NordenBladet — Helsingi piirkonna „hundivöönd” kulgeb kuni Kirkkonummini välja. Lõuna-Soomes Uusimaal elab kaks suurt hundikarja, milles kummaski on kümmekond hunti. Huntide laia leviku tõttu ei saa lapsed enam minna metsa mängima nagu varem – nad peavad püsima koduhoovis, vahendab Yle.
Hunt on Lõuna-Soomes üha tavalisem nähtus. Inimesed kaebavad, et ei julge enam minna üksi metsajooksu tegema.
Hundid on liikunud mõne meetri kaugusel elumajadest. See näitab, et hundid on inimesega harjunud. Võib öelda, et hundid näevad inimest pea iga päev.
Aprillikuus täheldati Lõuna-Soomes hunti 40 korral ja 18 korral tulid nad päris koduhoovi. See tähendab, et hundid on tulnud inimeste kodudele lähemale kui 100 meetrit.
Kuigi hundid on liikunud inimesele lähemale, pole märke sellest, et nad oleksid inimeste suhtes agressiivsed. Ent probleeme on, sest hundid on maha murdnud mitu koera ja mitut on puretud.
Huntide täpset arvu Lõuna-Soomes on raske öelda, aga neid võib olla paarkümmend.
NordenBladet —Politsei tabas laupäeva hommikul Espoos mehe, kes torkas teadaolevalt läbi üle 100 auto rehvid.
Politsei teatel on kahtlusaluse puhul tegemist 27-aastase mehega. Politsei sai teate rehve läbi torganud mehe kohta laupäeva hommikul kell 4.30.
Politsei palub kõigil kannatanutel autode vigastused üles pildistada. Ühtlasi palutakse kõigil kannatanutel teha kuriteoteade aadressil www.poliisi.fi või võtta politseiga ühendust telefonil +358 2954 38330.
NordenBladet —Lõuna-Karjalas Luumäel oli leekides Deletec Oy pelletitehas, mis on üks Soome suurimaid. Kohaliku päästekeskuse info kohaselt oli kohal paarkümmend päästeüksust. Inimesed kannatada ei saanud.
Põlengu tagajärjel tõusis taevasse suur suitsupilv, mistõttu ümberkaudsetel elanikel soovitati aknad kinni hoida.
Tootmisüksus oli süttimise hetkel suletud ja inimesi kohal polnud. Tuletõrje väljakutse tuli automaatselt.
Süttimise põhjuste kohta veel infot pole, aga arvatavasti sai see alguse puidulaost.
Tehase territoorium on suur ja kahjud samuti suured. Kahju suurus ulatub arvatavalt sadadesse tuhandetesse eurodesse.
NordenBladet — Need, kes tahavad saada maksusoodustusi, on veel viimane aeg võtta oma deklaratsioon välja ja seal soodustusi taotleda. Deklaratsiooni ärasaatmise tähtaeg on sõltuvalt maksumaksjast kas 8. või 15. mai.
Soome Yle küsis lugejatelt, millised soodustused on neil edukalt läbi läinud. Järgnevalt on esitatud viis sellist soovitust.
Üks inimene räägib, et tal on olnud igal aastal ravikulusid, aga neid ei saa lisada jooksval aastal, vaid 2017. aasta kulud kantakse 2018. aasta deklaratsioonile.
Deklaratsioonile saab kanda ravikulud, mis on suuremad kui 700 eurot ja samal ajal vähemalt 10 protsenti taotleja aastatulust. Näiteks kui ravikulud on üle 1000 euro ja inimese aastane sissetulek jääb alla 10 000 euro, siis saab selle deklaratsioonile kanda.
Kui taotleja ei ela üksi, siis arvestatakse ka abikaasa tulusid. Kui abikaasade tulud kokku on üle 40 000 euro, siis soodustusi ei arvestata.
Teine inimene räägib, kuidas ta on teinud metsavalitsusele aastaid vabatahtlikku tööd ja selle eest taotlenud kilomeetrite eest sõidusoodustust. Maksuamet on seda pidanud töösoodustuseks ja on selle maksustanud. Pärast kaebuse esitamist on aga soodustus saadud.
Tegemist võib olla siin üksikjuhtumiga. Maksuvaba sõidusoodustust on võimalik saada vaid neil, kes on püsivas töösuhtes, antud juhul töösuhet ei olnud. Samas saab maksustatava tulu teenimiseks tehtud kulud maha arvestada, ja see kehtib selle juhtumi puhul.
Kolmas räägib, et aktsiainvestorid saavad osaliselt või täielikult tulust maha arvata koduse netiühenduse, kui seda kasutatakse tehingute tegemiseks. Samal põhjusel võib saada ka arvuti ostmisel maksusoodustust.
Tõepoolest see nii ongi, et netiühenduse ja arvuti ostu puhul saab soodustust ulatuses, mis on seotud tulu teenimisega. Selle kohta nõutakse selgitust, kui palju kulus arvutit ja netiühendust oma asjade ajamiseks ja kui palju tulu teenimiseks.
Kõige tõenäolisem on siin osaline soodustus, samuti ei tasu oodata, et seda soodustust arvestatakse mõne juhusliku tehingu puhul.
Neljas inimene räägib, et majaühistu elanikud saavad soodustust tööde eest, mis ei kuulu majaühistu kohustuste hulka. Siia kuuluvad näiteks veeavarii tagajärjel enda raha eest tehtud tööd, samuti aknaremondiga seotud tööd.
Soodustuse saamise puhul on eelduseks, et leping tehakse otse töö tegijaga ja makstakse otse tegijale. See tähendab, et see ei käi majaühistu arvete kohta.
Viies räägib, et teeb IT-alast tööd, tänu millele saab soodustust tahvli ja nutitelefoni ostmisel, seda eeldusel, et tegeleb IT-asjadega ka vabal ajal.
Nii tahvli kui arvuti puhul on eelduseks see, et inimene põhjendab ära, kui palju ja milleks ta seda kasutab. Nutitelefoniga on keerulisem. Telefoni-sarnaseid esemeid, mida kasutatakse ka muul otstarbel, tavaliselt soodustuse hulka ei arvata. Oluline roll on sellel, kuidas inimene suudab põhjendada.
Tuludeklaratsiooni saab panna posti või täita veebis aadressil vero.fi/veroilmoitus.
NordenBladet —Soome suurim ekspordiartikkel, arvatavalt ligi 500 miljonit eurot maksev kruiisilaev Mein Schiff 1 väljus aprilli lõpus Turu laevatehasest. Mõne aasta pärast valmivad Turus veel suuremad Icon-klassi laevad, mille maksumus on 1,25 miljardit eurot tükk, vahendab Helsingin Sanomat.
Mein Schiff 1 läheb Saksa kruiisifirmale TUI Cruises.
Turu laevatehas kogu aeg laieneb. Seni valmistati korraga kahte laeva, nüüd kolme ja tulevikus nelja. Uued kruiisilaevad väljuvad Turu tehasest iga 8 kuu tagant.
Mein Schiff 1 teeb esimese kruiisi Norra fjordidesse. Suvel seilab laev Läänemerel ja talvel Kanaari saartel. Hiljem tulevad Kariibimere kruiisid.
Laevatehase juht Jan Meyer ütles, et tehasesse on kavas lisada investeeringuid ja võtta tööle juurde uusi inimesi. Laevatehase töötajate arv kasvab iga aastaga paarisaja töötaja võrra. Lisaks allhankijad, kes on enamuses soomlased. Laevad valmistatakse 80 protsendi ulatuses Soomes.
Kolmapäeval Turust Hamburgi poole teele asunud Mein Schiff 1 pole sugugi kõige suurem laev, kuna ees ootavad firma Royal Caribbean Cruises tellitud kaks Icon-klassi kruiisilaeva. Täpsetest hindadest ei räägita, aga kui Mein Schiff 1 maksis arvestuslikult 500 miljonit eurot, siis Icon-laevad maksavad 1,25 miljardit eurot tükk. Kõik maailma laevatehased töötavad praegu täisvõimsusel, sest kruiisid on väga populaarsed ja laevu tellitakse kogu aeg juurde.
Viimasel ajal on laevaehituse vastu üha rohkem huvi ilmutanud hiinlased ja laevatehaseid on üles ostetud mitmel pool maailmas. Hiinlased on olnud huvitatud ka Meyeri perefirmast. Firma juht Jan Meyer ütles aga, et firma pole müügis.
Meyer ütles, et hiinlased on põhiliselt huvitatud endale kruiisi- ja sõjalaevade ehitusest. Meyeril on aga Euroopa strateegia ja tahetakse arendada Euroopa majandust. Meyeri sõnul pole firma tulnud Soome selleks, et oma tegevus maha müüa, vaid selleks, et jääda.
