NordenBladet — Soome siseministeerium lisab liikumis- ja viibimispiirangute määrusesse presidendi ajutise elukoha. Presidendi ametiresidentsi renoveerimise käigus on määrusesse lisatud riigi külalistemaja piirkond Helsingis Munkkiniemis. Piirkonnas ei tohi liikuda ega viibida ilma presidendi kantselei loata.

Siseministeeriumi määrus hõlmab piirkondi, kus politseiseaduse alusel on liikumis- ja viibimispiirangud. Määrusega nähakse ette ka need piirkonnad, kus riigi tippjuhtkonna turvalisuse tagamiseks on liikumis- ja viibimispiirangud.

NordenBladet — Mõne kuuga on üle idapiiri Soome saabunud mitukümmend isikut, kes võivad kujutada ohtu sisejulgeolekule. Nii väidab keskkriminaalpolitsei, kellelt Yle instrumentaliseeritud migratsioonist tulenevate turvariskide kohta küsis.

Varem on näiteks siseministeeriumi taustaaruande järgi politsei hinnangul Soome saabunud seoses instrumentaliseeritud migratsiooniga potentsiaalselt siseturvalisust ohustavaid isikuid, kuid arvu osas pole seisukohta võetud.

Varem on kaitsepolitsei rääkinud ka võimalikest julgeolekuohtudest, mis on seotud üle idapiiri tulnud varjupaigataotlejatega.

Alates eelmise, 2023. aasta augusti algusest on idapiiri kaudu Soome sisenenud umbes 1300 kolmandate riikide kodanikku.

Keskkriminaalpolitsei hinnangul võib sisejulgeolekut ohustav isik viidata paljudele taustateguritele.

Isik võib kuuluda äärmusorganisatsiooni, tema tegevuses võib olla viiteid relvastatud rühmitusse kuulumisele või sõjalistel operatsioonidel osalemisele, võib olla rahvusvaheline tagaotsimisteade, ta võib olla kasutanud reisidokumenti, mis on võltsitud või võis ta osaleda inimsmugeldamises.

Lisaks saab selliseks lugeda ka isikut, keda on kahtlustatud või kes on süüdi mõistetud Schengeni ala kuriteos või kellele on kehtestatud Schengeni alale sisenemise keeld.

Keskkriminaalpolitsei juhib tähelepanu, et sisejulgeoleku ohustamine ei pruugi tähendada, et Soome saabunud inimese puhul on otsene ja vahetu oht.

See puudutab esialgset ülevaatust koos tol hetkel kättesaadava teabega, mille alusel on isik edasisele ülevaatusele üle viidud, edastab politsei oma vastuses.

Kui isikud saabuvad Soome varjupaigataotlejana, tuleb nad politsei info kohaselt kiiresti registreerida.

Üle idapiiri saabunud inimeste suur hulk on raskendanud ja viivitanud riskiisikute tuvastamist.

Keskkriminaalpolitsei lisab, et sageli on info alguses piiratud. Sellistel juhtudel on asüüli taotlenud isikute hindamine keeruline ning seda tuleb teha puuduliku teabega.

Keskkriminaalpolitsei nendib, et isikute suure arvu tõttu ei ole võimalik ohuhinnangut teha kõikidele isikutele.

Seoses Venemaa instrumentaliseeritud migratsiooniga on idapiir reisijate piiriületuseks suletud vähemalt 14. aprillini.

NordenBladet — Möödunud nädalal (22. veebruarill) pidas tööminister Arto Satonen pressikonverentsi töörahu seadusandluse muudatustest. Valitsus teeb ettepaneku piirata poliitiliste streikide kestust maksimaalselt 24 tunniga, vahendab Iltalehti.

Sama asja eest saab streikida ainult üks kord, ütles Satonen.
Eelnõu kohaselt ei tohiks muud poliitilised tööaktsiooni meetmed, näiteks ületunnitöö või vahetuste vahetamise keeld kesta kauem kui kaks nädalat.

Satonen rõhutas, et piirang ei kehti töötajate enda töötingimuste mõjutamiseks.
Poliitilist streiki ei tohiks korraldada, kui see tegelikult jätkab varem korraldatud poliitilist tööaktsiooni.

Valitsusnõunik Nico Steiner töö- ja majandusministeeriumist ütles, et mõju avaldab ka ajaline seos: kui olete näiteks valitsusperioodi alguses mingis küsimuses streigi korraldanud, võiksite selle ehk korraldada perioodi lõpus uuesti samal teemal.
Steiner ütles, et võib juhtuda, et ametiühingud suunavad poliitilised streigid senisest täpsemalt teatud aktsioonile, mille puhul on võimalik poliitiline streik mõnel muul teemal läbi viia.

Näiteks nüüd on SAK ja STTK korraldanud poliitilisi streike, et olla vastu valitsuse tööturumeetmetele. Edaspidi võiks neid konkreetse valitsuse ettepanekuga seoses rohkem individuaalselt korraldada.

Satoneni sõnul peaks poliitilise streigi „akuutse mõju periood” olema 24 tundi. See tähendab Steineri sõnul, et tööstusharud, kus tegevuse tõusud ja mõõnad võivad kesta kauem kui streik ise, peaksid püüdma võimalikult hästi piirata poliitilise streigi mõju 24 tunniga.

Steineri sõnul ei võeta sellega teatud sektoritelt poliitilist õigust protestida, vaid neilt saab nõuda erikorda. See võib tähendada näiteks seda, et osa tootmisliinist jäetakse käima ka poliitilise streigi ajal.

Eelnõu keelaks ka „ebaproportsionaalsed solidaarsusstreigid”. Minister Satonen tõi pressikonverentsil sellekohase näite.

Kui postifirma Posti ja posti ja logistika ametiühingi PAU puhul oleks töövaidlus ning auto- ja transporditööstuse töötajaid esindav ATK sooviks PAU-d toetada, võiks AKT Posti kaubaliikluse peatada, aga mitte näiteks täielikult sadamaid sulgeda.

Edaspidi oleks ebaseadusliku streigi kompensatsioonitrahv 10 000–150 000 eurot. Seda võiks erilisel põhjusel vähendada või eemaldada, kui sanktsiooni tõttu satuks näiteks väikese ühingu tegevus ohtu.

Steiner ütles, et praegused karistused ebaseaduslike streikide eest ei ole olnud piisavad. Sanktsioonide maksimumsumma on jäänud alla 40 000 euro.

Samuti võib töötajat ebaseaduslikus streigis osalemise eest karistada 200 euro suuruse rahatrahviga. Tingimuseks on, et isik jätkab ebaseaduslikku streiki ka siis, kui töökohus on streigi ebaseaduslikuks tunnistanud ja isik on teadlik, et tegemist on ebaseadusliku streigiga.

NordenBladet — Kujutagem ette, et tahate millegipärast Venemaalt Soome tulla ilma loata. Lihtne ülesanne, võib ette kujutada. Piir kulgeb hajaasustusaladel läbi metsa kitsa sihina. Kõrget aeda, valvekaameraid ja piirivalvet ei paista. Võib lihtsalt üle kõndida. Lähete lihtsalt üle. Kuid peagi ilmub teie juurde piirivalvur, kes küsib, miks olete lubamatus kohas piiri ületanud, vahendab Helsingin Sanomat.

Tänapäeval põhineb valve rohkem juhtmevabadel seadmetel kui piiritaradel. Paljuräägitud aiad, mida praegu püstitatakse, jätavad eksitava mulje.
„Aia konstruktsioon on sümboolne. Sõnum, mis ütleb meile, et Soome tegutseb teatud viisil,” ütleb dotsent Anitta Kynsilehto Tampere ülikooli rahu- ja konfliktiuuringute keskusest Tapri.

Kynsilehto on muu hulgas uurinud inimeste liikumist Vahemere ääres.
Piirivalve fookuses on edaspidi piirdeaedade asemel juhtmevaba ja digitaalne valve.

Piirivalvel on idapiiril tegelikult juba olemas nii fikseeritud kui ka kaasaskantav valvetehnika, ütleb piirivalve sideüksuse ülem ülem Kimmo Ahvonen.
Täpsemalt võimud aga ei avalda, millist jälgimistehnoloogiat kasutatakse.

Mingi pildi, milline tehnoloogia piirile tuleb, saab valitsuse hiljutisest eelnõust piirivalveseaduse muutmiseks. Piirivalve kodulehel on kirjas, et ehitustööd kestavad 3–4 aastat.

Asi on selles, et peaaegu kõigil on tänapäeval kaasas mobiiltelefonid ja muud raadiolaineid kiirgavad seadmed. Valitsuse eelnõu taustainfo kohaselt on need seadmed, mida ka kodanikud palju kasutavad, olulised „piiri turvalisuse säilitamise mõttes”.

Looduses liikujad kasutavad navigatsioonivahenditena mitmesuguseid rakendusi, näiteks kaardirakendusi. Ilma raadioseadmeta lähevad metsa vähesed.

Praktikas kasutavad raadiolaineid lisaks mobiiltelefonidele kõik juhtmevabad seadmed, näiteks valvekaamerad, koeraradarid ja droonide juhtimisseadmed.

Raadiolained on elektromagnetlained, mille lainepikkus varieerub millimeetritest kümnete tuhandete kilomeetriteni. Ka sagedus on väga erinev, alates 30 hertsist ehk vibratsioonist sekundis kuni 3000 gigahertsini.

Radariga tuvastab piirivalve erinevate seadmete kasutatavad lained, mis räägivad reisija asukohast, suunast ja kiirusest.

Teavet sõnumite sisu kohta saadakse ka signaalluurega, mida armeed on traditsiooniliselt kasutanud üksteise järel luuramiseks.

Aga kui keegi kõnnib üle piiri ilma mobiiltelefoni ja muude raadiolaineid edastavate seadmeteta?

See ei jää märkamata ka edaspidi. Droon suudab vaikselt õhust piirijoont jälgida. Selle erinevad kaamerad näevad liikujat nii päeval kui öösel.

Ametivõimud hoiavad tuvastustehnoloogia üksikasju saladuses, kuid seadmetootjad tutvustavad tehnoloogiat hea meelega.

Hiina ettevõte Jouav reklaamib droone, mis kaamerate ja termokaamerate abil tuvastavad maastikul liikuvaid inimesi ka pimedas.

Näotuvastus paljastab ka liikuja isiku, kui ta on registritesse sattunud näiteks varasemate piiriületuskatsete tõttu.

Targemaks saavad ka piirdeaiad, mida mujal maailmas üha enam ehitatakse.
Üks tootjatest on Briti firma OptaSense, mis tarnib piirikontrolliks optilisi kaableid.

Firma teatel tuvastab piirdeaeda peidetud kaabel aiast kolme meetri kaugusel jalutajad. Kaablis olevad andurid mõõdavad rõhku, temperatuuri ja heli. See tunneb labidaga kaevamise ära meetri kauguselt.

Kaasaegsete piiritõkete kombinatsioon näeb välja kui läbimatu džungel. Kuid kas see suudab põgenikevoolu peatada?
„Ei suuda. Areng ei vähenda liikumisvajadust,” ütleb Kynsilehto.
Vaestes riikides töötanud Rootsi arst Hans Rosling (1948–2017) märkis, et maailm, sealhulgas Aafrika ja Lähis-Ida on arenenud kaugemale kui põhjamaalased arvavad.

Iga avastamismeetodi ja vastumeetmete jaoks töötab keegi välja vastutehnoloogia. Gaza sektoris üllatas äärmusorganisatsioon Hamas Iisraeli kõrgtehnoloogilist piirikontrolli.

Mõned meetodid olid algelised, näiteks raadioside segamine seadmega, mille saab osta alla tuhande euro eest. Teine võimalus oli tulistamise ja plahvatuse teel hävitada väljast nähtavaid kaameraid ja muid jälgimisseadmeid.

Otsene vägivald piiril piirab põgenikke vaid osaliselt. India piirivalvurid on Bangladeshi piiril tapnud sadu piiriületajaid. Sellest hoolimata minnakse ikka üle piiri.
Lõpuks murrab inimene läbi kivimüüri, kui tal on piisavalt tugev stiimul. Mõned saavad läbi ka kõige raskematest takistustest ja isegi üle mere.

Vahemeri võib olla Soome jaoks tähenduslikum kui idapiir.
„Satelliidid ja droonid on Vahemerd jälginud juba paarkümmend aastat. Sellegipoolest tulevad paadid ikka iga nädal üle,” räägib Kynsilehto.

Migrandid tulevad vaatamata sellele, et meie ajal on merre uppunud üle 50 000 paadipõgeniku. Euroopa Liidu territooriumil viibib ebaseaduslikult üle miljoni migrandi. Ameerika Ühendriikides on neid kümmekond miljonit.

Rikaste riikide katsed sulgeda legaalseid teid on tekitanud ka tõhusa kuritegevuse. Inimsmugeldamine on miljardeid eurosid väärt äri.

Alati leidub ametnikke, kellele saab altkäemaksu anda ja šantažeerida. Ja ettevõtteid, mille jaoks uustulnukad kvalifitseeruvad odavaks ja loata tööjõuks, nagu öeldakse Euroopa Komisjoni kodulehel.

Müüre lõhuvad ka vastaspoole toetajad ehk inimõiguste, kodanikuvabaduste ja Genfi pagulaskonventsiooni kaitsjad. Nad aitavad pagulasi.

Lõpuks mõjutab turu surve. Kui kaubad ja kapital liiguvad üle piiri, on raske inimesi lõputult aedikutesse lukustada.

Lõpuks näitas kogemus Ukraina põgenikega, et ka suhteliselt suurte inimgruppide liikumine lühikese aja jooksul on ka seaduslikult võimalik.

Kynsilehto sõnul said Euroopa Liidu riigid Ukrainast pärit põgenikevooluga „uskumatult hästi hakkama”. Olukorras on kohaldatud ajutise kaitse direktiivi.

NordenBladet — Eelmise, 2023. aasta jõululaupäeval olid Rovaniemi elanikud Ulla ja Johannes koju naasmas, kui nende tähelepanu köitsid õuest paistvad tuled. Sinna oli pargitud kaks autot, millest ühest väljus Aasia mees, vahendab Iltalehti.

Mees selgitas, et nad olid siin majutuse broneerinud ja küsis, kas see on õige aadress. Tänavanimi ja majanumber olid täpselt õiged, aga me ütlesime, et ei üüri seda, räägib Ulla.

Mees näitas soome abielupaarile oma mobiiltelefoni ja rääkis, et üritas üürileandja antud numbrile edutult helistada.

Ulla  arvas, et turistid on võib-olla valesse kohta läinud, ja andis seltskonnale nõu suunduda lähedalasuvasse majutuskohta.
Olukord lahenes probleemideta, lisab Johannes.

Ulla ja Johannese esimene jõulupüha möödus rahulikult. Teisel jõulupühal helises uksekell.

Uksel olid Aasia mees ja naine, kes ütlesid, et on broneerinud majutuse sellel aadressil. Ulla ütles ka neile, et maja kahjuks üürida ei saa.

Hiljem samal päeval helises uuesti uksekell. Seekord olid soomlaste kodusel aadressil majutuse broneerinud kaks Peruu paari.

Kõrvalmajas elab turismiettevõtja, kes lükkas lund ja karjus meile kohe, et see on pettus. Rääkisime temaga ja ta sai paaridele hotellis toa kokku leppida, räägib Ulla.

Saaga jätkus pärast pühi, kui soomlaste kodusele aadressile saabus Booking.com-ist saadetud kiri. See sisaldas koodi, mis pidi kinnitama maja majutuse staatust. Saajana märgiti keegi Heather Kennedy.

Juhtunust varem teatanud Lapin Kansa andmetel oli soomlaste maja kuulutus üleval kolm päeva. Booking.com teatas väljaandele Lapin Kansa, et see on väga haruldane juhtum.

Väljaande andmetel kasutati soomlaste kodust aadressi ka teise majutusteenuse kelmuseteates.

Ulla ütleb, et Booking.com-i kelmuseteates olid pildid luksusliku majutusasutuse interjöörist ja suvine pilt nende garaažiuksest. Garaažipilt oli võetud Google’i kaarditeenusest.

Ulla sõnul on nad juhtumi kohta esitanud kuriteoteate.
Juhtum tekitab soomlastele meelehärmi, eriti olematuid majutusbroneeringuid teinud turistide vaatenurgast. Esimeses seltskonnas olid lapsed ja turistid ütlesid, et nad maksid majutuse eest palju.

Siin napib majutuskohti, mis on petturitele tõeliselt soodne pinnas, ütleb Johannes.
Inimesed, kes tahavad siia tulla, võivad sattuda paanikasse ega vaevu kuulutust kontrollima, vaid langevad kelmuse ohvriks, lisab Ulla.

Olematute elamispindade üürimisega seotud kelmusi tuleb ette hooajaliselt, ütleb Lapimaa politseijaoskonna kuritegevuse ennetamise sektori juht, kriminaalkomissar Pälvi Suokas.

Praegu on potentsiaalne pettuste aeg, kui inimestel on kiire majutuse otsimisega. Turg on kuum, eriti suusapuhkuse ajal, nii et ka pettusi on veidi rohkem.
Lapi politseijaoskonnas on hetkel eeluurimisel kaks kelmusejuhtumit, mis on seotud olematu elamispinna üürimisega.

Siiski ei räägi number Suokase sõnul täit tõde. Kui kelmuse ohvrid on välisturistid, teevad nad tõenäoliselt kuriteoteate oma kodumaal ja Lapi politseijaoskond ei pruugi juhtumi kohta teavet saada.

Kus piirkonnas on eeluurimisel olevad majutuskelmused toime pandud, seda Suokas täpsemalt ei avalda.

Asjad on sellises staadiumis, et neid täpsemalt ei avalikustata, märgib ta.
Suokase sõnul uuritakse majutuskelmusi enamasti kelmusena, kuid juhtumid võivad olla seotud ka muude uurimisnimetustega.

Kriminaalkomissari info kohaselt on võimalik kahtlustatavatele jälile saada. See aga eeldab, et inimesed teevad kuriteoteate ja politsei saab kiiresti infot näiteks selle kohta, kellele on majutuse broneerimisest teatatud ja kuhu raha makstud.