NordenBladet — Soomes on lahenemas Tamperes Tesoma linnaosas 2014. aasta toime pandud keskealise mehe mõrvajuhtum ja seda üsna omapärasel moel – nimelt jalutas arvatav tapja sel neljapäeval ise politseiauto juurde ja andis end üles.
Politseiga võttis ühendust 1994. aastal sündinud noormees ja ütles, et tahab asja hingelt ära saada. Mees oli öelnud, et oli asja pikalt kaalunud ja jõudis lõpuks otsusele.
Politsei info kohaselt on mees kirjeldanud seiku, mida ainult tapja võiks teada. Samuti läheb kokku DNA-proov. Mees on varem kohtulikult karistamata.
Politsei uurib asja kui mõrva.
Tesomas tapeti 2014. aasta 28. detsembril 1974. aastal sündinud meesterahvas. Tapmiseks oli kasutatud jahinuga.
NordenBladet — Soome väikesaarest igal aastajast pildi teinud Rovaniemi mees on kogumas kuulsust terves maailmas – drooniga tehtud pildid kujutavad hästi nelja aastaaega. Tegemist on keset Kemijoki jõge asuva Kotisaari saarega, mida Jani Ylinampa pildistas aastatel 2016-2017.
Pildid levivad nii Twitteris kui ka Bored Panda veebis, kus pilte on vaadatud üle 34 000 korra.
Esimese pildi saarest tegi Ylinampa 2015. aastal, avaldas selle Instagramis ja sellest sai hitt. Pärast seda tuli idee pildistada saart igal aastaajal.
Lapimaa looduses on Ylinampa väitel kõik aastaajad head. Virmalisi näeb Lapimaal augusti keskpaigast kuni aprilli lõpuni.
NordenBladet — Soome maapiirkonnad tühjenevad kiiresti, mistõttu pannakse kinni kauplused ja bussiliinid. Üks sellistest kohtadest on Kesk-Soomes asuv Pylkönmäki vald, mis ühendati 2009. aastal Saarijärviga. Pärast valdade liitumist kadusid kohapealsed teenused. Vallas puudub raamatukogu, 1990ndatel aastatel ehitatud tervisekeskus seisab tühjana, vahendab Helsingin Sanomat.
Veel 1990ndate algul oli Pylkönmäkil kolm pangakontorit, kaks kauplust ja veel palju asutusi. Nüüd valitseb valla keskuses tühjus, ainult tuul keerutab lund.
Väikestest kohtadest kaovad ärid. Näiteks ei tooda igale poole enam nädalalõppudel värskeid ajalehti kohale, Valio ei osta enam igalt poolt piima kokku. Suletakse poode, pannakse kinni bussiliine ja kaovad viimasedki teenused.
Teadlaste väitel sai linnastumine Soomes suure hoo sisse pärast 2008. aasta finantskriisi. Linnad on konkurentsivõimelisemad ja sinna koondub elama rohkem inimesi. Ääremaade ja väiksemate keskuste olukord on kehvenenud.
Kuigi metsandus, kaevandused ja põllumajandus on Soomes jätkuvalt tähtsad harud, on suhtumine maaellu muutunud. Veel 1960ndatel ja 1970ndatel aastatel nägid otsustajad maapiirkondadesse investeerimises omamoodi rahvuslikku väärtust, mis toodab tagasi läbi majanduskasvu. Nüüd aga räägitakse maapiirkondade puhul üha enam kui kunstlikust hingamisest, millel puudub pikem perspektiiv.
Suurte keskuste kui innovatsioonimootorite eelistamine on levinud ka teistes arenenud riikides. Sellist arengut peetakse paratamatuseks.
Soome liigub teist rada võrreldes Rootsiga, kus püütakse maapiirkondi elus hoida ja kus IKEA asutaja Ingvar Kamprad eraldas just maapiirkondadele suure summa raha. Soomes aga soovitatakse inimestel maalt linna ära kolida.
Kesk-Soome rahvaarv kahanes möödunud aastal esimest korda ajaloos. 10-20 aasta pärast jõuab see trend Jyväskylä-suguste maakonnakeskusteni.
Üks põhjusi, miks inimesed ära kolivad on kinnisvara hinna langus. Alates 2008. aasta finantskriisist on kinnisvara Soome maapiirkondades samasugune tarbeese nagu auto, mille hind ajaga langeb. Samas Helsingis on kinnisvara tasuv investeering.
Pylkönmäki vallas oli kõige enam inimesi 1940ndatel aastatel – 2828 inimest. 2008. aasta lõpus oli inimesi 936, praeguseks on sellest jäänud järgi 770 elanikku. Sellest vähem elas seal inimesi 19. sajandi algul.
NordenBladet — Helsingis hakatakse saaste vähendamiseks järsult autosõitu piirama, selleks tõstetakse parkimistasusid ja kehtestatakse teemaksud. Karmid meetmed saaste vähendamiseks tulevad välja Helsingi arengukavast, mille järgi tahetakse tagada linnale puhtamat tulevikku. Helsingi eesmärk on saavutada CO2-neutraalsus 2035. aastaks.
CO2-neutraalsus tähendab seda, et linnas toodetakse vähem süsihappegaasi kui seda seotakse. See tähendab, et võrreldes 1990. aastaga väheneb süsihappegaasi hulk 2035. aastaks 80 protsenti.
Kõige efektiivsem moodus autosõitu linnas vähendada on teemaksud. Üks võimalus on veel kahekordistada linnas parkimistasusid ja lihtsustada jalgrattaga sõitmist.
Helsingi saastest ligi pool tuleb hoonete kütmisest, neljandik liiklusest ja 15 protsenti kasutatud elektrist.
Helsingi soodustab ka elektriautode kasutamist ja 2035. aastaks peaks kolmandik autodest olema elektriautod. Linnas ehitatakse hoogsalt elektriautode laadimiskohti.
Teemaksud tähendavad autoga tööl käivate inimeste jaoks keskmiselt 340 euro suurust väljaminekut aastas. Näiteks Stockholmis on vastavad maksud juba kümmekond aastat olnud kasutusel ja need on end õigustanud. Autosõitude arv on oluliselt vähenenud.
NordenBladet — Soome sotsiaalkindlustusamet Kela on ära kaotanud ligi 3000 inimese elektrooniliselt esitatud toimetulekutaotlused. Ametnikele avanesid vaid tühjad leheküljed. Tegemist on tõsise juhtumiga. Kela info kohaselt on nende 3000 inimesega ühendust võetud ja palutud infot telefoni teel.
Viga tuli ilmsiks 11-13. märtsil. Kokku tuli Kelale sel ajal 8000 taotlust. Kela vabandab tekitatud ebamugavuse pärast.
Seaduse järgi peab Kela vaatama toimetulekutoetuse taotlused läbi 7 päeva jooksul. Kela info kohaselt inimeste taotluste menetlemisel viivitusi ei esinenud.
Suurem osa, ligi 64 protsenti toimetulekutoetuse taotlustest tuleb Kelale elektroonilisel teel. Kokku saab Kela igal nädalal ligi 21 000 elektroonilisel teel tehtud toimetulekutoetuse taotlust.
Andmed läksid kaotsi seoses infosüsteemi veaga. Tegemist oli tõsise asjaga, aga viga õnnestus parandada kolme päeva jooksul.
