Soomes on digitaalsed lotomängud esimest korda tõrjunud kõrvale pasjansi

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Kuni seniajani oli pasjanss (solitaire) Soomes kõige levinum arvutimäng, siis nüüdseks on selle kõrvale tõrjunud riigi lotofirma Veikkause mängud, selgub värskest mängijabaromeetri uuringust.

Veikkause mängud nagu loto on nüüd tõusnud kõige populaarsemateks mängudeks. Pasjanss on langenud teisele kohale, vahendab Helsingin Sanomat.

Hasartmängude soosing on aga üldiselt languses. Kui 2015. aastal mängis Soomes hasartmänge 73,9 protsenti inimestest, siis 2018. aastal ainult 68,8 protsenti. Veikkause panustamismänge mängis 2015. aastal 71,1 protsenti inimestest, 2018. aastal ainult 65,3 protsenti.

Aktiivseid veebis raha eest hasartmängude nagu bet365 mängijaid on Soomes 20,4 protsenti inimestest.

Eelmine kord viidi mängijabaromeeter läbi 2015. aastal 2018. aastal vastas uuringule 946 juhuslikult valitud soomlast. Uuringu veamarginaal on 3 protsenti.

Suuri muutusi baromeetri põhjal ei tuvastatud, rääkis Tampere, Turu ja Jyväskylä ülikoolide koostöös tehtud uuringut juhtinud Tampere ülikooli professor Frans Mäyrä.

Muutused on näiteks sellised, et arvutitest liiguvad mängud rohkem mobiiltelefonidesse ja digitaalsete mängijate keskmine vanus tõuseb.

Praegu on digitaalsete mängijate keskmine vanus 38 aastat, aga 2011. aastal oli see 37 aastat ja 2009. aastal 36 aastat.

Suhtumine hasartmängudesse on samuti muutunud ja see on muutumas iga vanusegrupi hobiks. Kui varem oli Soomes tähtis kirjanduse kultuur ja sellega seoses eeldus, et kõik oskaksid lugeda ja kirjutada, siis nüüd on tõusmas etteotsa digitaalne kultuur ja sellega seotud teadmised. Üks näitaja on see, kuidas inimesed oskavad digiseadmeid kasutada meelelahutuseks.

Soositumate mängude etteotsa on jõudnud sellised uued mängud nagu Fortnite, Sanapala ja PlayerUnknown’s Battlegrounds. Võrreldes eelmise baromeetriga on tahapoole kukkunud varasemad soomlaste lemmikmängud nagu Angry Birds, Hay Day ja Clash of Clans. Hay Day on jätkuvalt soositute mängude hulgas naiste arvestuses.

Mäyrä väitel on huvitav jälgida seda, kuidas mängude populaarsus ajas muutub vastavalt mängude loimusele. Näiteks kui 2015. aastal oli populaarsed arvamismängud, siis nüüd on etteotsa tõusnud erinevad tulistamis-, seiklus- ja aktiivsusmängud.

Mäyrä juhib tähelepanu mängule Fortnite, mis on tõusnud Soomes populaarsuselt kolmandale kohale koos mänguga Candy Crush. Mäyrä väitel on tähelepanuväärne, et nii mitmekülgset mängu, kus on nii loovust, koostööd kui muid elemente saab mängida mobiiliga.

Veel kümmekond aastat tagasi poleks selline asi olnud aeglast mobiilitehnoloogiat arvestades võimalik, aga nüüdseks on terve sugupõlv kasvanud üles samalaadse keerulise mänguga nagu näiteks Minecraft.

Selliseid mänge veel 50-aastaste lemmikmängude hulgast ei leia, aga mängukultuur muutub mitmekülgsemaks ja laialdasemaks.

Mängijabaromeetri järgi mängib 97,8 protsenti soomlastest mingeid mänge, kui võtta arvesse nii digitaalsed kui tavalised, see on mitte-digitaalsed mängud ja ka juhuslik mängimine.

Raha kulutavad soomlased keskmiselt mängimise peale 11 eurot kuus, mida on rohkem kui eelmises, 2015. aasta mängijabaromeetris.

Mehed ja poisid kulutavad uuringu järgi mängudele kolm koda rohkem raha kui naised ja tüdrukud.

Baromeetrit saab tervikuna lugeda Tampere ülikooli veebist.

Soome populaarseimad mängud (vastavalt uuringus mainimise kordadele):

1.Veikkause mängud (Loto, kihlveod jne) 113

2.Pasjansimängud (Spider, Solitaire) 83

3-4. Fortnite 35

3-4. Candy Crush 35

5.Mahjong 21

6.The Sims 16

7-8. Counter-Strike 12

7-8. NHL 12

9-11. Grand Theft Auto 11

9-11. Sanapala 11

9-11. Pokemon 11

12-13. PlayerUnknown’s Battlegrounds 9

12-13. Sudoku 9

14-16. Call of Duty 8

14-16. Tetris 8

14-16. Super Mario 8

Allikas: Mängijabaromeeter 2018

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome: Lapimaale otsitakse jõulude ajaks päkapikke

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Lapimaale otsitakse jõulude ajaks tööle päkapikke, kes võtaksid vastu külastajaid ja juhendaksid neid jõulumaal.

Töökuulutuses seisab, et „päkapikk on nii meelelahutaja, teejuht kui ka müütiline jõulutegelane” ning et üks õige päkapikk peaks olema energiline ja positiivne inimene, kel on suurepärased klienditeenindaja oskused.

Sobilik kandidaat oskab inglise keelt ning kasuks tuleb veel ühte võõrkeele, soovitavalt prantsuse, hispaania või saksa keele oskus. Eelnev päkapikutöö kogemus pole vajalik. Kõik uued päkapikud läbivad „arktilise külalislahke teejuhi koolituse”.

Päkapikke otsitakse hetkel Saariselkäl, Levis, Rovaniemis, Hettas, Olosel ja Ylläsel ning arvestades töö asukohta, peavad päkapikud hästi külma ilma kannatama.

Töö kestab novembrikuust jaanuari alguseni ning kandideerida saab SIIN.

 

Soomes jäid ema ja laps kodutuks, kui kolisid välja hallitanud kodust

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soomlanna pidi koos lapsega kolima välja oma kodust, kuna seal hallitas. Uut kodu on aga raske leida, kuna naisel on varasemast maksehäireregistris märge.

Soomlanna Jenny on 34-aastane, elab Helsingis ja on väikse kooliealise lapse ema. Praegu on Jenny koos lapsega mõlemad kodutud, sest neil pole oma kodu, vahendab Iltalehti.

Jenny tunnistab, et on hallituspagulane. Tema pikaajalises üürikorteris ilmnes hallituse probleem. Uut kodu on aga märke tõttu maksehäireregistris väga raske leida.

Maksehäireregistrisse sattus naine, kui oli paarikümnene. Nüüd kahjustab see ka tema last. Märked maksehäireregistris ongi Soomes kodutute puhul üks ühine nimetaja. Nii on see väga paljude inimeste puhul.

Jenny ja laps said tänu omavalitsuse abile ajutise elamise, aga seal saavad nad olla ainult kuu aega korraga ja kõige rohkem kolm kuud.

Ajutine korter saadi õnneks lapse kooli ligidal, kuni selle ajani olid nad tuttavate juures. Kui endises korteris poleks olnud hallitust, elaksid nad seal edasi, aga nüüd on nende olukord väga ebakindel.

Jenny tunnistab, et elab päev korraga ja ei tea, mis homne päev toob. Ebakindlus on väga suur. Naise väitel on oma kodu kõige alus, aga temal seda hetkel pole. Laps on kõigest väsinud ja nii ka ema. Laps küsib, miks neil pole oma kodu ja ema seletab, et see olukord on ajutine.

Enamik üürileandjaid kontrollib üürniku tausta, muu hulgas seda, kas on olnud märkeid maksehäireregistris. See ei pruugi tähendada, et inimene pole maksujõuline või ta ei suuda korterit korras hoida.  Jenny räägib, et on maksujõuline ja eelmise üürnikuga polnud mingeid probleeme. Siin on otsustajatele mõtteainet: kuidas on võimalik, et maksujõuline lastega pere ei saa omale kodu?

 

Politsei uurib soome naise surma Tallink Silja laeval

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Politsei on asunud uurima eile õhtul Turus Tallink Silja laeval avastatud naise surma. Naisega koos ühes kajutis olnud mees on võetud vahi alla.

Naise surnukeha leidis kruiisilaeva Baltic Princess kajutist esmaspäeva õhtul laeva koristaja. Politsei info kohaselt on tegemist ligi 30-aastase soome naisega.

Politsei selgitab, kas tegemist on lihtsalt surmajuhtumi või kuriteoga.

Koos naisega oli samas kajutis umbes samavanune mees, kes viibib praegu vahi all. Ta viidi otse sadamast politseijaoskonda ülekuulamisele.

 

Politsei andis lisainfot nädalavahetusel toimunud operatsiooni kohta, kuhu olid kaasatud sõjaväelased

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Politsei andis lisainfot laupäeval ja pühapäeval Pirkanmaal Vesilahtis toimunud suure politseiopreratsiooni kohta, kuhu olid kaasatud sõjaväelased ja kiirabi ning mille käigus suleti ümberkaudsed teed ja kontrolliti inimesi.

Politsei teatas selle operatsiooni kohta, et kaks inimest võeti kinni. Tegemist oli ebaseaduslike relvade hoidmise ja kasutamisega. Operatsiooni käigus keegi vigastada ei saanud.

Politseioperatsiooni käivitas inimeste ohtlik käitumine. Kiirabi ja sõjaväelased olid kohal igaks juhuks. Vajadusel võib politsei sõjaväelt isegi tanki appi paluda, kui selleks on alust.