NordenBladet — Enamus Soomest välismaale õppima läinutest ei kavatse kunagi naasta, kuna Soome tingimusi ning väljavaateid ei peeta ahvatlevaks. Soome kavatseb naasta vaid neljandik välismaale õppima läinutest, selgub haridusameti tellitud uuringust. Pooled ei osanud öelda, kuhu nad elama lähevad ja viiendik kavatseb jääda õppekohaga samasse riiki.

Ebakindlus elukohamaa osas on suurenenud võrreldes 2003. aastal läbi viidud samasuguse uuringuga. Tookord ei osanud ainult 30 protsenti öelda, kuhu nad pärast kooli lõpetamist elama asuvad.

Tulevane elukoht valitakse eelkõige töö ja karjääriga seotud võimaluste põhjal ning üldise keskkonna alusel. Soomet ei peeta aga ahvatlevaks. Soomest hinnatakse põhiliselt puhta looduse ja üldise elatustaseme tõttu.

Mida enam on aga õppimiskohas lähedasi ja sugulasi, seda tõenäolisemalt sinna ka elama jäädakse. Kõige rohkem minnakse Soomest õppima Hollandisse, USA-sse ja Suurbritanniasse.

Küsitluses osales 2016. aasta lõpus ligi 1400 Kelalt õppetoetust saavat välismaal õppivat tudengit. Tookord oli majandus olnud pikka aega mõõnaseisus, mis avaldus ka küsitluse tulemustes.

Peamine põhjus välismaal õppimiseks on uute kogemuste saamine – seda pidas oluliseks 83 protsenti vastajatest. Kolm neljandikku pidas tähtsaks rahvusvahelist karjääri. Levinud põhjused on ka seiklushimu ja välismaal õppimise kogemus.

Kõige tõenäolisemalt naasevad Soome arstiteaduse, veterinaaria ja õigusteaduse tudengid, kes lähevad välismaale õppima seetõttu, et Soomes on neile erialadele raske pääseda. Sellised tudengid lähevad õppima Eestisse, Lätti ja Rootsi, kuna seal on koolidesse lihtsam sisse saada.

Üheksa kümnest tudengist pidas oluliseks Soome õppetoetust. Tasulistel kohtadel õppijate jaoks on omakorda oluline õppelaenu saamine. Vastajatest 62 protsenti maksid oma õpingute eest ise.

Praegu õpib välismaa kõrgkoolides ligi 8000 soome tudengit, kes saavad Kelalt õppetoetust.