Vene juurtega värske Soome miss langes oma päritolu tõttu rünnaku ohvriks

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Venemaa päritolu värske Miss Soome Alina Voronkova langes pärast missitiitli võitu sotsiaalmeedias rünnaku ohvriks. Alina pere kolis Venemaalt Soome 1990. aastal. Tema isa Dmitri on venelane ja ema Svetlana ingerlane, aga kodune keel on peres vene keel. Sotsiaalmeedias avaldatakse pahameelt, kuidas saab Soome miss olla venelane, vahendab Ilta-Sanomat.

Alina ise ütleb, et on sündinud ja kasvanud Soomes, käinud Soomes koolis ja on Soome kodanik. Ta ei pea midagi täiendavalt kellelegi tõestama. Peres on peale tema ja vanemate veel kolm aastat vanem õde. Pere kolis Soome ligi 30 aastat tagasi, kui ema ootas esimest last.

Ema Svetlana on rääkinud, et nad hakkasid Soome kolimise peale mõtlema kohe, kui kuulsid, et Soome toonane president Mauno Koivisto andis ingerlastele loa kodumaale kolida. Svetlana abiellus 1990. aasta novembrikuus ja hakkas kolimise pabereid ajama.

Svetlana räägib, et NLiidust oli toona raske välja pääseda ja neil oli vaid kavatsus Soome vaatama tulla. Mees aga leidis kohe tööd ja naine oli rase, nii otsustati jääda.

Svetlana töötas algul koristajana ja mees vineeritehases töölisena. Esimene laps, Alina vanem õde Karina sündis juba Soomes.

Ühe asja tahab aga Svetlana selgeks teha: paljud räägivad, et Alinal on topeltkodakondsus. Tegelikult ei ole. Neil on dokument, mille president Martti Ahtisaari on allkirjastanud 1998. aastal. Sealt võib välja lugeda, et pere liikmed said Soome kodakondsuse. Tookord nõuti Venemaal, et loobutaks Vene kodakondusest ja pere tegi seda. Svetlana tunnistab, et on soomlane. Tema neiupõlvenimi on Kinnar, ema perenimi oli Neuvonen.

Soome kohvikutest ja restoranidest võetakse kaasa ilusaid tasse ja kristallnõusid, teinekord töötajate silme all

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Kohvikud teavad, milliseid nõusid kliendid kaasa võtavad, seetõttu välditakse väikseid kaunistustega tasse. Üks tass, mida kliendid sageli kaasa võtavad, on Robert’s Coffee keti kirjadega tass. Ju siis see kohv nii meeldib, leiab keti kaubandusjuht Petri Parviainen. Ta on ühtlasi teadlik, miks tasse kaasa võetakse – seal on peal kohviku logo, vahendab Helsingin Sanomat.

Lisaks tassidele võetakse Robert’s Coffee’st kaasa kristallist klaase. Teinekord tuleb ette üllatusi. Näiteks Helsingis Pohjoisesplanadil asuvast kohvikust kadus üllatavalt palju söögiriistu ühes supist ja salatist koosneva lõunasöögiga. Kadumiste tõttu muudeti korraldust ja nüüd saab klient omale söögiriistad alles siis, kui on ära maksnud.

Kohvikuketil on kokku 45 tegutsemiskohta, asju kaob suhteliselt vähe, aga kõige rohkem Helsingis ja selle ümbruses. Maakondades juhtub seda haruharva.

Parviaineni sõnul töötajad näevad, kui keegi midagi kaasa võtab, aga järgi keegi jooksma ei hakka. Leitakse, et on hea, kui tass kellegi õnnelikuks teeb.

Fazeri kohvikutes on näppajate lemmikuteks raske ja madal veetass ning teesõel. Kadumisi on aga väga vähe võrreldes sellega, kui palju nõusid klientidel või pesumasinas katki läheb, räägib keti Fazer Cafés ärijuht Miika Kostilainen. Tema väitel saab vargusi vähendada, kui vältida teatud tüüpi nõusid. Nii on teada, et väiksed ja kaunistustega nõud kaovad kiiremini. Samuti välditakse logodega nõusid, kuna neid võetakse meeneteks kaasa.

Teatud kompromisse tuleb teha, aga selleks spetsiaalselt koledaid nõusid ei kasutata, et neid kaasa ei võetaks. Nii on Soome rahvusparkides kirved, mida keegi nende raskuse ja erilise kuju tõttu kaasa ei taha võtta. Selles suunas ei minda, kuna väljanägemine ja ilu on osa kohvikuelamusest.

Üks tähelepanek on söögikohtadel veel – õpilassööklatest kaovad nõud, kui algab sügissemester. Siis kaovad ka tavalised kahvlid ja noad.

Soomlased jäid vahele 650 kg kokaiinilastiga

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Kokaiin maksab Lõuna-Soomes ligi 80 eurot gramm, põhja pool kaks korda rohkem. 650 kg kokaiinilasti hind tänaval oleks olnud ligi 50 miljonit eurot.

Üleeile Prantsusmaal vahele jäänud soomlased olid aga Soome keskkriminaalpolitsei hinnangul lasti viimas mujale kui Soome. Kogus on nii suur, et sellega saaks Soome üle ujutada aastakümneteks, vahendab Ilta-Sanomat.

Sellisele kogusele kokaiinile Soomes turgu poleks. Soome terviseameti hinnangul on Soomes küll kokaiini tarvitamine kasvanud, aga Soome jääb kaugele maha sellistest maadest nagu Rootsi või Norra.

Kokaiinivedu kontrollib organiseeritud kuritegevus ja üks vahelejäänutest on teadaolevalt endine Lappeenranta põrguinglite liige. Soome kurjategijatel aga selline võimekus puudub, et võtta korraga risk 650 kilo kokaiini veoks.

Nii suure lasti taga saab Soome keskkriminaalpolitsei info kohaselt olla ainult mõni suur Euroopa või Venemaa kuritegelik rühmitus. Last oli arvatavalt teel kas Rootsi, Saksamaale või Venemaale.

Kokaiini, mis on tuntud ka kui “Lumi” on viimasel ajal Euroopas avastatud tohututes kogustes, mille põhjal võib arvata, et seda veetakse palju sisse Lõuna-Ameerikast.

Paari nädala sees avastati Prantsusmaal veel üks 750 kg last ja Hollandis 500 kg. Kahe ja poole nädala tagune 750 kg on Prantsusmaa ajaloo suurim leid. Ja kohe otsa tuli teine.

Soomes on leitud kokaiini kõige rohkem alla 10 kg kogustes. Kokaiini leidmiseks uuritakse põhjalikult Soome vee-ettevõtete kanalisatsioonist võetud analüüse.

 

Uuringufirma Pellervon taloustutkimus PTT: Soomes on üle 4 aasta pööranud toidu hind tõusule

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soomes on hakanud liha kallinema esimest korda viimase 4 aasta jooksul. Sel ja järgmisel aastal tõuseb Soomes kõigi toiduainete hind. Uuringufirma Pellervon taloustutkimus PTT hinnangul kallineb toit tänavu 1,9 protsenti ja järgmisel aastal 2,2 protsenti. Sama on olukord mujal Euroopa Liidus, kus toidu hind pööras tõusule juba aasta tagasi, vahendab Yle.

Hinnad tõusevad kõigis kaubagruppides. Liha hind tõuseb tänavu esimest korda pärast neli aastat kestnud langust.

Piimatoodete hinnad tõusid Soomes juba aasta algul. Taimne toit tõusis suvel.

Hinnad tõusevad, kuna toiduainete tootmise kulud on kasvanud. Varem ei saanud hinda tõsta kesise nõudluse tõttu.

Möödunud aastal aga olukord muutus, kuna nõudlus kasvas. Pärast seda on hakanud hinnad kerkima.

PTT hinnangul jätkub toiduainete hinnatõus ka järgmisel aastal.

 

Soome endine piirivalve ohvitser kinnitab: Venelastel on Soomes sõjasadam

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome endine piirivalve ohvitser kinnitab Turu saarestikus toimunud operatsiooni kommenteerides, et venelastel on seal oma salajane sõjaväebaas ja sõjasadam.

„Venemaal on Airistol radarijaam ja sõjasadam, mis on kohandatud allveelaevade vastuvõtmiseks,” kinnitab endine piirivalve ohvitser ja parlamendi liige Mikko Kärnä, viidates kaitsejõududest pärit usaldusväärsele infole.

Kärnä väitel oli Soome ametivõimude suuroperatsioon seotud selles piirkonnas avastatud Vene radarijaama seadmetega. Kärnä väitel on selles piirkonnas ka rannajoont oluliselt muudetud, mis viitab asjaolule, et see on kohandatud sõjasadamaks.

Selles sadamas saaks remontida Läänemerel viibivaid Vene allveelaevu, kinnitas Kärnä. Selline info on tal pärit Soome kaitsejõududelt. Soome laevastiku osalemine suuroperatsioonis viitab aga sellele, et jahiti Vene allveelaeva, vahendab Aamulehti.

Ühtlasi näitab Soome jõudnud Vene radaritehnika, et Venemaal on kavas kasutada sõjalise konflikti korral Soome territooriumi.

Ametivõimudel on Kärnä kinnitusel infot, et firma Airiston helmi omanikud on lähedalt seotud Vene julgeolekuteenistuse FSB ehk endise KGB-ga.

Kärnä väitel pole politsei asja kohta avalikustanud pooli asju. Politsei väidab jätkuvalt, et tegemist on maksupettuse uurimisega. See on ilmselt tõsi, aga selle taustal tehakse hoopis midagi muud. Maksupettusi ja rahapesu ei uurita nädalavahetusel maskides ja koptereid ning sõjalaevu kasutades. Maksupettuste uurimiseks ei kehtestata terves piirkonnas lennukeeldu.

Venelaste strateegiliste objektide ostud Soomes on tekitanud küsimusi juba aastaid. Kärnä väitel tuleks selline asi ära lõpetada. Riik peaks juba müüdud objektid tagasi ostma.

Vaata siit liugurit liigutades, kuidas on venelastele kuuluvat Airiston Helmi sadamat laiendatud aastatel 2011-2015 (vasak pilt on uuem, sel on näha vana rannajoon):

Alloleval pildil on näha venelastele kuuluvad objektid Turu saarestikus:

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT