NordenBladet — Möödunud nädalal (22. veebruarill) pidas tööminister Arto Satonen pressikonverentsi töörahu seadusandluse muudatustest. Valitsus teeb ettepaneku piirata poliitiliste streikide kestust maksimaalselt 24 tunniga, vahendab Iltalehti.
Sama asja eest saab streikida ainult üks kord, ütles Satonen.
Eelnõu kohaselt ei tohiks muud poliitilised tööaktsiooni meetmed, näiteks ületunnitöö või vahetuste vahetamise keeld kesta kauem kui kaks nädalat.
Satonen rõhutas, et piirang ei kehti töötajate enda töötingimuste mõjutamiseks.
Poliitilist streiki ei tohiks korraldada, kui see tegelikult jätkab varem korraldatud poliitilist tööaktsiooni.
Valitsusnõunik Nico Steiner töö- ja majandusministeeriumist ütles, et mõju avaldab ka ajaline seos: kui olete näiteks valitsusperioodi alguses mingis küsimuses streigi korraldanud, võiksite selle ehk korraldada perioodi lõpus uuesti samal teemal.
Steiner ütles, et võib juhtuda, et ametiühingud suunavad poliitilised streigid senisest täpsemalt teatud aktsioonile, mille puhul on võimalik poliitiline streik mõnel muul teemal läbi viia.
Näiteks nüüd on SAK ja STTK korraldanud poliitilisi streike, et olla vastu valitsuse tööturumeetmetele. Edaspidi võiks neid konkreetse valitsuse ettepanekuga seoses rohkem individuaalselt korraldada.
Satoneni sõnul peaks poliitilise streigi „akuutse mõju periood” olema 24 tundi. See tähendab Steineri sõnul, et tööstusharud, kus tegevuse tõusud ja mõõnad võivad kesta kauem kui streik ise, peaksid püüdma võimalikult hästi piirata poliitilise streigi mõju 24 tunniga.
Steineri sõnul ei võeta sellega teatud sektoritelt poliitilist õigust protestida, vaid neilt saab nõuda erikorda. See võib tähendada näiteks seda, et osa tootmisliinist jäetakse käima ka poliitilise streigi ajal.
Eelnõu keelaks ka „ebaproportsionaalsed solidaarsusstreigid”. Minister Satonen tõi pressikonverentsil sellekohase näite.
Kui postifirma Posti ja posti ja logistika ametiühingi PAU puhul oleks töövaidlus ning auto- ja transporditööstuse töötajaid esindav ATK sooviks PAU-d toetada, võiks AKT Posti kaubaliikluse peatada, aga mitte näiteks täielikult sadamaid sulgeda.
Edaspidi oleks ebaseadusliku streigi kompensatsioonitrahv 10 000–150 000 eurot. Seda võiks erilisel põhjusel vähendada või eemaldada, kui sanktsiooni tõttu satuks näiteks väikese ühingu tegevus ohtu.
Steiner ütles, et praegused karistused ebaseaduslike streikide eest ei ole olnud piisavad. Sanktsioonide maksimumsumma on jäänud alla 40 000 euro.
Samuti võib töötajat ebaseaduslikus streigis osalemise eest karistada 200 euro suuruse rahatrahviga. Tingimuseks on, et isik jätkab ebaseaduslikku streiki ka siis, kui töökohus on streigi ebaseaduslikuks tunnistanud ja isik on teadlik, et tegemist on ebaseadusliku streigiga.