NordenBladet — Soome president Sauli Niinistö rahustab inimesi sõjaohuga seoses. Niinistö kommenteeris sõjateemat laupäeval, 20. jaanuaril Tamperes, kus ta kohtub muu hulgas piirkonna esindajatega. Rootsi avalik-õiguslik ringhääling SVT teatas reedel, 19. jaanuaril, et NATO viimaste aastakümnete suurim sõjaväeõppus toob järgmisel nädalal algaval õppusel Soome tuhandeid Ameerika sõdureid.
SVT teatel ründab Venemaa õppuse ühes stsenaariumis Soomet ja NATO aktiveerib kollektiivkaitset käsitleva artikli 5. Selle stsenaariumiga seoses liiguvad tuhanded Ameerika sõdurid Rootsi kaudu Norrast Soome.
Niinistö sõnul tajutakse praeguses suhtumise õhkkonnas igasuguseid asju kergesti sõjaohu märgina, isegi kui nad seda ei ole, vahendab Yle.
Jah, ma väldiksin siin natuke sõjadraamat, ütles Niinistö Tamperes pressikonverentsil.
Räägime palju sõjaasjadest ja sõjaväeõppustest, kuid neid on olnud palju. Kõik ei pöördu hetkega teise olekusse, märkis ta.
Niinistö sõnul on oluline, et NATO ja Soome end sellega harjutaksid ja varustaksid. Soome ei ole varem osalenud sellistes NATO tegevustes, kus artikli 5 kasutamist konkreetselt praktiseeritakse.
Niinistö sõnul on ta juba paarkümmend aastat tähelepanu pööranud sellele, et Euroopa riigid on jätnud tähelepanuta oma vastutuse oma kaitse eest.
„Kõige olulisem rahutöö on end nii tugevaks teha, et keegi ei taha seda rahu õõnestada,” sõnas Niinistö.
NordenBladet — Venemaa president Vladimir Putin kirjutas neljapäeval alla korraldusele, millega antakse raha Venemaa riigivara otsimiseks, registreerimiseks ja kaitsmiseks, teatas Vene riiklik uudisteagentuur TASS.
Korraldus kehtib märkimisväärselt laiale alale. Teksti järgi ei rahastata mitte ainult kinnisvara kaardistamist praegusel Venemaal, vaid ka Nõukogude Liidu ja Vene impeeriumi aladel.
Need alad on koduks mitmele hetkel iseseisvale riigile nagu Soome ja Balti riigid, vahendab Ilta-Sanomat.
Nendes riikides on veel palju hooneid, näiteks varem Nõukogude Liidule kuulunud hooneid, ütleb endine Soome kaitseväe peastaabi luureülem, praegune rahvasaadik Pekka Toveri. Tema sõnul võib Venemaa korraldus tähendada, et ta üritab need endale saada.
„Tõenäoliselt üritab Venemaa nüüd nende omandiõigust kahtluse alla seada ja väita, et need asjad on vene rahvalt varastatud ja need kuuluvad tegelikult Venemaale,” ütleb Toveri.
Toveri sõnul oleksid sellised nõudmised absurdsed.
See unustab ära tõsiasja, et näiteks Venemaa okupeeris 50 aastat ebaseaduslikult Balti riike, rüüstas rahvuslikku vara, tappis inimesi ja saatis nad Siberisse.
Osa Nõukogude Liidu poolt röövitud varadest, näiteks saatkondade hoonetest on pärast riikide iseseisvumist tagastatud Balti riikidele.
Putini korraldus ei paljastanud rahastamise suurust ega täpset kinnisvara tüüpi, mida otsima hakatakse.
Toveri peab võimalikuks, et Venemaa võiks endale nõuda näiteks Balti riikides asuvaid sõjaväebaase, mis ehitati Nõukogude Liidu ajal.
Huvitav on näha, kui ebaviisakad nad on. See võib olla kinnisvara, maa või infrastruktuur, märgib Toveri. Nõuded võiksid kehtida ka Soome kaitseväe kinnistutele, hindab Toveri.
Meie kaitseväes on ju ka palju kasarmuhooneid, mis on ehitatud 19. sajandil Vene võimu ajal. Kui nad on piisavalt kangekaelsed, võivad nad väita, et need on samuti nende omand, kuigi nende eest maksti väidetavalt Soome maksurahaga.
Toveri peab väga ebatõenäoliseks, et Venemaa leiab mingeid rahvusvahelise õigusega toetatavaid õigustusi, mille sildi all ta saaks endale nõutava vara või peaks talle kompensatsiooni maksma.
Tema sõnul on korraldus ilmselt eelkõige selles, millist juttu Venemaa juhtkond oma rahvale räägib.
Põhiline on see, et omandiõigust saab kahtluse alla seada ja oma kodanikele väita, et lääneriigid petavad meid ja üritavad röövida, märgib Toveri.
Vene impeerium laienes lisaks Soomele ka praeguse Poola ja Balti riikide aladele. See lagunes Esimese maailmasõja ja Vladimir Lenini juhitud 1917. aasta bolševike revolutsiooni tagajärjel.
Aastal 1922 moodustatud Nõukogude Liit seevastu hõlmas suure osa impeeriumi territooriumist, välja arvatud Soome ja Poola. 1920ndatel aastatel ei kuulunud Nõukogude Liitu ka Balti riigid, mille Nõukogude Liit hiljem okupeeris ja annekteeris.
Nõukogude Liit lagunes 1991. aastal, kui iseseisvusid Baltikumi, Kaukaasia ja Kesk-Aasia riigid, samuti Ukraina ja Valgevene.
NordenBladet — Soome on koos ülejäänud Põhja-Euroopaga pikka aega silma paistnud maailmakaartidel, mis kujutavad temperatuuri hälbeid tavaolukorrast. Maakera on tavapärasest kõrgema temperatuuri tõttu väga suures osas kollaselt või punaselt hõõgunud, kuid Põhjalas on tekkinud püsiv sinine külmalaik, vahendab Iltalehti.
Soome meteoroloogiainstituudi teadur Mika Rantanen ütleb, et tavapärasest külmemat tüüpi ilm on kestnud oktoobri algusest.
Keskmiselt olid oktoober, november ja detsember Maal rekordsoojad, samas kui Põhja-Euroopas on olnud tavapärasest jahedam. Kontrast on olnud tõesti suur. Tõenäoliselt tuleb ka jaanuar keskmisest külmem, hindab Rantanen.
Juba ligi neli kuud kestnud külmaperiood tekitab küsimusi, miks on külm Soome kohal.
Üldiselt ei ole tugeval temperatuurihälbel üht selget põhjust, vaid see on paljude tegurite summa. Usun, et see on nii ka antud olukorras, sõnab Rantanen.
Rantanen ütles varem Rootsi Aftonbladetile, et üks külma põhjusi võib olla seotud 2022. aasta Tonga vulkaanipurskega.
Purse oli enam kui 15 000 kilomeetri kaugusel Soomest teisel pool maakera.
Pean ütlema, et ma ei ole vulkaanide osas ekspert. On aga üks uuring, mille kohaselt põhjustas see väga tugev merealune purse Põhja-Euroopa kohal jaheda temperatuuri anomaalia, märgib ta.
Purske tagajärjel sattus atmosfääri ülakihti tohutul hulgal veeauru, mistõttu mõju kestab mitu aastat, kommenteeris Rantanen väljaandele Iltalehti.
Uuringud on hinnanud, et Põhja-Euroopas võib jahutav efekt kesta 3–7 aastat. Äärmuslikul juhul võib olukord seetõttu jätkuda purske hetkest kuni 2029. aastani.
See tähendab, et jahutusefekt jätkub Põhja-Euroopas ka tulevastel talvedel, ütleb Rantanen.
Tonga purset ei pea Rantanen aga pikalt kestnud külma seletavaid tegureid arvestades mitte mingil juhul tõenäoliseks variandiks.
Ma ei tea, mis mehhanismiga külm Põhja-Euroopat mõjutab. Purse ei suuda külma täielikult seletada, sest jutt on vaid umbes ühe kraadi mõjust tervele talvele, räägib ta.
Rantanen rõhutab, et atmosfäär on olemuselt kaootiline ja kõikidele nähtustele pole selget seletust.
Tõenäoliselt on looduslikud hoovused ja atmosfääri kõikumised viinud selleni, et Põhja-Euroopas on viimased kuud olnud külmad, ütleb Rantanen.
Üks võimalik seletav tegur on praegu Vaikses ookeanis toimuv tugev El Niño fenomen.
Uuringud on näidanud, et see toob Põhja-Euroopas tavaliselt kaasa keskmisest külmema hilise talve. Nüüd on tunda, et mõju on tulnud tavapärasest varem, sõnab ta.
Kaldun arvama, et El Niño on ainus tegur, mis on kehtinud nii kaua kui 3,5 kuud kestnud külmaperiood, ütleb Rantanen.
Rantaneni sõnul põhjustab El Niño muutusi keskmiste laiuskraadide jugavooludes.
Jugavoolud on seejärel põhjustanud sooja ilma Põhja-Ameerikas ja vastavalt külmema ilma teisel pool Atlandi ookeani.
Lisaks paljudele muudele teguritele on tugevate külmade põhjus sageli polaarpöörise kõikumine.
Detsembris asus polaarpöörise kese Skandinaaviale üsna lähedal ja võib-olla seetõttu olid külmad õhumassid meie kohal, sõnab ta.
Vaatamata pikale veninud külmadele ilmadele on hea meeles pidada, et 2024. aasta võib maailmas olla soojem kui isegi mullune rekord.
See, mis Soomes ülejäänud aasta jooksul toimuma hakkab, on suur küsimärk.
Potentsiaali on väga soojade ilmade tekkeks, sest viimased kuud on kogu maailmas olnud kuumad, hindab Rantanen.
NordenBladet — Erinevate valdkondade ametiühingud valmistavad neljapäevaks, 1. veebruariks ette laiaulatuslikku poliitilist streiki, mis võtab üldstreigi mõõtmeid. Ametiühingu allikad rääkisid Iltalehtile, et streigis osalevad erinevad lasteaedade personali rühmad.
Haridussektori ametiühing OAJ on oma juhatuses teinud streikides osalemise otsuse. Iltalehti andmetel osalevad alushariduse liidu liikmed poliitilisel streigil ja sellega seotud meeleavaldusel.
Suurem osa kõrgharidusega lasteaiaõpetajaid jääks seega tööst kõrvale.
Lasteaedades töötavad erinevate ametiühingute töötajad, näiteks avaliku ja hoolekande sektori ametiühingu JHL alla kuuluvad lapsehoidjad.
Iltalehti andmetel osalevad ametiühingute keskliidu SAK töötajate grupid lasteaedades poliitilises streigis.
Kokkuvõttes tähendab see info, et lasteaiad on poliitilise streigi ajal suletud, välja arvatud võimalikud üksikud erandid.
NordenBladet — Venemaa agressioonisõda jõudis sel nädalal Soomele lähemale, ütles Yle hommikusaates sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö.
Ta viitab neljapäeva hommikul teatatud uudisele, mille kohaselt tulistas Venemaa Peterburi ümbritsevas Leningradi oblastis alla Ukraina drooni.
Meedia andmetel kukkus lennuk Soome lahte. Käihkö sõnul näitab juhtum, et sõja laienemise oht on alati olemas.
Teiste riikide piiridel tegutsedes suureneb ka ebameeldivate õnnetuste oht. Teisest küljest pole siin midagi uut. Ukraina on varemgi korraldanud rünnakuid sügavale Venemaale, sõnab ta.
Käihkö sõnul pole Ukrainal lõputult ressursse, mistõttu kiputakse otsima sihtmärke, mis on seni olnud kaitseta.
Ta toob välja, et Soomele lähemale tulevad rünnakud ei mõjuta tegelikult Soome julgeolekut. Ta lisab, et sõda on praegu olukorras, kus Ukraina sõjaline võimekus nõrgeneb, sest toetuspaketid on külmutatud.
Venemaa [võimekus] kasvab, sest nende sõjatööstus teeb selle võimalikuks. See on olukord, mida Venemaa üritab lähiajal ilmselt ära kasutada, märgib Käihkö.
Rootsi rahvusringhääling SVT teatas eile, et NATO viimaste aastakümnete suurim sõjaväeõppus toob järgmisel nädalal Soome tuhandeid Ameerika sõdureid.
Kokku osaleb mitme erineva riigi territooriumil korraldatavatel õppustel üle 90 000 sõduri.
Soome kaitsevägi kinnitas, et Soome osaleb sõjaväeõppustel.
SVT teatel ründab Venemaa õppuse ühes stsenaariumis Soomet ja NATO aktiveerib kollektiivkaitset käsitleva artikli 5. Selle stsenaariumiga seoses liiguvad tuhanded Ameerika sõdurid Rootsi kaudu Norrast Soome.
Ilmari Käihkö ütleb, et Soomes on asja kohta seni väga vähe infot. Tema sõnul võib see viidata sellele, et Soome võimud ei taha sellise õppusega hirmu tekitada.
Teisest küljest tuleb sõjalise võimekuse saavutamiseks treenida. Eriti nüüd, kui Soome on NATO liige, sagenevad sellised õppused.
Eesti valmistub sõjaks ja relvastub. Rootsis öeldakse kõva häälega, et sõda Rootsis on võimalik. Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius räägib 5-8-aastasest perioodist, mil Venemaa võib rünnata. Soomes on hinnang sama.
Sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö tõlgendab Venemaa kavatsusi erinevalt.
„Nii Ukrainat toetavad lääneriigid kui ka Venemaa on niipea, kui Venemaa alustas ulatuslikku rünnakut Ukraina vastu, püüdnud piirata sõda Ukrainaga, mitte laiendada seda NATO ja Venemaa vahele,” ütleb Käihkö.
Ta meenutab, et Venemaa sõjaline võimekus on praegu suures osas kinni Ukrainas. Isegi kui Venemaal oleks sõjaline võime NATO riiki rünnata, peaks tal olema ka tahe reaalselt rünnata.
Miks peaks Venemaa alustama sõda kogu kaitseliidu vastu olukorras, kus ta ei suuda allutada isegi mitteliitunud Ukrainat, küsib Käihkö.
Käihkö arvates tuleb siiski valmistuda erinevateks stsenaariumideks.
Isegi Venemaa laiaulatuslik rünnak Ukraina vastu tundus sõjaväelaste väikse arvu tõttu võimatuna, kuid rünnak viidi siiski läbi.
Sõda Ukrainas on kestnud ligi kaks aastat ja Ukraina sõdib lääne relvastusega. Nüüd on Ukrainale nii palju abi antud, et mitmed riigid on hakanud väljendama vajadust oma kaitsevõime säilitamise ja tugevdamise järele.
Mitmed riigid nagu Saksamaa ja Rootsi investeerivad praegu palju oma kaitsesse, nii sõjalisse kui ka tsiviilkaitsesse. Seda on kõige paremini näha kaitseeraldistes, aga ka ühiskondlikus debatis, hindab Käihkö.
Tema sõnul on sõjalise võimekuse ja ühiskondliku vastupidavuse loomine aeglane protsess. Ajaline perspektiiv on seega aastate pikkune, et arendada oma ja ühist kaitsevõimet ja valmisolekut.
Käihkö ütleb, et 2023. aasta kevadel lekkinud USA luuredokumentides võeti arvesse mitme Euroopa riigi nõrgenenud või olematut võimet jätkata Ukraina toetamist sõjalise materjaliga.
Käihkö sõnul kõlab erinevate riikide kaitsevõime hoidmine Ukraina seisukohalt halvasti, sest siis pole Ukrainale võimalik midagi anda. Kaitsevõime loomine omakorda suurendab kaitsevõimet ja sel juhul saab seda üle anda ka Ukrainale.
On selge, et kui imesid ei juhtu, jääb Venemaa Euroopale ohuks. See tähendab pidevaid uusi lahendusi, kuidas Ukrainat aidata või mitte.
Iga riik peab aga tegema raskeid otsuseid riskitaseme kohta, millega ta on valmis elama, ütleb Käihkö.
Sellel on kaks poolt.
Ukraina toetamine langetab enda kaitsevõimet, sõja laienemise korral suurendab see ohtu. Teisest küljest võib Ukraina sõjategevuse toetamine vähendada Venemaa rünnaku võimalust, vähendades seeläbi enda ohtu.
Nüüd ootab Ukraina lubatud F-16 hävitajaid ja kordab vajadust üha raskema relvastuse järele.
Sõda näib igal juhul pikenevat ning erinevatest riskidest rääkides tuleb arvestada ka võimalike laiemate mõjudega sõja erinevatele tulemustele.
Ukraina ei võida sõda ilma välise abita, märgib Käihkö. Kui Ukraina kaotab, on Venemaa jõudnud oma eesmärkidele pika sammu lähemale.
