NordenBladet — Sise-Soome politseijaoskond on koos Soome keskkriminaalpolitseiga paljastanud erakordselt suure rahvusvahelise narkovõrgustiku, mida kahtlustatakse 2017. aastal Soome amfetamiini, ecstasy ja kokaiini toomises, et seda laiali levitada.
Grupi tegevus paljastus politsei info kohaselt septembris, kui Soome üritati vedada Hollandist 20 kilo amfetamiini. Politsei tabas kauba Helsingis Vuosaaris, kui laadungi Soome toonud isik oli seda edasi andmas kuritegelikult võrgustikule. Kokku vangistati Soomes viis vahendajat ja nende juht.
Uurimise käigus tuli välja, et sama grupp oli juba juunikuus toimetanud Tamperesse 30 kilo amfetamiini. Politseil õnnestus sellest kätte saada 9 kilo.
Mõlema amfetamiinilasti kogumaksumus oleks olnud tänaval müües 2,8 miljonit eurot. Lisaks oli Soome toodud 5000 ecstasy tabletti ja 60 grammi kokaiini. Grupil oli plaan toimetada Tampere piirkonda veel 5 kilo kokaiini.
Kokku on kahtlusaluseid isikuid 37, kellest 23 arvatakse olevat tegutsenud Soomes ja 14 Hollandis. Vangistatuid on eeluurimise käigus olnud kokku 19. Lisaks on antud välja vahistamismäärus 9 inimese suhtes, kes on kuulutatud Hollandis tagaotsitavateks.
Lisaks on 7 isikut kahtlusalused rahapesus, mille käigus on vähemalt 100 000 eurot toimetatud Soomest Hollandisse.
Tegemist on Pirkanmaa piirkonnas kõige suurema narkoasjaga ja ka Soome mastaabis ühe suurima juhtumiga. Asi jõuab kohtusse aprillis-mais.
NordenBladet — Helsingi politsei uurib eestlaste omavahelise arveteõiendamisega seotud kuritegusid: peksmised, vabaduse võtmised, väljapressimised ja pettused. Kokku on politsei vaateväljas kolm kuritegelikku gruppi, mis on seotud omavaheliste arveteõiendamistega. Vahistatud on kümmekond inimest, rääkis kolmapäeval MTV saade Rikospaikka.
Uuritakse väga ulatuslikku kuritegude kogumit alates joobes auto juhtimisest kuni peksmiste ja väljapressimisteni välja, ütles politseiuurija Petri Rainiala.
Politsei kahtlustab, et kuriteod on seotud musta töötamisega ehitustel. Kui mustalt töötamise eest jäävad palgad maksmata, siis toob see kaasa erimeelsusi. Mustalt töötamise eest jäetud palka on raske välja nõuda ametlikke kanaleid pidi ja seetõttu kasutatakse omi meetodeid.
Need „omad meetodid” on teadaolevalt peksmised ja neid on esinenud Tattarisuo tööstuspiirkonnas, kuhu ohvrid on autoga kohale toodud. Sellega seoses uurib politsei muu hulgas vabaduse võtmisi.
Uurimise käigus on ära võetud mitmeid relvi, mida on kasutatud kuritegudega seoses. Kahtlusalused on varemgi kuritegudega silma paistnud. Peksmised on olnud eluohtlikud, näiteks külmrelva löögid ülakehasse.
Politsei püüab ühtlasi välja uurida seda, mis on kuritegude taust ehk kes on jäänud kellele võlgu ja mille eest. Mitmel kahtlusalusel on Soome sissesõidu keeld.
Kokku on kuritegudesse segatud kümneid inimesi. Politsei peab võimalikuks, et asjaga on seotud veel rohkem inimesi. Osa inimesi on veel üle kuulamata ja uurimine jätkub. Kuriteod avastas politsei ise.
NordenBladet — Helsingi Eesti majas toimub järgmisel neljapäeval, 15. märtsil kella 17-20 Soomes töötamise infoõhtu. Juttu tuleb töötaja õigustest Soomes: tegutsemine töötuks jäämise korral, haiguspäevaraha, tööõigus jne.
Töö ja ettevõtluse kohta jagab selgitusi töö- ja ettevõtlusbüroo spetsialist Monika Semtsenko. Haiguspäevarahast ja residentsusest räägib Helsingi linna esindaja Inna Lankinen. Tööõigusest ja töösuhtest räägib Helsingi linna esindaja Kersti Ahlgren.
Infoõhtu on peamiselt eesti keeles, soomekeelne jutt vajadusel tõlgitakse.
Üritus toimus vabas vormis diskussioonina, selle korraldab projekti „Töissä Suomessa” (Tööl Soomes) nõustaja Kersti Ahlgren koostöös Tuglase Seltsiga.
Eesti Maja aadress on: Sörnäisten rantatie 22, Helsingi.
NordenBladet — Soome-eesti abielupaar ostis 2010. aastal Kuressaare kesklinnas korteri ja keegi poleks arvanud, et see lõppeb kadalipuga, mille tulemusel paar enam oma kodu kasutada ei saa. Tavaliselt lähevad kinnivaratehingud Eestis hästi, aga mitte alati. Isegi siis, kui kõik teha nii nagu peab, võib tulemus metsa minna, kirjutab Helsingin Sanomat.
Mõni aasta enne ostu oli Eestis lõhkenud kinnisvaramull ja hinnad olid languses. Helsingis elav paar hakkas otsima omale teist kodu, kus veeta vanaduspäevi. Sobiv koht leiti Kuressaarest.
Tehing tehti nii nagu Eestis kombeks. Kaks aastat hiljem, 2012. aasta osteti ka kõrvalkorter. Korterid ühendati ja kokku oli elamispinda 100 ruutmeetrit: neli tuba ja terrass hoovi poolel.
Mõni aeg hiljem, 2013. aastal hakkas samas majas asuvate korterite vastu huvi tundma üks kohalik ettevõtja, kes soovis rajada maja esimesele korrusele äripinnad. Maja teised elanikud, kaasa arvatud soome-eesti abielupaar olid sellele vastu. Inimesed olid vastu, kuna ärimaa eest oleks pidanud kõik maja elanikud hakkama maksma rohkem maamaksu. Ühtlasi võib äripinna müüa kellele iganes.
Ühtlasi leidsid asjatundjad, et äripind võib kahandada kõigi korterite väärtust. Lisaks leiti, et muinsuskaitselises piirkonnas asuvasse majja äripinnad ei sobigi.
Sellest algas aga lõputu kohtuskäimise jada, mis on röövinud paarilt ööune, tuhanded eurod ja usu Eesti õigussüsteemi.
Nii nagu Soomes, ei tohi Eestis üks korteriühistu liige teha muutusi ilma teiste loata. Soomes on vaja hankida luba ühistult, Eestis kõigilt korteriomanikelt. Kui paar kaks korterit ühendas, hangiti selleks luba nii notarilt kui kõigilt teistelt korteriomanikelt.
Ettevõtja ostis endale majas korteri ja korraldas ühistu koosoleku. Kuigi elanikud olid vastu, otsustas ühistu anda ettevõtjale loa rajada majja äripinnad. Ehitus algas 2014. aasta suvel ja aasta lõpuks olid majas sees ettevõtte töötajad.
Eestist pärit naine on 2018. aasta veebruaris vihane terve Eesti peale. Kõigepealt poleks ta kunagi omale soetanud korterit majja, kus on äripinnad. Nii ei saa ta aru, kuidas kohus lõpuks nii otsustas. Paar oli palganud advokaadi ja vaidlustanud kohtus nii ühistu otsuse kui äripinna ehituse. Samuti paluti Kuressaare linnal peatada ehitustööd, kuni vaidlus on pooleli.
Korteriühistu kaotas kohtus. Otsuse järgi polnud ühistul mingit õigust otsustada asju kõigi korteriomanike eest, et ettevõtja saab rajada majja äripinna. Vaatamata sellele tegutseb neli aastat hiljem majas jätkuvalt äriettevõte.
Ettevõtja alustas majas ehitustöid, kuigi selleks polnud luba. Seetõttu kaevati ka ettevõtja kohtusse. Ettevõtja esitas vastuhagi. Kohus ühendas mõlemas asjad. Aastal 2015. ei teinud kohus otsust kummagi poole kasuks. Asi kaevati edasi ja ringkonnakohus saatis asja maakohtusse tagasi. Aastal 2017. otsustas aga maakohus ettevõtja kasuks ja ringkonnakohus jättis otsuse muutmata.
Naine räägib, et seesama ringkonnakohus, mille arvates olid varem muutused nii suured, et neid poleks tohtinud teha ilma kõigi korteriomanike loata, oli järsku arvamisel, et muutused polnudki nii suured.
Naine räägib sellest ajakirjandusele hoiatuseks teistele, kuidas asjad Eestis käivad. Ta on ise olnud ühenduses nii advokaatide, õiguskantsleri kui justiitsministriga. Olukord Kuressaares pole aga muutunud.
Lõpuks kaevati asi edasi riigikohtusse, aga asjata. Nüüd on paar otsustanud panna oma elamise müüki. Nende huvi Eesti vastu on kadunud.
Naine räägib, et tegemist on ettevõtja, ehitaja ja linna kokkumänguga, millega läks kaasa kohtusüsteem. Naine ei saa otse väita, et see on korruptsioon, kuna ta ei suuda seda tõestada, aga asi lõhnab väga korruptsiooni järgi. Kohalikud asutused on tegutsenud ettevõtja huvides. Linn muutis lausa tagantjärgi planeeringut, et see oleks kooskõlas juba valminud ehitusega.
Aastatepikkune vaidlus on võtnud palju aega, energiat ja raha. Kõigele vaatamata läheb elu edasi, aga naine tunnistab, et millelegi ega kellelegi ei saa loota. Paar soovib, et tehtud ülekohtu eest keegi vastutaks. Nad tahavad teada, kas Eesti riik on õigesti käitunud. Ja isegi kui riik midagi muudaks, ei muudaks see asja, et rong on läinud. Selles majas ei soovi paar enam elada.
NordenBladet — Soome pakub välismaalt tulnutele laialdasi rehabilitatsiooniteenuseid, mille eesmärk on inimese töövõime taastamine ja tööle aitamine.
Soome sotsiaalkindlustusamet Kela on käivitanud projekti Mahku, mille eesmärk on Soome elama tulnud inimesi toetada, et nad oleks suutelised tööd tegema. Kela info kohaselt on Soome saabunud inimesed nii tervise kui üldise heaolu poolest kehvemal järjel, aga nad kasutavad rehabilitatsiooniteenuseid soomlastest vähem, mistõttu on vaja neid rajale aidata. Võrreldes soomlastega kasutavad uued tulijad eriti vähe tööalast rehabilitatsiooni.
Mahku projekt kestab alates 1. märtsist 2018 kuni 29. veebruarini 2020 ja selle kaudu saavad omale abi taotleda kõik need, kellele laieneb Soome sotsiaalkindlustus. Projektis osalemiseks pole vaja osata soome keelt, kuna projekt hõlmab ka keeleõpet. Vajadusel saab kasutada tõlgi abi.
Projekti eesmärk on aidata inimesi kas tööle, praktikale või asutada oma firma. Taotlusi projektis osalemiseks võetakse vastu alates 15. veebruarist.
Vaata lähemalt asja kohta järgnevast eestikeelsest videost:
