Soome ettevõtjad kaebavad, et peavad iga marjakorjaja kohta täitma 6 lehekülge pabereid

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome ettevõtjad kiruvad uut seadust, mille järgi peab ajutiste töötajate värbamisel täitma iga töötaja kohta mitu lehekülge pabereid. Soome marjataludesse tuleb igal aastal tööle 12 000-15 000 korjajat venemaalt ja Ukrainast, kellele kõigile on vaja hooajatöö luba. Uus seadus jõustus aastavahetusel, vahendab Kauppalehti.

Lisaks nõutakse viisavabade riikide puhul hooajalise töö tõendeid, mis kehtivad 90 päeva.

Soome suurima maasikakasvataja Koivistoisen Mansikkapaikka juht Vesa Koivistoinen kurtis näiteks, et tulemas on 350 korjajat välismaalt, aga 70 inimese dokumentide vormistamine hilines. See mõjutab ettevõtte tegevust.

Koivistoisen Mansikkapaikka kasvatab maasikaid 105 hektaril ja korjajad tulevad põhiliselt Ukrainast. Iga töötaja kohta tuli täida 6 lehekülge pabereid. Lisaks paberitööle raskendab töötajate värbamist see, et mitte kunagi ei tea täpselt ette, millal maasikad valmivad.

Koivistoineni väitel on jabur, et ettevõtja peab juba talvel dokumente vormistades ette teadma, millal saak valmib. Näiteks sel aastal valmisid maasikad varem ja korjajad jäid nädala hiljaks, kuna kuupäevad pidi ette teatama talvel.

Koivistoineni väitel võiks töölubadega olla sama mis hooajatöö viiasega, mis kehtivad 3 kuud ja kus on kuu aja pikkune puhveraeg.

Metsamarjade korjamiseks pole töölubasid vaja taotleda.

 

Soomlaste loodud mäng on App Store’is kõige suurema tuluga

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome firma Supercelli loodud mobiilimäng Clash on Clans on App Store’i mängudest kõige suurema tuluga – kokku on teenitud viimase 10 aastaga üle 4 miljardi dollari. Rakenduse saab alla laadida tasuta, aga mängu sees on võimalik sooritada ostusid. Mängus saab soetada nn vääriskive, mis avavad mängus lisavõimalused, vahendab pocketgamerz.biz.

Clash of Clansile järgnevad USA-s välja töötatud Candy Crush Saga ja Jaapani mäng Mixin Monster Strike.

Kõige enam alla laetud rakendus oli viimase 10 aasta jooksul Candy Crush Saga – 280 miljonit korda.

Kõige suuremat tulu mängude pealt teenis Hiina firma Tencent. 2016. aastal ostis Tencent üle 70 protsendi Soome mängude loojast Supercellist 8,6 miljardi USA dollari eest. Tencentile kuulub ka Hiina suurim sotsiaalmeediakanal WeChat.

 

Soomes on suur tööjõupuudus, mis takistab majanduse arengut – lahenduseks pakutakse uutele tulijatele programmeerimise õpetamist

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soomes on nii suur vajadus programmeerijate järele, et juba kaalutakse inimeste suuremat sissetoomist ning neile programmeerimise õpetamist. Uusi programeerijaid on Soomes vaja kohe ja palju, seetõttu kaalutakse inimeste koolitamist või sisse toomist, vahendab MTV.

Seis on selline, et Soome oleks vartsi vaja 50 000 uut programmeerijat. Pool vajadusest tuleb sellest, et ettevõtted kasvavad, pool sellest, et vanad tegijad jäävad pensionile. Nüüd on küsimus, kust leida uusi tegijaid.

Olukord on Soomes tehnoloogia-alal väga kiiresti muutunud. Veel 5-6 aastat tagasi räägiti tööpuudusest, aga nüüd on tehnoloogiafirmad läinud börsile. Tööjõu puudus takistab ettevõtete kasvamist.

Tööjõudu vajatakse tehnoloogia-alal mitmes valdkonnas. Nõudlus on lisaks koodikirjutajatele veel analüütika, automaatika, robootika ja tehismõistuse ala tegijate järele. Koolitamisest üksi ei piisa – Soome vajab uusi inimesi. Kui seda ei juhtu, väheneb töötajate arv 2030. aastaks 300 000 inimese võrra. Üheks lahenduseks pakutakse uute tulijate koolitamist.

Selles osas on hea näide Soome ettevõte Integrify, mis koolitab omale ise töötajaid poole aasta jooksul. Aastas käib koolituse läbi sadakond inimest ja sõelale jääb kümme. Seitsmel neist on juba töökoht olemas ja neist saavad Soome maksumaksjad.

 

Maasikapetised jäävad sel suvel turgudel vahele – maasikate päritolu kontrollitakse uudse seadmega

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome ja välismaa maasikat on nüüd võimalik lihtsa vaevaga kindlaks teha, tulevikus kavatsetakse sama meetodit kasutada päritolu kindlakstegemiseks teiste viljade puhul. Toiduinspektsiooni Evira ja loodusvarakeskuse Luke koostöös valminud tehnoloogiaga on võimalik kodumaist maasikat eristada välismaisest, vahendab Yle.

Proovide võtmisega tegelevad turgudel valdade ja linnade toiduinspektorid.

Uus tehnoloogia avaldas mõju juba eelmisel aastal, kui sellest rääkima hakati. Siis ilmus turgudele järsku Soome maasikate kõrvale palju Hispaania ja Rootsi maasikaid.

Vahelejäämise risk on nüüd palju suurem ja abi pole ka kastide vahetamisest, kui kontrollitakse otse marju. Varem, kui mingit kontrolli polnud, oli võimalik ostjad ära petta.

Soome kodumaised tootjad on uuendust tervitanud. Kodumaise pähe välismaa maasika müüjad rikuvad ka tarbijate õigusi, kuna välismaa marjades võib olla ohte, millest tarbija pole teadlik.

Rootsis on seda tehnoloogiat juba varem kasutatud ja edukalt, isegi tõendina Euroopa kohtus.

 

Numbrid näitavad, et soomlased muutsid usinalt eeltäidetud tuludeklaratsioone

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soomes saadetakse inimestele küll koju eeltäidetud tuludeklaratsioonid, aga neid muutes on võimalik säästa hulgaliselt raha. Käesoleval aastal muutsid oma deklaratsiooni 1,45 miljonit soomlast, mida on rohkem kui kunagi varem. Ligi neli miljonit soomlast aga rahuldusid eeltäidetud deklaratsiooniga ja mingeid muudatusi ei teinud, vahendab Kauppalehti.

Internetis täidetud deklaratsioonide hulk on samuti kasvanud. Kui 2007. aastal tegi 145 000 inimest oma muudatused internetis, siis käesoleval aastal oli neid juba 900 000. Aktiivsemad interneti teel toimetajad on 25-40-aastased, kellest üle 80 protsendi teeb täiendused internetis.

Käesoleva aasta lõpus läheb enamus maksuasjadest OmaVero teenusesse internetis. Tulevikus saab interneti teenuse kaudu kõik oma maksuasjad korda ajada terve aasta vältel. Näiteks kodumajapidamisega seotud kulud ja mahaarvamised võib registreerida kohe pärast arvete maksmist.

Tulevikus on võimalik deklaratsiooni täiendada ka paberil, aga see toimub teistmoodi. Täiendusi ei tehta enam otse eeltäidetud deklaratsioonile, vaid erilise blanketi kaudu. Täiendused peavad maksuametisse jõudma hiljemalt ette antud tähtajaks maikuus, mistõttu peab aega varuma posti liikumise jaoks.

OmaVeros võib muudatusi teha samuti kuni tähtajani. Tulevikus tahetakse aga maksuasjadest paberil täielikult loobuda.