Soomes Uusikaupunkis asuv “Valmet Automotive” autotehas otsib sadu uusi töötajaid – töötajad koolitatakse välja kohapeal

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome suurim tehas, Uusikaupunki autotehas otsib sadu uusi töötajaid, mille jaoks korraldatakse tööotsimise tuur kaheksas linnas. Valmet Automotive autotehas Uusikaupunkis vajab kohe 500 uut töötajat.

Inimeste varasem töökogemus pole oluline, kuna töötajad koolitatakse välja kohapeal. Tähtis on kandidaadi positiivne hoiak, räägib ettevõtte personalispetsialist Katja Karresuo-Siitonen.

Täiskohaga tööd pakutakse keevituses, värvimises, koostes ja siselogistikas. Koolitus kestab olenevalt tööst mitu nädalat.

Soome suurimas tehases töötab ligi 4000 inimest. Käesoleval aastal värvatakse veel 1000 uut töötajat. Möödunud aastal palgati 2000 inimest.

Tuuri käigus kohe ettepanekuid ei tehta, vaid inimesed täidavad veebi kaudu ankeedid. Uued töötajad on kavas värvata juulis-augustis.

Autotehasesse on tulnud töötajaid üle Soome. Seoses uute töökohtadega ehitatakse Uusikaupunkisse uusi korter- ja ridamaju.

 

Üha rohkem soomlasi õpib Eestis, sest siin on ülikooli kergem sisse saada. Eesti ülikoolides õpib praegu 1400 soomlast

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Üha rohkem soomlasi jätkab õpinguid Eestis, kuna Soomes on tiheda sõela tõttu väga raske ülikooli sisse saada. Soomlaste kõige suuremad lemmikud Eestis on arstideadus ja veterinaaria.

Nii veterinaariat kui arstideadust saab Eestis õppida Tartus. Nii õpib maaülikooli veterinaaria erialal inglise keeles ligi 30 soomlast. Tänu soomlastele on tekkinud Tartusse omalaadne soome kommuun.

Eesti ülikoolides õpib praegu 1400 soomlast. Võrreldes 2000ndate aastate algusega on see number kuuekordistunud.

Lisaks arstideadusele ja veterinaariale õpitakse Eestis ka majandust ja õigusteadust. Enamik soomlastest õpib Eestis inglise keeles. Õppetöö algul on kümne nädala pikkune eesti keele kursus, aga pärast igaüks otsustab, kas jätkab eesti keelega või mitte.

Eestis õppimise peamised põhjused on maa lähedus, lisaks Eesti ülikoolide mõõdukad õppemaksud. Näiteks maksab veterinaaria inglise-keelne õpe Tartu maaülikoolis 3000-4000 eurot semestris ehk 7000-8000 eurot aastas. Seda on palju vähem kui näiteks Suurbritannias.

Soomlased võtavad õppemaksu tasumiseks õppelaenu. Soome Kela poolt makstava õppetoetusega saab Eestis hakkama paremini kui mõnes muus riigis, aga ainult sellest ei piisa. Tudengid käivad suviti Soomes tööl ja säästetud rahast elatakse Eestis õppetöö ajal.

Eestis õppimise kasuks otsustavad paljud soomlased seetõttu, et Soomes on ülikooli tiheda sõela tõttu väga raske sisse saada. Eestis on ülikooli saamine palju lihtsam. Tartus õpib palju 30-40-aastaseid soomlasi, kes soovivad eriala vahetada, aga kelle jaoks Soome nõudmised on liiga kõrged.

 

Soome Kela: rahvusvaheline press levitas valeinfot – kodanikupalga eksperiment pole läbi

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome sotsiaalkindlustusamet Kela lükkab kategooriliselt ümber väited, nagu oleks kodanikupalga eksperiment läbi. Nimelt kestab eksperiment Kela info kohaselt 2018. aasta lõpuni, nagu oli plaanitud. Projekt läheb kuni lõpuni, kinnitas Kela juures projektiga tegelev professor Olli Kengas. Küll aga ei lähe projekt enam praeguse seisuga sealt edasi.

Pärast projekti lõppu käesoleva aasta lõpus tehakse sellest kokkuvõtted. Mõju ei uurita projekti käigus, kuna tulemuste avalik arutelu võib selle käiku mõjutada.

Eksperiment algas 2017. aasta algul ja selles osaleb 2000 juhuslikult valitud töötut inimest, kes saavad igas kuus kohustustevabalt 560 eurot kätte. Projekti eest vastutab Kela.

Projekti eesmärk on katsetada, kuidas sotsiaalturvalisuse lihtsustamine aitab kaasa inimeste töö leidmisele. Lisaks uuritakse eksperimendi käigus mõju inimeste heaolule ja kogemusi ametkondadega suhtlemisel.

Mõned päevad tagasi levis rahvusvahelises pressis kulutulena uudis, et Soome kodanikupalga eksperiment on lõppenud.

Venemaa toob taas tuumaallveelaeva Soome lahte

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Venemaa Põhjalaevastiku tuumaallveelaev osaleb ka tänavu Peterburis sõjalaevastiku päeva paraadil Neeva jõel. Paraad toimub 29. juulil, vahendab Norra väljaanne Barents Observer.

Paraadil osaleb üks kolmest Venemaa Oscar II klassi allveelaevast. Selle klassi allveelaevadel on kaks tuumareaktorit ja neile mahub 24 tiibraketti. Oscar II allveelaevad on ligi 30 aasta vanused.

Põhjalaevastiku Oscar II klassi allveelaevade nimed on Voronež, Smolensk ja Orel. Nende sõsarlaev Kursk uppus 2000. aastal. Laevade baas on Põhja-Jäämere ääres Murmanskis.

Möödunud aastal osales Neeva laevastikuparaadil allveelaev Dmitri Donskoi. Laeva liikumine Jäämerelt Soome lahte tekitas palju elevust. Dmitri Donskoi on samuti vana, aga maailma suurim. Donskoi liikus Soome lahte veepinnal.

Oscar II klassi allveelaevad on 155 meetrit pikad ja 18 meetrit laiad ehk paarkümmend meetrit lühemad kui Donskoi.

Laevastikuparaadil Peterburis osaleb tänavu Vene allikate teatel ligi 40 alust.

Kole pilt Soome lõunarannikul: pinnale ujub mädanenud kala ja hülgekorjustega täidetud mõrdasid

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome lõunarannikul on viimastel päevadel täheldatud mädanenud kala ja hülgekorjustega täidetud mõrdade pinnale ujumist. Piirivalve selgitab, kas tegemist on kalastusalase kuriteoga. Hamina läheduses ujus ligi nädal aega tagasi pinnale mõrd, mille sisu oli täiesti mädanenud. Keskkonnaametnikud on käinud asja kontrollimas koos linna esindajatega.

Mõrras oli kolm hüljest ja mädanenud kalu. Saak oli raske ja seda polnud võimalik välja tõsta.

Info asja kohta on edasi antud merevalvele. Piirivalve kinnitas, et on alustanud asja kohta menetlust.

Mõrra omanik on elukutseline kalur Jyri Langi. Tema väitel olid mõrda sattunud hülged, aga kala seal polnud.

Hülged jättis ta enda sõnul mõrda teadlikult. Tal lihtsalt polnud neid kuhugi panna. Kui ta oleks nad jätnud jää peale, oleks nad jõudnud lainetega supelranda.

Hülged on kavas välja tõsta ja uputada kaugemale merre.

Teised kalurid on postitanud sotsiaalmeediasse pilte mõrdadesse jäänud hüljestest ja kaladest juba varem. Tegemist on pikaajalise probleemiga. Põhjuseks peetakse seda, et kalastuseks antakse välja liiga palju püügilube.

Jyri Langi väitel on probleem selles, et hülgeid on liiga palju.

1...421422423...604Page 422 of 604