NordenBladet — Soomes on tekkinud sotsiaalmeedias vastuseis uutele pudelikorkidele, mida ei saa pudelilt ära keerata. Üks uut tüüpi korkide kriitikutest on kristlike demokraatide esindaja Tiina Arlin, kes on asjast kirjutanud sotsiaalmeedias. Tema väitel on uutel korkidel teravad servad, mis lõikavad käsi ja suud, kui üritada pudelist juua.
Muudatuse põhjuseks on Euroopa Liidu direktiiv, mille kohaselt peavad kõik alla kolmeliitrised joogipakendid olema 2024. aasta juuliks kinnitatud korgi või kaanega. Direktiivi eesmärk on vähendada plastpakendeid ja tõhustada plasti ringmajandust. Pudelikorgid on üks levinumaid meredes leiduvaid plastprügi liike.
Ma ei saa aru, mis on inimeste peast läbi käinud. Ma ei usu, et plastjäätmed on soomlastele probleemiks, nemad käivad siin hästi ümber ja pudelid tagastatakse korgiga, ütles Arlin intervjuus väljaandele Iltalehti.
Arlinil on õigus, sest 96 protsenti tagastatud pudelitest tagastatakse korgiga. Vastupidi, Arlini sõnul reform suurendab plastijäätmeid, kuna korkide valmistamiseks on vaja rohkem plasti.
Miks tehakse näiteks piimapakid korgiga, miks ei ole neil pigem papist tila, nagu oli varem? küsib ta.
Arlin ütleb, et uutel korkidel on meeletult teravad ogad ja ta ema sai kätele lõikehaavad.
Ta ei saa neid korke iseseisvalt avada. Lisaks piisab vaid nende giljotiini terade puudutusest, kui kätel on haavad. Mu emal on kõrge vererõhk, mistõttu tema haavad paranevad halvasti. Ta ei saa pudeleid avada ilma kaitsekinnasteta ja see kõlab üsna tobedalt.
Terviseraamatukogu andmetel on eakate nahk tundlikum ja haavad paranevad aeglasemalt. Samuti nõrgeneb naha vastupanuvõime põletikele ning väike haav võib tekitada suurt kahju. Vereringe nõrgenemine võib põhjustada haava krooniliseks muutumist.
Arlin ütleb, et talle ja ta emale on teatud jõhvikamahl meeldinud, kuid uute korkide tõttu seda enam ei osta.
Pudelist valades tuleb seda teha nii purki kui ka korki hoides. Kui korki käes ei hoia, pritsib mahl kõikjale peale joogiklaasi. Kahe käega on jooki ebamugav valada, tahaks terve pudeli vastu seina visata, sõnab ta.
Arlin ütleb, et on eelkõige mures eakate pärast, sest korgid võivad neile ohtu kujutada ja neil võib ka üldiselt olla raskusi korkide avamisega.
Idioottimaisempaa keksintöä saa hakea. Vaikea avata ja jää terävät piikit,joilla repii kätensä ja suunsa jos yrittää pullosta juoda. Verenohennus lääkettä käyttäville todella “hauskaa”. Tekee mieli alkaa heittää korkit roskiin ja palauttaa vaan pullo. #pullonkorkki @ilta https://t.co/pZCGWQWdy2 — Tiina Arlin (@ArlinTiina) December 31, 2023
NordenBladet — Sarnaselt teise ilmasõja ajaga levivad ka nüüd järjest enam ideed Suur-Soomest, mis tähendab alade lahku löömist Venemaast. „Karjala saab vabaks,” märgib Suur-Soome nime kandev Telegrami kanal. See pole aga seltskond soomlasi, kes igatsevad Teise maailmasõja järel kaotatud alade järele. Sõnumit Karjala vabadusest levitavad hoopis Venemaal elavad aktivistid, kes propageerivad soome-ugri vähemusrahvaste eraldumist, vahendab Iltalehti.
Karjala tagasisaamisest unistamine on soomlaste seas tänapäeval üsna haruldane ja veelgi erandlikum on Karjala iseseisvuse püüd. Viimase aasta jooksul on aga Venemaal senisest aktiivsemalt propageeritud iseseisvuse ideed. Sotsiaalmeedia gruppides lehvitatakse Ida-Karjala ja Ingerimaa lippusid, sest aktivistid meenutavad minevikku ja ootavad tulevikku.
Venemaalt pärit Karjala eraldumise idee on kõige kergemini leitav sotsiaalmeedias, kus aktivistid on loonud kanalid enamikule sotsiaalmeedia platvormidele. Muuhulgas on Telegrami veebis tekkinud 2023. aasta jooksul kanalid Suur-Soome, Karjala Rahvusliikumise ja Karjala Rahvuspataljoni sõduritele. Liikumiste toodetud videoid ja muud materjali on olnud näha ka näiteks Tiktokis.
Gruppides arutatakse erinevaid iseseisva Karjala ja soome-ugri kultuuriga seotud teemasid. Lisaks on paiguti ka materjali erinevate sündmuste ja osaliselt ka Ukraina sõja kohta.
Mitmes sõnumis on tunda, et Venemaa üritab taas teadlikult purustada niigi alistatud soome-ugri kultuuripärandit ja identiteeti. Sellest vaatenurgast tuleneb ka kaastunne Ukraina vastu.
Ajalugu on üks aineid, millele sageli gruppides viidatakse. Muuhulgas on nn Karjala ülestõus oluline osa tegevuse ajaloolisest pärandist. Ida-Karjala ülestõus oli 1921–22 talvel ja kevadel toimunud konflikt, mis oli osa hõimusõdadest ja Venemaa kodusõjast. Sageli kasutatakse ka II maailmasõja pilte Karjalast.
Organisatsiooni Suur-Soome sõdurid võib pidada omamoodi katusorganisatsiooniks, mille all tegutsevad näiteks Karjala rahvuslik liikumine ja teised sarnased ühendused. Suur-Soome sõduritel on oma koduleht, kus tutvustatakse tegevusi ja ideid.
Vaatamata nimele ei näi Suur-Soome sõdurid sihivat tegelikku Suur-Soomet, eriti selles mõttes, nagu seda Soomes traditsiooniliselt mõistetakse. Liikumise eesmärk on eelkõige soome-ugri rahvaste rahvuslik äratamine ja vabanemine Vene võimu alt. Praktikas tähendaks see mitme väiksema riigi sündi, kes teeksid tihedat koostööd ka Soomega. Liikumine ei soovi eraldada Soome poolel asuvat Karjalat Soomest.
Suur-Soome sõduritel on teadaolevalt Soomes toetajaid, vähemalt rahvusliku meelsusega paremäärmuslaste juures. Liikumise liikmed on muuhulgas osalenud augustis toimunud Operatsioon Kotkapesa toetusseminaril. Seminari korraldajate sõnul olid Suur-Soome sõdurid üritusel esitlemas „oma nägemust ja tegevust Karjala vabastamiseks Vene Föderatsiooni võimu alt”. Ürituse teised esinejad olid muu hulgas Rahvuslaste liidust ja liikumisest Sinimust.
Soome ajakirja Seura uurimuse kohaselt on Karjala rahvuslikud aktivistid osalenud Active Clubi võitlusklubides, millel on omakorda seos paremäärmusliku tegevusega. Aktivistid on oma kanalites jaganud ka erinevate Soome tegijate materjale, kes kirjeldavad end rahvuslastena. Kaasatud on ka äärmuslik sisu. Videod ja pildid näitavad tegevust erinevates Venemaa Karjalas asuvates linnades ning vähesel määral ka Soomes ja Eestis.
Soome Karjala liit ei ole Karjalas rahvuslikult meelestatud tegijatega koostööd teinud, kuna organisatsioonide seisukohad erinevad oluliselt. 2022. aasta detsembris Karjala liidu poolt avaldatud teadaande põhjal on aga Venemaalt ühendust võetud vähemalt üksikute liikmetega. Ühing kahtlustas, et tegevus võib olla seotud infoalase mõjutamisega.
Käesoleva, 2023. aasta alguses jõudis Vene imperialismi vastane aktivism uuele tasemele. Karjala rahvuslased asutasid Karjala rahvuspataljoni, mis võitleb ametlikult Ukraina Rahvusvahelise Leegioni alluvuses.
Vabatahtlikelt oodatakse head füüsilist vormi, Põhja-Euroopa traditsioonilistele väärtustele pühendumist ning tahet vabastada Karjala ja teised piirkonna rahvad okupatsioonist. Samuti ei tohi olla probleeme alkoholi ega narkootikumidega.
Tavaliselt koosneb pataljon 600–800 mehest. Tõenäoliselt ei ole Karjala rahvuspataljon, tuntud ka kui Nord, traditsioonilises mõttes täisväärtuslik üksus – vähemalt mitte veel. Kas pataljon on reaalses lahingutegevuses osalenud või on veel komplekteerimisel ja väljaõppel, on ebaselge.
Nüüd, 2023. aasta detsembris teatati ka Ingeri pataljoni asutamisest. Pataljoniülem kutsus kõiki, kes toetavad rahvaste vabastamist „uusbolševismi” ikkest pataljoni, mis kannab nime „Kilp”.
Pataljoni Kilp sümboolika on praegu puna-kollane. Vapp on võetud Ingeri Kirjasalo vabariigist, mis tegutses aastatel 1919–20 koos Ingeri ülestõusuga. Karjala kannasel, Venemaa-poolses osas tegutsenud Kirjasalo vabariigil olid oma kaitse- ja relvajõud Põhja-Ingeri polgu ja hiljem pataljoni näol.
Endine Ukraina Aasovi brigaadi komandör Denõs Prokopenko on ilmselt kõige tuntum Karjala juurtega inimene Ukraina sõjas. Prokopenkol on Karjala juured, tema isa võitles Talvesõjas venelaste vastu. Ukraina sõja ajal on tema varrukal nähtud Ida-Karjala lippu.
NordenBladet — Paari aastaga mitmekordistunud korteriühistu laenud ja nende intressikulud on muutnud korteriostjad ettevaatlikuks, hoiatab eluasemete üürimisega tegelev Vuokraturva. Samas on eluasemeturul tekkinud eriline olukord, kus müüja soovib korteritest vabaneda kasvõi ostjale peale makstes. Müümata uusi kortereid on palju ning nende müük on väga aeglane või seisab, ütleb Vuokraturva juhatuse esimees Timo Metsola pressiteate vahendusel.
Olukorra erandlikkust iseloomustab Vuokraturva hinnangul see, et üle Soome on uusprojekte, mille kortereid ei suudeta müüa isegi ainult korteriühistu laenuosaga, vahendab MTV.
See omakorda tähendab, et isegi null-eurose ostuhinnaga tehinguid ei tehta, sest uue korteriga seotud korteriühistu laenu eest peaks vastutama ostja.
Äärmisel juhul võib ostuhind olla isegi negatiivne, st müüja maksab ostjale peale tehingu toimumise eest.
Varem on nähtus tuttavaks saanud teatud golfiosakutega, millest sai lahti ostjale peale makstes selle eest, et ostja nõustuks osaku üle võtma.
Vuokraturva andmetel on suured korteriühistu laenud, nende ülespaisutatud ülalpidamiskulud ja ka naabrite korteriühistu laenudele laienev solidaarvastutus muutunud kolliks, mis on eluasemeturgu kõvasti hirmutanud.
Vuokraturva esindaja Metsola peab täiesti võimalikuks, et uued majad ehitatakse täiesti ilma korteriühistu laenuta, kui elamuehitus lõpuks taas kosuma hakkab.
See oleks põhimõtteline muutus nii tarbijatele kui ka ehitusettevõtetele.
Varem said ehitusfirmad oma korterite eest küsida muinasjutuliselt kõrget hinda, kui suur ühistulaen surus tegeliku ostuhinna alla ja korteri tegelik hind jäi varju, räägib Metsola.
Vuokraturva väitel on eluasemekulusid varjutanud ka see, et korteriühistu laenudel oli sageli esialgu mõneaastane maksepuhkus.
Näiliselt odav eluase sai võimalikuks seoses üürikrundiga, mille üüri tõstmise ja väljaostmise tingimustest ostja ei saanud aru ega teadvustanud seda isegi korralikult, kirjeldab Metsola.
Kõik see töötas nagu kellavärk, kuni eelmisel aastal intressimäärad tõusma hakkasid. Suur osa uue eluaseme ostjatest mõistis neid varjatud riske alles siis, kui need juba kaela sadasid.
NordenBladet — Vana 1996. aastast pärit loomakaitseseadus ja -määrus asendati aastavahetusel uue loomakaitseseadusega. Põllumajandus- ja metsandusministeeriumi hinnangul on uue loomakaitseseaduse keskseks põhimõtteks loomade võimalus täita oma olulisi käitumisvajadusi. See hõlmab ka jõupingutusi järk-järgult loobuda pidamisviisidest, mis piiravad tugevalt loomade liikumist, vahendab Iltalehti.
Nüüdsest tuleb näiteks laudas peetavatel lüpsilehmadel ja mullikatel lasta mai-oktoobri vahel väljas olla või neid karjatada vähemalt 60 päeva ning oktoobrist maini vähemalt 30 päeva.
Imetajate ja lindude alalistes pidamiskohtades peab vesi olema loomadele kogu aeg kättesaadav, välja arvatud mõned loomaliikidele omased erandid. Näiteks ei pea külmakraadidega professionaalsetes kelgukoerte aedikutes peetavatel koertel sulavett pidevalt käepärast olema, kuid loomi tuleb siiski joota vähemalt kolm korda päevas.
Uus seadus nõuab, et valulike protseduuride puhul tuleb kasutada valuvaigistit. Täpsemad regulatsioonid loomade suhtes rakendatavate meetmete kohta sätestatakse uues valitsuse määruses.
Täiesti keelatud protseduuride hulka kuulub looma saba, kõrvade ja noka lõikamine. Lisaks on keelatud eemaldada loomade küüniseid ja varbaid muudel kui veterinaarmeditsiinilistel põhjustel ning lindude tiibade sulgede lõikamine lendamise raskendamiseks. Põrsaste kirurgiline kastreerimine keelatakse täielikult 2035. aasta algusest.
Uue seadusega kehtestatakse ka uued regulatsioonid, mis puudutavad näiteks koerte ja kasside müügikuulutusi ning alla kuue kuu vanuste kutsikate Soome toomist.
Edaspidi peavad metsloomade hooldusasutused oma tegevusest aru andma piirkondlikule ametiasutusele.
NordenBladet — Talvehooaja pakaserekord purustati täna uusaastapäeval, kui Ylitornios ja Rovaniemis mõõdeti päeval 34,8 külmakraadi. Varaõhtul mõõdeti Põhja-Karjalas Juuas 35,3, Põhja-Pohjanmaal Ylivieskas 35,2 ja Ida-Lapimaal Sallas 35,1 kraadi külma, vahendab Yle.
Sarnaseid numbreid võib oodata ka lähipäevil, ütleb Yle meteoroloog Matti Huutonen.
Huutonen hindab, et talve külmarekord lüüakse taas õhtu ja öö jooksul ning lähipäevil. Pakaserekordite arvutamisel arvestatakse talvehooaega, mis algas novembris.
Ekstreemseid külmakraade on mõõdetud ka lõuna pool. Pirkanmaa põhjaosas Virratis oli esmaspäeval 30,1 ja Uusimaal Vihtis 27,2 kraadi külma.
Uusimaa jaoks on see karm number, ütles Huutonen Vihti külmakraadide kohta.
Soome ilmateenistus on lähipäevadeks väljastanud külmahoiatuse peaaegu kogu riigile.
Ekstreemseimad külmakraadid on lähipäevadel eelkõige Ida-Lapimaal, Kainuus, riigi kirdeosas ja Põhja-Pohjanmaal. Ida-Lapimaal võib tulla 40 kraadi.
Samas võib teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval kuni Kesk-Soomeni Huutoneni sõnul oodata üle 30 kraadi külma.
Soome kohal on arktiline õhumass, kirjeldab Huutonen.
Otse Soome lõunarannikul ja Põhja-Lapimaal alandab tuul veidi külmakraade. Seevastu tuuline ilm muudab külmatunde omal moel suuremaks.
Lõuna pool hakkab tuul tugevnema juba esmaspäeva jooksul. Lumesadu võib saabuda ka päris lõunarannikule, mille puhul pakane annab järele mõne kraadi võrra.
Huutoneni sõnul näib kõige külmem õhumass Soome kohal taanduvat kolmekuningapäeval. Praeguses etapis ei tasu aga nädalavahetuseks oodata väga pehmet ilma ega 0-kraade.
