NordenBladet — Soomes on juba pikemat aega lasteaia õpetajate põud, sest kasvatajad kurdavad, et ei ela 2300-eurose palgaga ära. Õpetajatel on võimalik sellise palgaga tööd teha vaid siis, kui neil on rikas mees, kes peret üleval peab.
Õpetajad ootavad, et palk tõuseks, sest sarnaste kõrgharidusega spetsialistide sissetulekud on muudes valdkondades mitu korda kõrgemad.
Lasteaia õpetajaid teeb murelikuks ka asjaolu, et Soomes teenivad palju enam inimesed ametites, kus ei ole nõutud mingit haridust. Lasteaia õpetajad aga ei saa isegi mediaanpalka, mis Soomes ulatub 3000 euroni.
Õpetajad räägivad, et saavad seda ametit pidada ainult siis, kui neil on hea palgaga elukaaslane, kes peret üleval peab. Lasteaia õpetajatele saab see töö olla ainult väikse palgaga hobi.
Soomes on viimasel ajal räägitud sellest, et omavalitsused on sõlminud vaikiva kokkuleppe, et lasteaia õpetajate palka ei tõsteta. See on tekitanud õpetajates nördimust. Samal ajal on lasteaia õpetajate töö väga kurnav ja vastutusrikas.
NordenBladet — Soomes sündinud 19-aastane Mia meelitati Iraani, et ta seal endast palju vanemale mehele panna. Sellised sundabielud on Soomes väga tavalised, aga ametivõimudeni info ei jõua. Mia meelitati Iraani seoses pere ühise „puhkusereisiga”, mille tegelik põhjus oli ta täiesti tundmatule mehele paari panna. Soome inimõigusorganisatsiooni andmetel jõuab ainult väike osa sellistest sundabieludest ametkondade vaatevälja, vahendab Iltalehti.
Mia pere jäi elama Iraani ja ta oli sunnitud abielluma. Mia andis lõpuks järele ja abiellus, küll mitte talle pakutud, vaid ühe teise mehega, kes osutus vägivaldseks. Pärast seda, kui mees teda esimest korda peksis, otsustas Mia koguda raha, müüa maha oma ehted ja osta lennupilet tagasi Soome.
Üllatavalt oli mees nõus sellega, et Mia sõidab Soome ülikooli lõpetama, tingimusel, et naine tagasi tuleb. Ta andis oma ehted mehele, kes need maha müüs ja lennupileti ostis. Mia polnud sel ajal jõudnud veel mehega kordagi magada, kuigi tema ema käis peale. Mees ütles, et kui Mia tagasi tuleb, siis on seksi aeg.
Mia aga tagasi ei tulnud. Abielusõrmuse viskas ta juba enne lendu lennujaamas prügikasti. Ta elab nüüd Soomes ja on õnnelikus abielus. Iraanis käigust on möödunud kuus aastat, Mia laskis end ristida ja elab koos unelmate soome mehega. Tema vanemad, kes tema järel Soome tulid, seda heaks ei kiida. Naist vanemate arvamus aga ei huvita, ta soovib elada oma elu nii nagu õigeks peab.
Mial oli vedanud, sest ta polnud ametlikult abielus, see tähendab, et abielu kohta polnud tõendit – abielu oli imaami juures kinnitamata.
Soome inimõiguste organisatsiooni soolist vägivalda puudutava osakonna juht Johanna Latvala räägib, et sundabielude ulatust on Soomes raske hinnata. Uuringutest on selgunud, et sundabielusid esineb ka Soomes ja neid on rohkem kui jõuab ametkondade vaatevälja. Tavaliselt käib asi nagu Miaga, et noor tüdruk meelitatatakse perega reisile ja selle käigus pannakse ta mehele. Hiljem on Soome väga raske tagasi pöörduda. Soomes elab palju ka selliseid naisi, kes olid sundabielus juba enne Soome tulekut.
Soome saabunud immigrantidest naiste õiguste eest seisjate info kohaselt on Soomes teada vähemalt paarkümmend sundabielu juhtumit igal aastal, aga see on vaid jäämäe veepealne osa. Sundabieludest ei anta teada, kuna ohvrid on hirmul ja pole teadlikud oma õigustest, samuti pole õiguskaitseorganitel kogemust, et sellisid asju märgata. Lisaks pole Soomes sundabielud kuritegu ja seetõttu selle teemaga põhjalikult ei tegeleta. Ainus võimalus sundabielust vabaneda on lahutus, aga see ei pruugi olla niisama lihtne.
Nüüd taotletakse Soomes sundabielude tunnistamist kuritoks.
NordenBladet — Suured kindlustusfirmad lubavad, et konkurents kindlustusturul on tarbijale kasulik. Kindlustustingimuste muutmine võib olla positiivne üllatus. Pakkumisi saab omavahel võrrelda hinnakalkulaatoriga. 2017. aastal kehtima hakanud uue kindlustusseadusega kadusid varasemad boonustariifid ja asemele tuli individuaalne varasematel kahjujuhtumitel põhinev süsteem.
Nüüd on nii, et mida vähem on olnud kahjusid, seda väiksem on kindlustusmakse. Avariide korral tuleb vigade eest maksta suuremat preemiat.
Soome suurima liikluskindlustusfirma LähiTapiola andmetel on nende 1,6 miljonist lepingust ligi 10 protsenti uuendatud. Suurem osa uuendajatest on eraisikud.
Kindlustusfirma OP andmetel on lepingute uuendamine toonud klientide jaoks kaasa maksete summa vähenemise. Mõnedel juhtudel jääb makse samaks või isegi tõuseb.
Klientide sääst lepingu uuendamisel jääb vahemikku 15-30 protsenti. Mõne kindlustuse puhul võib sääst olla isegi suurem.
Põhiline asi on aga selles, et kindlustusfirmad ei tule ise soodsamaid tingimusi pakkuma, neid tuleb igaühel endal taotleda. Kindlustusfirmad ootavad, et klient on ise aktiivne. Seadus sätestab, et kindlustusfirma ei tohigi iseseisvalt lepingutingimusi muuta.
Näiteks on võimalik lepingu muutumisega säästa maksete pealt mitusada eurot aastas. See tähendab, et makse suurus väheneb kolmandiku võrra.
Kindlustusfirmad tunnistavad, et praegu on konkurents suurem kui varem. See aitab klientidel säästa raha.
NordenBladet — Soome politsei ja maanteeamet avalikustasid aktiivsete kiiruskaamerate asukohad, et pöörata tähelepanu vajadusele jälgida kiirust. Päris kõigi kaamerate asukohti siiski järgneva kolme kuu jooksul maanteeameti veebis ei avalikustata.
Soomes on kokku 955 kiiruskaameratulpa, millest 120-s on sees töötav kiiruskaamera. Kampaania käigus avalikustatakse viiendik aktiivsete kaamerate asukohtadest.
Politsei liiklusjärelvalve ülemkomissar Dennis Pasterstein ütles, et kampaania eesmärk on juhtida liiklejate tähelepanu sõidukiirusele. Kui tulemused on positiivsed, siis projekti jätkatakse. Politsei otsib optimaalset kogust, kui palju aktiivsete kaamerate asukohti võiks avalikustada. Tulevikus kaalutakse ka politsei liiklusjärelvalve asukohtade avalikustamist.
Kõigi aktiivsete kaamerate asukohti siiski ei avalikustata, kuna see vähendaks liigselt vahelejäämise riski. Ideaalis täidavad kõik juhid eeskirju, aga kuni see nii ei ole, jätkatakse kaameravalvega ja osa asukohtade salastatusega.
Rootsis on kasutusel samapalju kaameratulpasid kui Soomes, aga seal on igaühes kaamera sees. Soomes seda teed ei kavatseta minna. Küsimus on hinnas, kuna kaamera maksab kümneid tuhandeid eurosid ja igasse tulpa kaamera ostmist ei peeta vajalikuks. Otsustav on see, kui palju politsei suudab trahve menetleda ja vastavalt sellele soetatakse tulpadesse juurde kaameraid.
Aasta tagasi oli aktiivseid kaameraid 80-90. Nüüd on neid 120 ringis, aga rikkumiste arv on jäänud samaks, mis näitab, et juhid on muutunud seadusekuulekamaks.
NordenBladet — Osa inimesi töötavad nii, nagu nad oleksid masinad, kuna ühel kohal istuvat töötajat peetakse heaks töötajaks. Selline töötamine aga kahjustab aju ja mõjub töö tulemustele pärssivalt.
Soome aju-uurija Katri Saarikivi teab, kuidas töö tegemisel oma aju kaitsta. Kõigepealt tuleks lõpetada töötamine pelgalt selleks, et saada omale linnuke CV-sse. Ning loobuda taotlemast juhtivat kohta ainult võimu ja alluvate kamandamise soovi pärast, kuigi ei töö ega inimesed tegelikult ei huvita, vahendab Taloussanomat.
Niisamuti soovitab Saarikivi teha otsuseid seal, kus toimub töö tegemine – siis on kindel, et otsuseid teevad ja olukordi lahendavad inimesed, kes asjast midagi teavad.
Saarikivi sõnul pole tänapäeval enam edukad need ettevõtted ja firmad, kus vaid üksikud teavad, kuidas asju õigesti teha. Nõnda toimides sünnivad otsused tänapäeva maailmas liiga aeglaselt ja lisaks annab see töötajatele signaali, et neid ei väärtustata piisavalt.
Teadlase väitel on tänapäeva maailmas vaja kollektiivset teadmist rohkem kui kunagi varem. Sest kui lahendus on ette teada, võib selle programmeerida ja anda arvutile üle. Inimeste pärusmaaks jäävad loovast mõtlemisest tulenevad lahendused, milleni arvutite võimed ei küüni.
Tulevikus muutub töökohal üha tähtsamaks empaatiavõime – see eeldab tähelepanelikkust, soovi mõista ning varasemat kogemust.
Empaatia aitab inimestel ülesandeid lahendada. Mida paremini mõistad näiteks kliendi probleeme, seda paremini oled võimeline teda aitama.
Empaatia on igasuguse koostöö nurgakivi. Masinale ei ole võimalik empaatiat õpetada, seetõttu jäävad inimestele alles kõik tööd, kus kesksel kohal on koostöö. See võib olla üllatav, aga ettevõtte jaoks võib empaatia olla tänapäeval suur konkurentsieelis.
Empaatia on väga tähtis kollektiivses probleemide lahendamises. See näitab kollektiivset tarkust. Kui tiimi liikmed teineteist usaldavad, siis julgevad nad välja pakkuda loovaid lahendusi.
Paljude arvates on empaatia liiga pehme ega sobi tööellu: tööd tehakse mõistusega ja tunded kuuluvad muu elu juurde. Katri Saarikivi sõnul juhivad aga tunded inimest igal pool, ka töö juures. Kui näiteks inimene saab ajukahjustuse ja tunded on häiritud, ei suuda ta teha ka muid otsuseid. Kuigi tunnetest pole võimalik vabaneda, saab inimene alati analüüsida oma mõtteid. Näiteks töötajate värbamisel võib mõni kandidaat tunduda parim, kuna meenutab sind ennast. Siis tasub mõelda, kas ta on ikka parim oma teadmiste ja oskuste poolest.
Aju puhul on töö juures hea see, kui pakkuda ajule pidevat tööd ja koormust. Paljud aga teevad tööd, mis pakub ajule valet tüüpi koormust. See tähendab, kui töö ei paku huvi, päevad venivad pikaks, vahitakse tundide kaupa ekraani ja tekib stress. See on kahjulik nii ajule kui loovusele ja kvaliteetsele suhtlusele. Samas on Soomes ja mujal levinud kultuur, kus hea töötaja on see, kes kellast kellani ühel kohal istub ja arvuti ekraani vahib.
Kõik teavad, et aju vajab edukaks toimimiseks piisaval määral und, toitu ja liikumist. Ometi inimesed nii ei talita, sest nõnda tegutsedes inimest ei hinnata.
Aju-uurija ise tunnistab, et jälgib end pidevalt kõrvalt ning püüab piisavalt magada, süüa tervislikult ja palju liikuda.
