NordenBladet — Evakueerumise planeerimise ja läbiviimise juhend avalikustati Soomes eelmisel nädalal. Kuigi see valmis ajal, mil karmistunud julgeolekuolukorrast palju räägitakse, tasub siiski rõhutada, et otsest sõjalist ohtu Soomele praegu ei ole. Juhendi värskendamine oli kavandatud ammu enne Venemaa alustatud ulatuslikku agressioonisõda Ukrainas, edastab siseministeerium.
Kindlasti on aga sama tõsi, et praegune julgeolekuolukord on aidanud mõista planeerimise ja ka ebatõenäolisteks olukordadeks valmistumise olulisust ning seeläbi hõlbustanud laiaulatusliku haldusülese juhendi koostamist.
Nüüd koostatud juhend kehtib vaid sõja või selle ohu tõttu teostatud evakuatsioonide kohta. Kuigi kõnealused evakuatsioonid ei ole hetkel vajalikud ja ametivõimudel ei ole vaja oma valmisolekut tõsta, tuleks ametivõimudel valmistuda ka ebatõenäolisteks stsenaariumideks. Samamoodi, kui Soome on valmis end relvaga kaitsma, peame valmistuma kaitsma elanikkonda sõja tagajärgede eest võimalikult hästi. Allikas: Soome siseministeerium
Evakueerumised mõjutavad kogu ühiskonda
Evakueerimine on üks vahendeid elanikkonna kaitsmiseks sõja tagajärgede eest. Teine oluline viis inimeste kaitsmiseks on varjupaik elanike varjupaikades ja muudes rajatistes, mis pakuvad parimat võimalikku kaitset. Täpsemad tegutsemisjuhised evakueerimise või kaitse kohta edastatakse tsiviilelanikkonnale vastavalt olukorrale, sest me ei tea ette, mida olukord täpselt nõuab. Juhendis on näiteks öeldud, millistest piirkondadest peaksid inimesed lahkuma ja kuhu kolima.
Sõja või selle ohu tõttu toimuvad evakuatsioonid puudutavad ühel või teisel viisil kõiki ametiasutusi, organisatsioone, ettevõtteid ja tsiviilisikuid ehk kogu ühiskonda. Seda on püütud juhendi koostamisel võimalikult hästi arvesse võtta. Kuigi tegemist on siseministeeriumi juhisega, on see kirjutatud ulatuslikus asutusteüleses koostöös. Kirjutamisrühm konsulteeris ka juba kirjutamise ajal põhjalikult eri osapooltega eri detailide osas. Lisaks on juhendi kavandit huvirühmadele tutvustatud mitmel erineval üritusel ning kooskõlastuasringil kommenteeris juhendit üle 60 erineva organisatsiooni. Rõõm oli märgata, kuidas erinevad osapooled andsid oma panuse juhendi koostamisse ilma küsimata.
Uuendatud juhendis rõhutatakse erinevate asutuste vastutust evakueerimise planeerimisel ja läbiviimisel ning inimeste vastuvõtmise korraldamisel. Lisaks on juhendis määratletud evakuatsiooni planeerimise üldpõhimõtted ja koostatud mudelid evakueerimise elluviimise seisukohast. Arvesse võeti ka hoolekandepiirkondade käivitamist.
Edukas infoedastus suurendab ka elanikkonna suutlikkust
Juhend ei ole mõeldud üksikasjaliku juhendina, vaid iga valdkond vastutab oma täpsemate juhiste ja planeerimise eest ise. Plaanide ja elluviimise koordineerimise ülesanne on päästeasutustel, riigihalduse tasandil lasub vastutus siseministeeriumi päästeosakonnal ja hoolekandepiirkondade päästeasutustel. Juhend rõhutab senisest enam eduka infoedastuse ja ka elanikkonna suutlikkuse olulisust.
Juhend ei anna vastuseid kõikidele probleemidele võimalikus evakueerimise situatsioonis ning näiteks seadusandluse osas toodi välja hulk erinevaid muudatusi. Eduka tulemuse seisukohalt on aga kõige olulisem tõhus koostöö erinevate osapoolte vahel. Tihedat koostööd on vaja planeerimise ja elluviimise koordineerimisel, aga ka terviku mõistmisel. Ükski osapool ei saa üksi oma osa ette valmistada. Ettevalmistused tehakse koos!
NordenBladet — Saksa väljaanne Bild avaldas Saksamaa kaitsevõimude koostatud stsenaariumi NATO ja Venemaa vahelise konflikti võimaliku olemuse ja ajastuse kohta. Stsenaariumis kujutati Venemaa rünnakut, mis on suunatud konkreetselt Suwałki koridorile: Leedu ja Poola vahelisele kitsale piirialale, mis asub Valgevene ja Venemaa Kaliningradi vahel.
Sarnaseid stsenaariume koostavad regulaarselt kõikide riikide relvajõud, ütleb välispoliitika instituudi teadur Minna Ålander väljaandele Helsingin Sanomat.
„Me peaksime olema rohkem mures, kui relvajõud ei teeks läbi selliseid halva päeva stsenaariume,” ütleb Ålander.
Ålanderi sõnul on Bildi avaldatud dokumendid selgelt osa suuremast õppusest, mis kirjeldab ilmselt halvimat võimalikku tavasõja stsenaariumi. Sarnaseid Suwałki koridori ümber ehitatud fiktiivseid sündmuste seeriaid on NATOs harjutatud juba pikka aega.
„Võib-olla oli siin üks uus asi kuupäevad, mis on lähitulevikus,” märgib ta.
Viimastel päevadel on avalikkuse ette toodud mitmeid võimalikke Venemaa ja NATO konflikti ajakavasid. Bildi dokumentides oli konflikt planeeritud lähima aasta sisse. Eesti peaminister Kaja Kallas hindas esmaspäeval ajalehele Times antud intervjuus, et Euroopal on ettevalmistuseks aega 3-5 aastat.
Täpset aega on Ålanderi sõnul raske ennustada. Hinnanguid saab teha aga näiteks Soome idapiiri olukorra põhjal.
Bildi avaldatud artiklis ei võetud üldse arvesse stsenaariume seoses Soome liitumisega NATO-ga. Liikmelisusega kadus ebaselgus Soome rollist rünnakute ajal Balti riikidele ja NATO idapiiri pikkus kahekordistus.
„Balti riigid ei ole Läänemerel enam üksi kaardil kui Achilleuse kand,” kirjeldab Ålander.
„Seni, kuni meie idapiir on suhteliselt tühi ja Venemaa pole suutnud seal oma sõjalist kohalolekut suurendada, võib eeldada, et igasugune rünnak Baltikumi vastu – isegi hübriidrünnak – ei ole lähitulevikus kuigi tõenäoline,” sõnab ta.
Bildi esitatud stsenaariumid lähtuvad lähtepunktist, kus Venemaa alustab veebruaris uut mobilisatsiooni ja suveks edeneb Ukrainas.
Helsingin Sanomate faktikontrollija ja Ukraina ekspert John Helin peab mõlemat ebatõenäoliseks. Kuigi uus mobilisatsioon võib juhtuda, saab see tõenäoliselt teoks alles pärast Venemaa presidendivalimisi.
„Putin kardab oma populaarsuse pärast. Kuigi riik on autoritaarne, tahab Putin, et rahvas teda usaldaks ja ta ei taha laiaulatuslikke proteste,” lausub ta.
Kuigi viimasel nädalal on Venemaa käivitanud aktiivsema rünnaku Donetski ja Luhanski oblastis, on Helini sõnul enne suve märkimisväärne edasiminek vähetõenäoline. Eelkõige tundub ebatõenäoline see, et Venemaa suudab hõivata suuri alasid.
„Selles sõjas on läbimurded olnud rasked,” sõnab ta.
Kuigi Bildi avaldatud info kirjeldab halvimaid võimalikke stsenaariume, peaksid Euroopa riigid siiski oma valmisolekusse panustama.
„On täiesti avalik teadmine, et sellises suure intensiivsusega sõjapidamises, mida Ukrainas nähakse, ei jätkuks kunagi väga pikaks ajaks laskemoona,” ütleb Ålander.
Sõda NATO ja Venemaa vahel võib olla väga erinev Venemaa agressioonisõjast Ukrainas. Ålanderi sõnul on aga laskemoona tootmist hea tõsta juba kasvõi heidutusefekti tõttu, sest paljud Euroopa riigid vähendasid pärast külma sõja lõppu oma tootmist.
Näiteks Saksamaal ja Rootsis räägitakse sõjast ühiskondlikus debatis rohkem kui kunagi varem.
„Poliitikud üritavad teadlikult äratada kodanikke tõsiasjale, et ajalugu ei lõppenud külma sõjaga,” räägib ta.
Ukrainas on Saksamaale sageli ette heidetud relvatarnete aeglust ja muuhulgas seda, et riik pole nõus toimetama Ukrainasse kaugmaa rakette Taurus. Suhtumise muutmine ja allakäinud relvajõudude taastamine võtab aega, kuigi protsess on Saksamaal alanud, ütleb Ålander.
Esmaspäeval teatasid Ukraina relvajõud, et tulistasid alla Vene radarilennuki A-50 ja kahjustasid lahingujuhtimislennukit Il-22. Väidetavalt kukkus A-50 Berdjanski linna lähedal Aasovi merre.
„Väited tunduvad tõele vastavat, vähemalt selles osas, et A-50 kukkus alla ja Il-22 sai kannatada,” ütleb Helin.
Hetkel tekitab suuremat arutelu see, kuidas lennuk A-50 üldse alla kukkus. Kui Ukraina õhuvägi lennuki alla tulistas, oli tõenäoliselt tegemist varitsusega Patrioti õhutõrjerakettidega, hindab Helin.
A-50 kaotus on Venemaale igal juhul märkimisväärne, kuna radarid moodustavad õhulahingusüsteemi olulise osa. Neid kasutatakse muuhulgas hävitajate ja pommitajate juhtimiseks ning need hoiatavad varakult Ukraina õhujõudude liikumisest.
NordenBladet — Eeloleval suvel peatatakse kolmeks kuuks metrooliiklus Helsingi pearaudteejaamas. Suve jooksul tehakse jaamas tuleohutuse parandamiseks ulatuslik renoveerimine, mistõttu peatatakse kogu jaamast väljuv ja seda läbiv metrooliiklus, vahendab Helsingin Sanomat.
Raudteejaama metroojaam on reisijateliikluseks täielikult suletud ning ka metroorongid ei sõida jaamast sisse aeg-ajalt hoolduse või muude sarnaste põhjuste tõttu.
Ida poolt tulevad metrood peatuvad sel ajal Helsingi Ülikooli metroojaamas ning lääne poolt tulevad peatuvad Kamppi metroojaamas. Nii et kolm kuud ei saa metrooga kesklinnast läbi sõita. Linna hinnangul on „liikluskatkestuse mõju ühistranspordi kasutajatele märkimisväärne”.
Metroo peaks sõitma Kamppist läände kuueminutilise intervalliga ja Helsingi Ülikooli jaamast itta viieminutilise intervalliga.
Linna hinnangul väldib lahendus metroo teeninduse kadumist projekti käigus.
Helsingi linnavolikogu kinnitas kolmapäeval, 17. jaanuaril renoveerimisprojekti kava.
Linnavalitsus on kõnealuse projektiplaani kinnitanud 2022. aasta suvel, mille maksumuseks hinnati 8 200 000 eurot. Volikogu kiitis oma istungil heaks remondi hinnatõusu. Nüüd on renoveerimise hinnaks hinnanguliselt üle 14 000 000 euro.
Remondiprojekt piirdub metroojaama perrooni ja tunneli ala, väljumis- ja ründeteede ning eskalaatorite ja tehniliste rajatistega.
Helsingi linn on uurinud muid võimalusi peale kogu raudteejaama liiklusele sulgemise, kuid linna ühistranspordi ettevõtte HSL hinnangul ei taga need ühistransporditeenust piisavalt hästi.
Sellised alternatiivid oleks olnud näiteks metrooliikluse lubamine jaamast praegusest tunduvalt harvemini või ühe rööpapaari käigus hoidmine.
Jaama liikluseks täielik sulgemine seevastu lühendab renoveerimistöödele kuluvat aega, nendib linn.
HSL korraldab suvel lisa trammiühendusi Jätkäsaarist kuni Kamppi ja raudteejaamani. Kamppi ja Helsingi ülikooli vahelisel trassil ei ole aga HSLi hinnangul võimalik tõhusat bussiühendust rakendada.
Seetõttu ei ole metrooliikluse asemel bussiliini kavandatud, seisab otsuses.
NordenBladet — Soome lennuliiklus peatub 1.-2. veebruaril. Lennuliiklus peatub kaheks päevaks kõigis Soome suuremates lennujaamades. Streik algab neljapäeval, 1. veebruaril ning selles osalevad avaliku ja hoolekande ametiühing JHL, teenindussektori ametiühing PAM, lennunduse ametiühing, auto- ja transporditööstuse ametiühing AKT ning Soome lennukipilootide ametiühing SLL.
Lisaks lennutranspordi streigile teatas AKT peagi pärast viie ametiühingu ühist pressikonverentsi, et streigivad ka veoautosektor, bussisektor, reisiteenindussektor, kaupluste autojuhid, tsisternautode ja naftatoodete sektor, reisibüroode sektor, terminalitegevus, ekspedeerimissektor, remonditöökojad, Viking Line’i töötajad ja laevade lastijad ning lossijad.
Neljapäeval, 1. veebruaril on aga bussiliiklus ja reisiteenindus streigist väljas, et võimalikult paljudel oleks võimalus osaleda ametiühinguliitude SAK ja STTK poolt korraldataval STOP Nyt! meeleavaldusel Helsingis Senaatintoril.
Streigis osalevad AKT poolt ligikaudu 160 ettevõtet ja enam kui 20 000 töötajat. Tööülesanded, mille täitmata jätmine põhjustaks ohtu inimeste elule, tervisele või varale, on tööseisakust välja jäetud. Näiteks lennatakse streigist hoolimata meditsiinitranspordi lende.
Streigis on erandlik, et ametiühingute ühisstreigis osaleb ka Soome lennukipilootide ametiühing. Lennukipilootide ametiühingu esimees Vesa Uuspelto põhjendas streigis osalemist nõnda: „Lennukipilootide ametiühingul on 75-aastane kogemus kohalike lepingute sõlmimisel. Lennukipilootide ametiühing on mures, et kohalikke kokkuleppeid hakatakse peale suruma.”
Uuspelto sõnul tabab valitsuse töötuskindlustuse piiramine piloote just seetõttu, et lennundus on kriisile tundlik ja koondamised on valdkonnas tavalised.
Juba nädala alguses kuulutati välja streigid veebruari alguses.
Kolmapäeval otsustas PAM korraldada neljapäeval, 1. veebruaril ulatuslikud streigid. Streik hõlmab Soome suurimaid jaekette, arvukalt hotelle ja restorane, tanklaid ning kinnisvara- ja puhastusteenuseid osutavaid ettevõtteid üle kogu Soome.
Tööstuse ametiühing Teollisuusliitto kuulutas neljapäeval välja laiaulatusliku poliitilise streigi ajavahemikuks 1.–2. veebruar 2024. Streigid puudutavad umbes 60 000 tööstuse töötajat.
Ehitus- ja elektrivaldkonna ametiühingud Rakennusliitto ja Sähköliitto teatasid reedel ulatuslikest streikidest 1.–2. veebruaril. Ehituse ametiühing ei öelnud, kui palju selle liikmeid streigib. Streigis osaleb 4500 inimest elektrivaldkonna ametiühingust.
STTK liikmesühing Ammattiliitto Pro teatas 1.-2. veebruaril streikidest eri ametikohtadel. Tööseisakud puudutavad ligikaudu 10 000 Pro liiget.
Lisaks otsustavad vähemalt tervishoiutöötajate ametiühing TeHy ja paberitööstuse ametiühing Paperiliitto järgmisel nädalal oma võimaliku osalemise veebruari alguses toimuvas suures poliitilises streigis.
Neljapäeval, 1. veebruaril 2024 korraldavad SAK ja STTK Helsingi pearaudteejaama väljakul suure meeleavalduse töötingimuste nõrgenemise vastu.
Meetmed on vastu Petteri Orpo valitsuse kavandatavale töötajate, töötute ja sotsiaalkindlustuse nõrgenemisele.
NordenBladet — Kõrgeim sõjaväeline juht paljastas, et NATO väed valmistuvad järgmise kahe aastakümne jooksul sõjaks Venemaaga. NATO sõjalise komitee esimees admiral Rob Bauer kutsus nii tsiviilisikuid kui ka valitsusi üles valmistuma konfliktiks ja võimalikuks sõjaväeteenistusse värbamiseks, vahendab Telegraph.
„Peame mõistma, et see pole iseenesestmõistetav, et on rahu. Ja sellepärast valmistume meie [NATO väed] konfliktiks Venemaaga,” ütles admiral Bauer.
„Kuid teema on palju laiem. See on ka tööstusbaas ja inimesed, kes peavad aru saama, et neil on oma roll,” märkis Bauer.
Ta ütles, et rahvusvahelistel organisatsioonidel peavad olema süsteemid, et „leida rohkem inimesi”, kui sõda on alanud.
Hollandi kõrge sõjaväelane jätkas: „Peate suutma luua uuesti tööstusbaasi, mis on võimeline tootma relvi ja laskemoona piisavalt kiiresti, et saaks konflikti jätkata, kui see on alanud.”
Ta ütles seda ajal, kui NATO kavatseb Vladimir Putini heidutamiseks mobiliseerida 90 000 sõdurit oma suurimale sõjalisele manöövrile pärast külma sõda.
Allianss teatas, et õppus algab järgmisel nädalal ja testib liitlaste võimet kuude jooksul astuda konflikti nii võimeka vastasega nagu Venemaa.
Õppus „Steadfast Defender” (Kindel kaitsja) kestab mai lõpuni ja hõlmab üksusi kõigist 31 NATO liikmesriigist ja kandidaatriigist Rootsist, ütles NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja, USA kindral Christopher Cavoli ajakirjanikele.
Sõjamängud on mõeldud NATO uue jõudemonstratsioonina ja selle pühendumusena kaitsta kõiki liitlasriike rünnakute eest.
„Allianss demonstreerib oma võimet tugevdada Euro-Atlandi piirkonda Põhja-Ameerika vägede transatlantilise liikumisega,” ütles USA kindral pärast kahepäevast riigikaitseülemate kohtumist ajakirjanikele Brüsselis.
Eelmisel nädalal teatati, et Ühendkuningriik saadab 20 000 sõdurit kuningliku mereväe kahe uue lennukikandja, kaheksa sõjalaeva ja õhujõudude välkründelennukiga F-35, mis harjutavad lendamist imiteeritud konfliktistsenaariumite järgi.
Ühendkuningriigi kaitseminister Grant Shapps teatas sellest esmaspäeval.
Sõjamängud toimuvad pärast seda, kui Ühendkuningriigi ministrid teatasid täiendavast 2,5 miljardi naela suurusest toetuspaketist Ukrainale ja õhurünnakutest koos USA-ga Jeemenis asuvate huthide vastu.
Saksa väljaande Bild andmetel saadab Saksamaa kohale 12 000 sõdurit, 3000 sõidukit ja 30 lennukit.
Saksa uudisteagentuurile viidates märkis Bild, et õppusel simuleeritakse Venemaa rünnakut NATO territooriumile, mis käivitaks artikli 5. Artiklis öeldakse, et kui mõnda NATO riiki rünnatakse, mobiliseeruvad kõik teised alliansi riigid selle kaitseks.
Selle nädala alguses Brüsselis toimunud 31 riigist koosneva alliansi tippkohtumisel ütles admiral Bauer, et Venemaa presidendi Putini sõjapõhjenduste taga on hirm demokraatia ees.
Admiral Bauer ütles, et NATO jätkab Ukraina toetamist pikaajaliselt.
„Täna möödub 693. päev sellest, mida Venemaa pidas kolmepäevaseks sõjaks. Ukrainal on meie toetus igaks eelseisvaks päevaks, sest selle sõja tulemus määrab maailma saatuse,” ütles ta.
„See sõda ei ole kunagi olnud seotud reaalse julgeolekuohuga Venemaale ei Ukraina ega NATO poolt,” lisas admiral Bauer.
„See sõda räägib sellest, et Venemaa kardab midagi palju võimsamat kui ükski füüsiline relv maa peal – demokraatiat. Kui Ukraina inimestel võivad olla demokraatlikud õigused, siis varsti ihkavad inimesed neid ka Venemaal,” märkis ta.
Senine suurim NATO õppus pärast külma sõda toimus 2018. aastal, mil Norras osales õppusel Trident Juncture 2018 umbes 51 000 sõdurit.
NATO õppuse toimumisest teatati pärast seda, kui selgus, et Saksamaa valmistub Putini vägede rünnakuks NATO vastu 2025. aastal.
Saksamaa kaitseministeeriumi salajased dokumendid paljastavad samm-sammult viimsepäeva juhendi selle kohta, kuidas Venemaa viib Ukraina konflikti kõigest 18 kuuga täiemahuliseks sõjaks.
Bildi avaldatud lekkinud sõjaplaanid paljastavad üksikasjalikult tee Kolmanda maailmasõjani, kus Putin kasutab Valgevenet sissetungi stardiplatvormina – nagu ta tegi 2022. aasta veebruaris oma sõjas Ukrainaga.
Hirmutavad dokumendid avaldati vaid mõni päev pärast seda, kui Rootsi tsiviilkaitseminister hoiatas, et tema riiki võib peagi ähvardada sõda, ja kutsus kodanikke üles ühinema vabatahtlike kaitseorganisatsioonidega, et valmistuda Venemaa rünnakuks.
Mujal on Lähis-Idas pinged kasvanud, kuna Pakistani õhujõud alustasid eile Iraanis vastulööke.
Pakistan teatas, et tema rünnakud tabasid Iraani Sistani-Belutšistani maakonnas „terroristide peidupaiku”.
Iraan mõistis rünnaku hukka ja väitis, et õhurünnakus hukkus kolm naist, kaks meest ja neli last, kes ei olnud iraanlased.
See juhtus pärast seda, kui Iraani raketi- ja droonirünnak tappis teisipäeval Belutšistanis kaks last ja vigastada sai kolm last.
President Joe Biden ütles, et kokkupõrge näitas, et Iraan ei ole piirkonnas „eriti armastatud”.
Pakistani välisministeerium tegi avalduse, milles põhjendas riigi tegevust.
„Tänahommikused sammud võeti eelseisva ulatusliku terroritegevuse kohta usaldusväärsete luureandmete valguses,” seisis selles.
„See tegevus on ilming Pakistani vankumatust otsusekindlusest kaitsta oma riiklikku julgeolekut kõigi ohtude eest,” märgiti.
Islamabad kutsus aga tungivalt üles pidama läbirääkimisi „vennasrahva” Iraaniga, et nende erimeelsused lahendada.
Kahe riigi vaheline konflikt tõstatab ka Lähis-Idas puhkeva täiemahulise sõja ohu – seda on juba vaevanud Iisraeli nüüdseks kuid kestnud konflikt Hamasiga.
Hamas on jätkanud vastutegevust kogu Gaza sektoris ja rakettide lennutamist Iisraeli.
Ta ütleb, et ei vabasta enam pantvange enne püsiva relvarahu sõlmimist, mille Iisrael ja selle kõrgeim liitlane USA on välistanud.
Sajad tuhanded palestiinlased on järginud Iisraeli evakueerimiskäske ja koondunud Gaza lõunaosasse, kus ÜRO hallatavad varjupaigad on täis ja kerkinud on tohutud telklaagrid.
Iisrael on jätkanud enda sõnul sõjaliste sihtmärkide tabamist kõigis Gaza osades.
Neljapäeva varahommikul sai meedikute sõnul Gaza lõunaosas Rafahi linnas Iisraeli õhurünnakus surma 16 inimest, kellest pooled olid lapsed.
Iisrael süüdistab tsiviilohvrite suures arvus Hamasi, kuna see võitleb tihedates elurajoonides.
Iisrael väitis, et pärast Gaza maapealset pealetungi algust on tema väed tapnud ligikaudu 9000 võitlejat ja 193 sõdurit.
Lõhe Joe Bideni ja Benjamin Netanyahu vahel on süvenenud, kuna Iisraeli peaminister süüdistas USA-d katses Iisraeli „sundida”.
Intervjuus riigitelevisioonile lükkas Netanyahu tagasi USA üleskutsed vähendada Iisraeli sõjalist pealetungi Gaza sektoris ja astuda samme Palestiina riigi loomise suunas pärast sõda.
Netanyahu süüdistas USA-d katses „sundida” Iisraeli olukorda, mis „ohustab” riiki ja ütles, et „me ei lepi millegi muuga kui absoluutse võiduga”.
Pingeline sõnavahetus peegeldas seda, mis on kahe liitlase vahel muutunud laiaulatuslikuks lõheks Iisraeli sõja ulatuse ja selle territooriumi tulevikuplaanide üle.
„Me näeme seda ilmselt erinevalt,” ütles Valge Maja riikliku julgeoleku pressiesindaja John Kirby.
Netanyahu rääkis vaid päev pärast seda, kui USA välisminister Antony Blinken ütles, et Iisraelil pole kunagi „tõelist julgeolekut” ilma teeta Palestiina iseseisvuse poole.
Selle nädala alguses teatas ka Valge Maja, et Iisraelil on „õige aeg” vähendada oma laastava sõjalise pealetungi intensiivsust Gazas.
Kuid riigitelevisioonis üle kantud pressikonverentsil rääkis Netanyahu solvunult korduvalt, et Iisrael ei peata oma pealetungi enne, kui on saavutanud oma eesmärgi hävitada Gaza rühmitus Hamas ja tuua koju kõik Hamasi käes olevad pantvangid.
Ta lükkas ümber kasvava Iisraeli kriitikute koori väited, et need eesmärgid ei ole saavutatavad, lubades jätkata mitmeid kuid.
Ta ütles: „Me ei lepi millegi muuga kui absoluutse võiduga.”
Iisraeli rünnak Lõuna-Liibanonile tappis 8. jaanuaril ka sealse Hizbollah’ eliitvägede Radwani kõrge komandöri.
Radwani vägede allüksuse asejuht Wissam Hassan Tawil hukkus koos teise Hezbollah’ võitlejatega, kui nende auto, linnamaastur Honda sattus löögi alla Liibanoni Majdal Selmi külas.
Ta oli kõrgeima auastmega Hizbollah’ liige, kes on tapetud pärast seda, kui Iisrael ja Liibanoni rühmitus hakkasid pärast Hamasi 7. oktoobri rünnakuid piiriüleselt tuld vahetama.
Ühendkuningriik ja tema liitlased korraldasid Jeemenis mitmeid õhulööke huthi mässuliste vastu pärast nädalaid kestnud drooni- ja raketirünnakuid, mis on häirinud ülemaailmset laevaliiklust.
Iraani toetatud huthid on rünnanud Punasel merel laevu alates novembrist, väidetavalt toetades Gaza elanikke.
Washington ja London on korduvalt hoiatanud huthisid, et nad lõpetaksid elutähtsa laevatee ründamise.
Eelmisel nädalal asusid nad aga tegutsema ja tabasid USA andmetel 30 sihtmärki.
Peaminister Rishi Sunak ütles, et tabati 13 sihtmärki. Löögid olid edukad – 93 protsenti nende sihtmärkidest said kahjustada või hävisid.
