NordenBladet — Kainuu maakonna väikevallas elav 60-aastane mees on terroriseerinud valla töötajaid aastaid vulgaarsete ja kohatute sõnumitega. Mehe ahistamise ohvriks on langenud mitu last.

Muuhulgas segas mees omaenda lapse kooliklassi õppetööd sedavõrd, et ajas lapsed nutma. Paljud olid šokeeritud ja neil tekkisid hirmuseisundid. Kahel tekkisid vaimse tervise probleemid, vahendab Iltalehti.

Kogu klass vajas pärast kokkupuudet mehega kriisiravi. Juhtumid olid 2019. aasta sügisel.

Mehe tegevus viis algul Kainuu kohtus ja hiljem Rovaniemi ringkonnakohtus kohtuotsuseni avaliku rahu rikkumise ja tervisekahjustuse tekitamise eest.

Iltalehti teatas juhtumist pärast ringkonnakohtu otsust 2023. aasta septembris.
Juhtumid koolis polnud esimene kord, kui sama mees on laste suhtes šokeerivalt käitunud.

Aasta 2016 detsembris karjus mees 14-aastase poisi peale ning viibutas rusikat tema näo ees. Mees oli juba lahkumas koos oma perega, kuid tuli poisi juurde tagasi ja üritas poissi tülli provotseerida.

Olukorrale eelnes liuväljal kaklus 14-aastase poisi ja mehe enda poegade vahel.

Mees mõisteti järgmise aasta jaanuaris süüdi ebaseaduslikus ähvardamises ja kallaletungis. Karistuseks määrati trahv 70 päevamäära ulatuses, mis mehe jaoks tähendas 420 eurot.

Sama poiss langes mehe ohvriks ka 2018. aasta alguses. Toona muutus mehe tegevus varasemast ennekuulmatumaks.

Mees saatis kümnetele inimestele e-kirju, milles vihjas poisi alkoholi ja huuletubaka tarvitamisele. Sõnumi saajate hulgas olid näiteks valla raamatukogu ametnik, keskkonnainspektor ja puhastusjuht.

Poisi sõnul rääkisid koolis kõik väidetest ja küsisid, kas kirjutised vastavad tõele. Juhtum tekitas poisis stressi ja ärevust ning ta pidi otsima professionaalset abi. Samuti pidi ta piirama oma hobisid ja minema teise kooli.

Mees mõisteti Kainuu kohtus süüdi au teotamises ja eraelu rikkuva teabe levitamises.
Aasta 2021 alguses saatis mees teise alaealise poisi kohta e-kirja, milles väitis, et vanemad toidavad poega üle ja tekitasid talle näiteks maksa rasvumise. E-kiri jõudis enam kui kümnele inimesele.

Aasta 2023 juunis leidis Kainuu kohus, et mees oli saatnud poisi au teotava sõnumi. Kohtuasjas süüdistuse esitamise õigus oli aga aegunud, seega ei toonud laimamine kaasa karistust.

Küll aga mõistis kohus mehelt poisile välja kannatuste hüvitamiseks 3000 eurot.

Viimase kümne aasta jooksul on mehe tegusid kohtus käsitletud ligi kümnel korral. Ülekaalukalt enamik kohtusse jõudvaid juhtumeid puudutab solvanguid.

Kokku on talle erinevate kohtuotsuste alusel esitatud 15 süüdistust au teotamises või au teotamises raskendavatel asjaoludel, samuti muudes samade sündmustega seotud kuritegudes, näiteks eraelu puudutava teabe levitamises. Tegevused toimusid aastatel 2016–2021.

Lisaks lastele on mehe solvangud tabanud eelkõige naisi. Suur osa kannatanutest on töötanud koolis, mille ühte tundi mees segas. Osa kannatanutest on omavalitsuse töötajad.

Mees on neid muuhulgas solvanud kui rumalat ja laiska munitsipaalrämpsu, omavalitsuse korrarikkujaid, pätte, segajaid ja näägutajaid.

Ta diagnoosis ühel naisel tema välisest käitumisest menopausi probleemid. Välimuse põhjal hindas ta teist naist kui lohutusauhinda.
Rünnakud on põhjustanud ohvrites ärevust, depressiooni ja hirmu.

Mitmed neist on pidanud abi otsima tervisekeskuse vaimse tervise osakonnast, kui töötervishoiu teenustest pole piisanud. Üks kannatanu reageeris solvangutele nii ägedalt, et tal tekkisid nägemishäired, halvatusnähud ja muud füüsilised sümptomid nii tugevalt, et ta viidi kiirabiga haiglasse.
Peaaegu eranditult on mees solvanguid eitanud.

Meest on kahel korral karistatud reaalse vangistusega tema poolt tehtud solvangute eest. Mõlemal korral on kohus otsustanud, et vangistuse asemel saab mees karistust kanda üldkasuliku tööna.

Terve kooliklassi šokeerimine tõi mehele 150 tundi üldkasulikku tööd.

Aasta 2023 juunis mõistis Kainuu kohus mehele 25 tundi üldkasulikku tööd. Kohtuotsus tuli valla sotsiaaltöötajana töötanud naise laimamise ja saladuse avaldamise kuriteo eest.

Lisaks naise laimamisele väitis ta ka, et naine on mõrvar ja vihjas, et ta on süüdi petmises või „petlikus võrgutamises”.

Lisaks avaldas mees naise kohta saladuse kaitse all olevaid asjaolusid, mis olid seotud teise kriminaalasjaga, milles kannatanu ja kahtlustatav olid sama naine ja mees.
Solvangud kahjustasid naise enesehinnangut ja ta ei saanud öösel magada. Nädalavahetustest ja öödest ei piisanud enam tööst taastumiseks. Ta tundis end väärtusetu ja ebapiisavana.

Hirmuseisundid viisid selleni, et naine ei julgenud enam õhtuti üksi õues liikuda. Tööl kartis ta oma e-kirju avada.
Naine pidi depressiooni ja ärevuse tõttu abi otsima tööpsühholoogilt ja töötervishoiuarstilt.

Lõpuks vahetas ta töökohta ja lahkus linnast.
Taas eitas mees süüdistust ja kaebas Kainuu kohtu otsuse edasi Rovaniemi ringkonnakohtusse. Mehe sõnul ei solvanud ta naist ega suunanud oma kirjutisi „ametivõimuga seotud eraisikule”.

Asja võimaliku arutamise ajakava kohta ringkonnakohtus veel info puudub.

NordenBladet — Jaanuaris langesid Soomes vanade ühistukorterite hinnad kogu riigis eelmise aastaga võrreldes 5,6 protsenti. Detsembriga võrreldes oli langus 2,9 protsenti.

„Hinnalangus on veidi tasandunud: hinnad on viimase kolme kuuga langenud umbes 4-5% võrreldes aasta varasemaga, samas kui enne seda langesid hinnad üle poole aasta 7-8%, ” ütleb Soome statistikakeskuse peaaktuaar Anu Rämö.

Helsingi piirkonnas ja suurlinnades langesid vanade ühistukorterite hinnad aastataguse ajaga võrreldes 6,7 protsenti, ülejäänud riigis 3,6 protsenti.

„Ülejäänud riigis on hinnad langenud mõõdukamalt, sest 2022. aasta suveni kestnud hinnatõus oli linnades kiirem. Kuid nii suurtes linnades, Helsingi piirkonnas kui ka mujal riigis on hinnad alates 2020. aastast langenud umbes 6–7%,” ütleb Rämö.

Vanade ühistukorterite hinnad langesid enim Tamperes, 10,5 protsenti ja Vantaal, 9,6 protsenti. Helsingis langesid hinnad 7,0 protsenti.

Kinnisvaramaaklerite vahendusel müüdi jaanuaris vanu kortereid ja ridaelamuid 6 protsenti vähem kui aasta varem.

„Tehingute arv langes eelkõige Helsingi piirkonnas, kus vanade ühistukorteritega tehti 14 protsenti vähem tehinguid kui aasta tagasi samal ajal,” ütleb Rämö.

Kortermajade korterite hinnad langesid jaanuaris kogu riigis 5,7 protsenti ja ridaelamute hinnad 5,5 protsenti võrreldes aastataguse ajaga.

NordenBladet — Börsielektri arvestust uuendatakse 2025. aasta alguses. Seejärel minnakse Soomes ja mujal Euroopas üle börsielektri 24-tunnisel turul 15-minutilisele kauplemisperioodile. Praegu fikseeritakse Soomes elektri hind börsil kord tunnis, vahendab Iltalehti.

Reform muudab elektrisüsteemi juhtimise ja tasakaalustamise lihtsamaks, ütleb võrguettevõtte Fingrid turulahenduste üksuse juht Maarit Uusitalo.

Uusitalo sõnul on võimalik, et Soome majapidamistesse saaks juba aasta pärast tarnida „veerandi elektrit”.

Jutt on eelkõige muutusest elektri hulgimüügiturul.

Fingridi andmetel mõjutab Euroopat raputav energiarevolutsioon senist turumudelit ja eriti just tarneaja lähedal toimuvat kauplemist.

Turuosaliste võimalused kaubelda tarneajale lähemal on paranemas ning tõenäoline on üleminek lühema kauplemistsükli suunas, seisab Fingridi pressiteates.

Soomes kehtivat börsielektri hinda saate jälgida lehel: NordenBladet.fi

NordenBladet — Soome sisemajanduse koguprodukti maht kahanes statistikakeskuse andmetel 2023. aasta oktoobris-detsembris eelmise kvartaliga võrreldes 0,7% ja oli tööpäevade arvuga korrigeerituna 1,8% väiksem kui aasta tagasi, teatab Soome statistikakeskus.

Aasta 2023 III kvartali muutus eelmise kvartaliga võrreldes kahanes -1,1%-ni (oli -0,9%) ja muutus eelmise aastaga võrreldes -1,6%-ni (oli -1,2%). Kogu 2023. aasta sisemajanduse kogutoodang kahanes 1,0%.

Oktoobris-detsembris 2023 vähenes tööstusharude lisandväärtuse kogumaht eelmise kvartaliga võrreldes 0,6% ja aastatagusega võrreldes 1,5%.

Tööga hõivatud inimeste arv vähenes 2023. aasta oktoobris-detsembris eelmise kvartaliga võrreldes 0,6%. Töötundide arv rahvamajanduses vähenes 0,9%. 2023. aastal kasvas hõivatute arv 0,5%, kuid töötundide arv vähenes aasta varasemaga võrreldes 0,5%. Soome statistikakeskuse tööjõu-uuringu andmetel oli töötuse määr oktoobris-detsembris 6,9%, aasta varem oli see 6,2%. Terve 2023. aasta kokkuvõttes oli töötuse määr 7,2%, samal ajal kui eelneval aastal oli see 6,8%.

Tööviljakus ehk brutolisandväärtuse maht töötunni kohta vähenes 2023. aastal 0,2%.