NordenBladet — Helsingi politsei korraldab täna, 18. aprillil kell 6 algava ööpäevaringse kiirusemõõtmise maratoni.
Mõõtmismaratoni ajal on tänaval eriti palju politseipatrulle ja automaatvalveseadmed on kasutusel, edastas politsei.
Politsei info kohaselt mõõdetakse põhiliselt kiirust, aga silma hoitakse peal ka muudel asjadel. Politsei hoiatab, et kuigi ilm on juba suvine, tuleb sõidukiirus hoida mõõdukas ja lubatud piirides.
Mõõtmismaraton on osa Euroopa liikluspolitsei TISPOLi ettevõtmisest Operation Speed. Selles osaleb üle 20 Euroopa maa.
NordenBladet — Lisaks tööstukaupadele tuleb Amazon Soomes peagi ka toidukaupade turule. Prantsusmaal, Suurbritannias ja Saksamaal müüb Amazon juba toidukaupu.
Rootsi teenuskeskuse kaudu hakkab Amazon teenindama kliente ka Soomes, müües esialgu põhiliselt riideid, sporditarbeid, elektroonikat, kosmeetikat ja muid tööstuskaupu. Ent asi sellega ei piirdu – Soome veebipoe Kauppahalli24 juht Veijo Heinonen usub, et Amazon tuleb peagi toidukaupade turule, vahendab Yle.
Amazoni tulek toidukaupade turule võtab aega 2-4 aastat, leiab Heinonen. See pole laest võetud: USA-s müüb Amazon toidukaupa juba kümmekond aastat, möödunud aastal osteti 13 miljardi dollari eest toidukaubakett Whole Foods Market.
Amazon müüb toidukaupa ka Inglismaal ja Saksamaal ning möödunud nädalal tuli teade toiduainete müügi alustamisest Prantsusmaal. Amazon toimetab Prime-klientidele (kuumaksuga 6 eurot) kaubad koju tasuta kahe tunni jooksul.
Praegu on Soomes nii, et kui kleint soovib veebipoest kaupa koju tellida, siis tuuakse see ühe tööpäeva jooksul kohale 10 euro eest. Kauppahalli24 toob kauba kohale tasuta, aga mitte samal päeval. Amazoni tulek lööks seega turu täiesti segi.
Heinoneni väitel lööb Amazoni tulek segi kogu kaubanduse. Seni on Soome kaubanduses investeeritud põhiliselt seintesse, kuigi kaubandus liigub järjest rohkem veebi. Varsti aga toimub suur muutus, kus konkurents tiheneb ja poode hakatakse massiliselt sulgema.
Soome suure jaekaubandusketi SOK digitaalsete teenuste juht Matti Torniainen ütles, et lai kaupluste võrk jääb S-grupi konkurentsieeliseks ka edaspidi. Kesko esmatarbekaupade valdkonnajuht Ari Akseli ütles, et ka Amazon usub tavalistesse poodidesse, ostes üles suure USA kaubaketi. Euroopas sõlmib Amazon samuti leppeid tavaliste jaekettidega.
Kauppahalli24 juht Veijo Heinonen aga arvab, et Amazon kehtestab Soomes oma mängureeglid ja kasutab ära Soome jaemüüjate nõrkusi. Tema väitel tekitab Amazoni tulek Soomes murrangu, miilist pole nähtud pärast 2002. aastat, kui Lidl avas Soomes esimese poe.
Soomes on veebikaubandus alles algusjärgus. Soomes on kümneid suuri toidupoode, kus müüakse aastas rohkem kaupa kui kõikides veebipoodides kokku. Möödunud aastal müüdi Soomes veebipoodide kaudu toidukaupu vaid 48 miljoni euro eest, see moodustab vaid 0,3 protsenti Soome jaekaubanduse 18 miljardi eurosest aastakäibest. Samal ajal on Suurbritannias ja Prantsusmaal juba 6 protsenti jaekaubandusest veebis. USA-s on vastav protsent 2-4. Toidukaupade veebimüügist moodustab Amazon viiendiku.
Uuringufirma Nielsen prognoosib, et 5-7 aasta pärast teeb 70 protsenti ameeriklastest oma igapäevased ostud veebis.
Veebikaubanduseks valmistuvad ka Soome ketid. Näiteks Kesko suurendab veebi kaudu tellimusi ja kojutoomist võimaldavate poodide arvu tänavu 90-lt 140-ni. Toiduainete veebikaubandus areneb Soomes kiiresti, aga see on oma arengus seal, kus Rootsi oli 2009. aastal.
NordenBladet — Soomes on praegu üsna tavalised alaealiste sundabielud, mida viiakse läbi valdavalt välismaal, kuhu tüdrukud meelitatakse. Sundabielusid esineb Soomes mitmel eri moel, arvult kümneid igal aastal. Seda kinnitavad inimõiguste liidu ja justiitsministeeriumi uuringud. Kõige tavalisem moodus on viia alaealine tüdruk vanemate kodumaale ja panna ta seal tüdruku tahte vastaselt kellegagi paari, vahendab Iltalehti.
Tüdrukutele vanuses 16-17 eluaastat ei öelda enne seda mitte midagi ja nad pannakse paari täiesti tundmatute meestega reisi käigus. Pered on tavaliselt asjad enne paika pannud.
Sagedased on juhud, kus tüdrukuid sellise paaripanekuga karistatakse selle eest, et nad on kellegagi sõbrustanud või seksinud. Paaripanekuga kindlustatakse, et selline asi lõppeb.
Selliseid liitusid sõlmitakse ka Soomes, aga tavaliselt toimuvad sellised asjad välismaal. Üks sundabielu põhjus võib olla ka selles, et nõnda saadakse tuua mees Soome elama.
Ametlikesse registritesse selliste abielude kohta tavaliselt mingit märget ei jää. Tegemist on usuliste liitudega ja neid sõlmitakse ka siis, kui tegemist pole sundabieluga.
Soome saabunud pagulaste väitel on sellised abielud täiesti tavalised. Avalikuks tuleb neist aga ainult murdosa.
Nüüd nõuavad Soome inimõiguslased sundabielude kriminaliseerimist. Nad esitasid justiitsministrile vastava ettepaneku koos 5500 toetusallkirjaga. Praegu on võimalik sundabielu eest karistada ainult siis, kui tegemist on inimkaubandusega. Ent alati pole sellisel juhul tegemist inimkaubanduse või isegi sunniga, vaid vanemad soovivad oma lapsele enda arvates head.
Põhjamaades on sundabielud varem kriminaliseeritud Norras 2003. aastal, Taanis 2008. aastal ja Rootsis 2014. aastal.
NordenBladet — Kuopios asuv Põhja-Savo kohus mõistis reedel seitsmele reservistile õppustelt kõrvalehoidmise eest karistuseks trahvi 30-40 päevamäära ulatuses.
Mehed jätsid ilma loata osalemata Karjala õhuväebaasis toimunud õppusel 2017. aasta sügisel. Trahvisumma oli tuludest sõltuvalt 180-2320 eurot. Tegemist oli kõrvalehoidmisega kuni viie ööpäeva ulatuses.
Selliseid juhtumeid käib Kuopio kohtust läbi aasta jooksul mitmeid. Tüüpolukord on selline, et reservväelane on taotlenud õppustelt vabastust, aga pole seda saanud. Sellest hoolimata on reservväelane jätnud kordusõppustele tulemata.
Tavaliselt on tulemata jätmise puhul põhjuseks töö, aga tuleb ette ka lihtsalt unustamisi, ütles prokurör Veli-Matti Heiskanen.
Möödunud aastal kutsuti Soomes kordusõppustele kokku 18 135 reservväelast. Kutseid saadeti välja 25 700. Vabastamise taotlusi rahuldati üle 2300 ehk 9 protsenti. Õppustele jättis ilma loata tulemata 1,7 protsenti. See number on samaväärne varasemate aastatega.
Möödunud 2017. aastal jõudis Soome kaitsejõududest kohtusse 380 kriminaalasja, neist 58 puudutasid reservväelasi.
Kordusõppustel käimise kohustus tuleb Soome sõjaväekohustuse seadusest. Teade õppustel osalemise kohta saadetakse vähemalt kolm kuud enne õppuste algust. Reservväelane võib taotleda õppustelt vabastust. Vabastus võib põhineda tervislikel põhjustel, samuti seoses töö ja õpingutega, aga ka seoses reservväelase viibimisega välismaal.
Vabastuse võib saada ka perekondlikel põhjusel nagu lapse sünd või kui reservväelane on lapse ainuhooldaja. Kordusõppustelt ei tohi eemale jääda, kui vastavat luba pole saadud.
NordenBladet — Kuigi Soomes on seaduse järgi kehtestatud üldine sõjaväekohustus, ei tähenda see, et kõik sõjaväkke pääseksid. Uurimused näitavad, et kehvemal järjel noormehed praagitakse välja.
Aalto ülikooli, VATTi, Jyväskylä ülikooli ja Helsingi ülikooli teadlaste läbi viidud uurimus näitab, et sõjaväes käinutel on juba 30-aastaselt parem sissetulek kui neil, keda sõjaväkke ei võetud. Kõige enam teenivate 30-aastaste hulgas on sõjaväes käinud 80 protsenti meestest, kõige vähem teenivate hulgas on sõjaväes käinuid ainult 60 protsenti. Mida suurem sissetulek, seda tõenäolisemalt on mees sõjaväes käinud, vahendab Talouselämä.
Möödunud suvel avaldatud uurimuses võeti aluseks kokku ligi 400 000 ajateenijat, kes on sündinud aastatel 1967-79.
Sõjaväes käinute parema sissetuleku põhjus pole selles, et sõjavägi õpetab mehi paremini toime tulema. Armee valib mehi ja sugugi kõiki ei võeta, räägib uurimuse tegemisel osalenud Jyväskylä ülikooli majandusprofessor Roope Uusitalo.
Sõjavägi võtab vastu 70 protsenti meestest ja see pole juhuslik, kes sinna satuvad. Sõjavägi valib välja parema 70 protsenti, nii nagu kõik teised. Sellega käitub sõjavägi nagu tööandjad.
Soome kaitseväe peastaabi koolitusosakonna planeerija Kari J. Laitinen lükkab selle väite ümber, et sõjavägi noormehi valib. Tema väitel paneb paika seadus, kes vastu võetakse ja kes mitte. Laitinen lisab, et teine asi on see, kui inimene pole sõjaväeks kõlbulik – sellisel juhul saab sõjaväest vabastuse. See sõltub aga tervislikest põhjustest, mitte valikust, märgib Laitinen.
Laitinen lisab, et lisaks sätestab tsiviilteenistuse seadus, kes saavad läbi teha tsiviilteenistuse. Sellist asja, et kedagi sõjaväkke ei taheta, seadus ei võimalda.
Samas ei oska Laitinen seletada, miks sõjaväes käinutel on suurem sissetulek. Tema väitel pääsevad sõjaväkke kõik, kes seda soovivad. See on kodanikukohus, mida saavad läbi teha vabatahtlikult ka naised.
