla ka need, kes elavad alaliselt Hispaanias. Aga see on vale, et nad võtavad kohad ära neilt, kes siia ajutiselt kolivad, ütleb Laura.
Yle on intervjueerinud kokku üheksat Aurinkorannikko kooli töötajat või koolis käivat või kooli pürgivate õpilaste vanemat.
Soome kogukond Fuengirolas on tihedalt seotud ja kool on delikaatne teema. Sel põhjusel ei soovinud keegi asja oma nimega kommenteerida, mistõttu on vanemate nimed selle loo jaoks muudetud.
Pasi lühikesena mõeldud kolimine Fuengirolasse on veninud aastate pikkuseks, kuid laps käib endiselt Aurinkorannikko koolis. Kohalik hispaania kool pole talle pähegi tulnud.
See hispaania kool pole parim, ütleb Pasi.
Pasi maksab makse Hispaanias ja on registreeritud Fuengirolas, kuid oma laste aadressi hoiab Soomes. Pasi ei pea seda problemaatiliseks, pigem Soome eeliseks.
Kui laps saadetakse Hispaania kooli, on väiksem tõenäosus, et ta läheb kunagi Soome ülikooli või on tulevikus Soome maksumaksja. Soome kooli minnes jääd soome kultuuri juurde, sõnab ta.
Poolteist aastat tagasi Fuengirolasse kolinud Jasmin soovis hoopis reegleid järgida ja saatis lapsed Hispaania kooli. Oleme sedasorti inimesed, kes tahavad kõike õigesti teha. Mul ei ole õigust siin elada ja last koolitada selle maksurahaga, mis läheb lapse vanaema pensionist, sõnab ta.
Maija tütar on Aurinkorannikko soome koolis käinud viis aastat. Tema hinnangul on õpetamistingimustega seotud reeglitega nipitamine problemaatiline, kuid arusaadav.
Arvan, et siin elavad lapsevanemad hindavad Soome koolisüsteemi nii palju, et on valmis reegleid tõlgendama teisiti, kui see õige on, märgib ta.
Maija arvates oleks parim lahendus ajutise elukohaga seotud tingimuse kaotamine. Ainus kriteerium peaks olema, et õpilasel oleks Soome pass ja ta oskaks soome keelt emakeelena, lisab ta.
Haridus- ja kultuuriministeerium ütleb, et on saanud arvukalt teateid ja kaebusi lapsevanematelt, kes on püüdnud oma lapsi Aurinkorannikko kooli panna.
Ministeerium on asunud välja selgitama, kui paljude õpilaste Hispaanias elamist ei saa pidada ajutiseks.
Jääme selle juurde, et väliskoolid on mõeldud ajutiselt välismaal elavatele inimestele. Püüame selles osas selgust saada, aga ma ei oska veel öelda, kuidas seda teha, ütleb ministeeriumi nõunik Anne-Marie Brisson.
Päikeseranniku Soome kooli direktor Saara Ikonen Yle-le intervjuud ei andnud, vaid vastas küsimustele e-posti teel.
Direktori sõnul võib Hispaanias ajutise elamise tingimus olla vastuolus kohalike seadustega. Ta ütleb, et Andaluusias kehtiva määruse järgi on koolidel kohustus hoida oma õpilasi koolis koolikohustuse lõpuni.
Ministeeriumi nõuniku Brissoni hinnangul peaks kool järgima Soome seadusi.
See on Soome kool, mida rahastatakse Soome riigi rahadest. Kui kool soovib tegutseda Soome haridussüsteemi osana, peaks ta tegutsema Soome seaduste järgi, sõnab ta.
Samas täidab kool direktor Ikoneni sõnul seadusi ja koolitusloa tingimusi. Tema sõnul on tingimused täidetud seni, kuni õpilase elukoht on registreeritud Soomes. Samuti põhjendab ta asja seaduse tõlgendamisega.
Elukohaseaduse järgi ei ole Soomest üle aasta eemal asunud isikul Soomes elukohta. Reeglist võib kõrvale kalduda vaid eriolukordades, näiteks siis, kui „isikul on oma elutingimustest lähtuvalt tugevam side Soomega kui tema elukoha välisriigiga”.
Rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmeid kool kahtluse alla seada ei saa, leiab direktor.
Kui vanem teatab, et lapsel on Soomega tugevam side kui Hispaaniaga, ei saa kool muutuda „kohtunikuks”, kes hindab info õigsust, märgib ta.
Aurinkorannikko kool on koolitusloa tingimuste rikkumise tõttu juba korra tõsiselt hädas olnud.
Ministeerium otsustas 2014. aastal küsida koolilt tagasi üle poole miljoni euro riigipoolset abi. Põhjuseks oli see, et koolis oli õpilasi, kes ei elanud ajutiselt Hispaanias ega omanud isegi koduomavalitsust Soomes.
Kool kaebas otsuse edasi ja juhtumiga tegeles kõrgem halduskohus (KHO). Samas määras kohus kindlaks, et ajutine välismaal elamine võib kesta maksimaalselt kolm aastat.
Sel põhjusel uurib ka haridusministeerium praegu, kui paljud kooli õpilastest on koolis käinud üle kolme aasta.
Ministeerium ei hakka aga hindama, kas uurimine võib viia taas riigi raha tagasinõudmiseni.
NordenBladet — Viielapseline Juankoski pere oli alates neljapäeva pärastlõunast lausa higine, kuigi väljas oli pakane üle kolmekümne kraadi. Börsielektri reedese hinnakirja järgne 235 senti kilovatt-tunni eest hirmutas elektriga köetavas enam kui 200 ruutmeetrises ühepereelamus elava pere vanemaid, vahendab Yle.
Kuigi majas köetakse ahju ja kaminat, ei saa ilma elektrita hakkama. Süüa tuleb teha ja pesu pesta, ütleb pereema Klaara.
Kui naine üritas chati kaudu elektrifirma Väre klienditeenindusega ühendust saada, sai abikaasa Petri kohe telefoni teel kätte müügiesindaja.
Mõni minut hiljem oli uus leping e-postis. See jõustub ööl vastu 5. jaanuari.
Lepingu sisu osas valitses aga ebakindlus. Kõne ajal tekkis Petril mõte, et leping oleks fikseeritud hinnaga. Pärast uurimisi selgus, et 13-sendisele fikseeritud hinnale lisandub tarbimisefekt.
Otsustasime, et me ei nõua müügikõne kuulamist, kui meile selgitati, et tarbimisefekt tõstab statistiliselt elektri hinda võib-olla 1,5 senti kilovatt-tunni kohta, kui tarbime elektrit kallil ajal, sõnab Klaara.
Ta ütleb, et on valmis veidi suuremaks tarbimisefektiks, kui see on sentides. Kõige tähtsam on see, et lähipäevade hinnatipud ei läheks otse rahakoti pihta.
Tunne oli nagu oleks kaks ja poolsada eurot võitnud, räägib Petri kiirlepingust.
Leping kehtib kaks kuud kuni edasise teatamiseni. Siis saab pere soovi korral tagasi börsielektrile minna.
Facebooki Naistenhuone grupis imestati kiire elektrilepingu jõustumise üle.
Tädi üritas Fortumis sarnast lepingu muutust teha ja nad olid öelnud, et selleks kulub kaks nädalat, ütleb Petri.
Paljud teised on Facebookis sarnastest kogemustest teatanud. Ka Väre tegevjuht Juha Keski-Karhu ütles neljapäeva pärastlõunal Yle-le, et firma sõlmib lepingud alles kahe nädala pärast.
Väre klienditeenindusest öeldi Klaarale, et päeva jooksul see tava muutus.
Facebookis toimunud arutelu põhjal pole kirjeldatud pere ainus, kellel on õnnestunud oma lepingut päevase etteteatamisega muuta. Ja Väre pole ainus elektrifirma, mis selle võimalikuks on teinud.
Yle on lepingut näinud. See oli tehtud eile neljapäeval.
NordenBladet — Aasta alguse karmid pakased on külmutanud tänavatel palju autosid. See kajastub pukseerimisteenust pakkuvate ettevõtete järjekordades üle kogu riigi. Probleeme on olnud nii sisepõlemismootoriga autode kui ka elektriautodega, teatab Oulu pukseerimiskeskus.
Oleme pidanud sõitma päeval ja öösel ning andma palju stardiabi, ütleb Oulu ja Meri-Lapi piirkonnas tegutseva pukseerimisettevõtte Hinaus-Hartikainen tegevjuht Kaisu Hartikainen.
Tamperes tegutseval puksiirifirma Hinausautot Maanoja autojuhil Joni Rämöl oli varahommikul samuti kümmekond klienti järjekorras. Probleeme on tekitanud näiteks diisliõli koaguleerumine tugeva külmaga, vahendab Yle.
Ta on samas harjunud, et Soomes on talvel tavaliselt vähemalt üks korralik pakaseperiood.
Sõite on hommikust õhtuni. Seadmed ja tööriistad on konstrueeritud nii, et üks inimene saab nendega hakkama, sõnab ta.
Rämö sõnul kulub ühe auto peale võtmisele keskmiselt viis minutit. Peale mahub korraga kaks autot.
Mikkeli puksiirifirma Hinaus Liikaneni ettevõtja Sami Liikanen ütleb, et teisipäeva õhtuks oli kõnesid ligi 50. See arv on mitmekordne võrreldes tavalise talvepäevaga, mil tellimusi on 10-20.
Halvimal juhul on järjekord olnud lausa viis tundi.
See on täna 25. auto. Praegu on järjekorras veel kümmekond tellimust ja neid tuleb muudkui juurde, märkis Liikanen teisipäeval sõidus olles.
H24 puksiiriteenuse tegevjuht Tomi Sipilä ütleb, et Edela-Soomes on abivajadust olnud kordades rohkem kui tavalisel talvepäeval. Kõige rohkem on olnud stardiabi vaja, ütleb ta.
Jyväskyläs tegutsev Hedin Automotive puksiiriteenus oli teenindusjuhi Mika Mattila sõnul saanud teisipäeva jooksul 147 kõnet. Neist kümmekond oli seotud autoteeninduse broneerimisega ning ülejäänud kõned olid seotud pakasest tingitud probleemidega.
Külmunud autod on andnud tööd ka kindlustusfirmadele ja autorendifirmadele.
Kui muud võimalust pole ja autoomanikul on täiskindlustus olemas, saab kindlustusfirma pakkuda asendusautot. Ka nende järele on nõudlust olnud.
Praegu on vajadus asendusautode järele tavapärasest oluliselt suurem. Olukorda mõjutavad nii külm ilm kui ka turismihooaeg, ütleb LähiTapiola kindlustuse kommunikatsioonijuht Katriina Puro.
Hertzi autorendi regioonijuht Sauli Toiva ütleb, et Helsingi piirkonnas ja Põhja-Soomes peavad autorendifirmad müüma ei-ole-sid neile, kes otsivad asendusautot.
Tamperes on 200 rendiautost praegu saadaval kümme. Aasta algus on olnud erakordselt meeleolukas, sõnab Toiva.
Paljud autojuhid on jõulude ja aastavahetuse paiku puhkusel olnud ning sõite jäi veidi vähemaks. Kui autot on pärast pikka pausi proovitud käivitada, pole see vedu võtnud.
Kõige tavalisem põhjus, miks auto ei käivitu, on halb aku. Rohkem kui viis aastat vana aku on nii külma ilmaga juba probleemiks saamas, ütleb Jouni Ihalainen Kotka puksiirifirmast.
Kui pakane pureb, jääb aku ressurssi vähemaks. Soojendamine ja laadimine aitaksid, kuid külm aku ei pruugi laadimist vastu võtta. Aku lahtiühendamine võib omakorda tänapäevaseid autosid kahjustada.
Lahti akufirma Akku-Ässä tegevjuht Jyrki Kosonen soovitab autojuhtidel aku eest ennetavalt hoolt kanda. Laadija on aku parim sõber ja seda tuleks kasutada selleks, et aku korralikult töötaks, toob ta välja.
Spetsialistid julgustavad nüüd autojuhte seda ise tegema. Kui külm kestab kauem, võib näiteks 12-voldiste akude saadavus keerulisemaks muutuda.
Tomi Sipilä soovitab tühikäigul autot vähemalt mõnda aega käigus hoida.
Hoidke akud heas korras ja hooldage autosid piisavalt ning säästate end suurematest probleemidest, ütleb Sami Liikanen.
Mika Mattila soovitab autojuhtidel autot soojendada.
Kapotialused õhuvõtuavad võib kinni katta, mis hoiab mootori tunduvalt soojemana. Traditsiooniline plokisoojendus aitab käivitamisel.
NordenBladet — Soome statistikakeskuse andmetel registreeriti 2023. aasta detsembris 5800 uut sõiduautot, mida oli 6 protsenti vähem kui 2022. aasta detsembris. Kokku registreeriti 2023. aasta detsembris 9976 uut sõidukit. Esmaregistreeringud vähenesid 2022. aasta detsembriga võrreldes 10 protsenti.
Detsembris registreeritud uutest sõiduautodest moodustasid 36% täiselektriautod ja 26% pistikhübriidid. Neid registreeriti kokku 3606, st 21% rohkem kui 2022. aasta detsembris.
Detsembris olid 36 protsenti esmaregistreeritud sõiduautodest täiselektriautod, milliseid registreeriti 2103, ehk 14 protsenti rohkem kui 2022. aasta detsembris.
Elektriautosid registreeriti esmakordselt rohkem kui bensiinimootoriga sõiduautosid, mida registreeriti detsembris 1850. 63% täiselektrilistest sõiduautodest registreeriti Uusimaa maakonnas.
Detsembris langesid bensiinimootoriga sõiduautode esmaregistreeringud eelmise aastaga võrreldes 32%. Vastavalt vähenesid diiselmootoriga sõiduautode registreerimised 26%. Sõiduautosid registreeriti ettevõtete ja ühingute kasutusse 3104, mis moodustas 54 protsenti kõigist detsembrikuu sõiduautode esmaregistreeringutest.
Eelmisel, 2023. aastal registreeriti esmaselt 87 508 uut sõiduautot, mida oli 7 protsenti rohkem kui 2022. aastal.
Soome imporditi detsembris kokku 2827 kasutatud autot, mida oli 37 protsenti enam kui 2022. aasta detsembris.
