NordenBladet — Helsingi kohus mõistis tingimisi vanglakaristuse endisele Iraagi sõdurile, kes lõikas inimesel pea otsast ja poseeris sellega pildi peal. Endine Iraagi sõdur tunnistas oma teod üles, aga väitis, et tegemist polnud sõjakuriteoga, vahendab Iltalehti.

Mees ütles kohtus, et tegi seda suurest vihast, sest terroristid olid tema kaaslastel pead otsast ära lõiganud. Helsingi kohus mõistis  41-aastasele Iraagi mehele 1,5 aasta pikkuse tingimisi vanglakaristuse. Mees sai tingimisi karistuse, kuna teda pole varem kohtulikult karistatud.

Sõjakuriteoks kvalifitseeritud tegu pandi toime 2015. aasta märtsikuu algul Iraagis Karma linnas. Iraagi sõjavägi võitles seal Islamiriigi ISIS vägede vastu ja oli võidukas. ISIS-e võitleja suri.

Iraagi sõjaväes teeninud mees nägi hukkunuid ning kui märkas pärast seda maas ISIS-e võitleja surnukeha, lõikas tal pea otsast. Pärast seda hoidis mees pead käes ja näitas võidumärki. Teine mees võttis selle videosse ja see laeti üles Facebooki koos samas kohas tehtud piltidega.

Video kogus sotsiaalmeedias palju vaatajaid ja mees sai selle eest tunnustust. Armeele aga video ei meeldinud ja ta lahkus teenistusest.

Soomes sai mees süüdistuse sõjakuriteos. Soome on ratifitseerinud Rooma statuudi, mille 8. artikli kohaselt võidakse välismaal toime pandud sõjakuritegude eest mõista kohut ka Soomes Soome seaduste järgi.

Kohtus väitis praegu 41-aastane mees, et sõjas on peade otsast raiumine tavaline asi. See oli Iraagis levinud tava ja näitas vaprust. Mehe väitel olid terroristid, kellest ühel ta pea otsast lõikas, saanud surma pommitamise tagajärjel.

Pea otsast lõikamine ja muul moel laiba rüvetamine on aga sõjakuritegu ning Soome kohus leidis, et see on piisavalt suur kuritegu, et selle eest peaks karistama.

Otsus pole veel jõustunud ja selle saab edasi kaevata.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Soomes läbi viidud uuringust selgus, et enesetapurisk on kõige kõrgem stressis meestel, kel on kõrgharidus ja hea sissetulek. Psühhiaater Kari Aaltoneni veebruaris kaitstavast teadustööst tuleb välja, et haridus ja elatustase on need riskitegurid, mille puhul on tulemus ootustele vastupidine, vahendab Iltalehti.

Põhjuseks võivad olla kõrgel sotsiaalsel positsioonil ning hästi hakkama saanud isiku enesekontrolli kaotus või muutus nagu töötus, lahutus või haigus. Riskifaktorid on veel varasemad enesetapukatsed, depressioon, alkoholisõltuvus ja üksi elamine. Inimsuhted on need, mis aitavad depressioonis inimesel enesetappu vältida.

Riskifaktorid on samad nii meestel kui naistel, aga naiste puhul omab alkoholisõltuvus suuremat kaalu. Aga see risk on suhteline, sest meeste enesetapurisk on alkoholi tarvitavatest naistest suurem isegi siis, kui mehed alkoholi ei tarvita. Kõige suurem on aga alkoholisõltuvusega meeste risk. Alkohol takistab depressioonist tervenemist ja vähendab enesekontrolli, mistõttu võidakse joobes olekus teha midagi mõtlematut.

Varem enesetappu proovinutel püsib kõrgendatud risk enesetapuks 20 aasta vältel. Eriti otsustavad on aga esimesed aastad pärast enesetapukatset. Enesetapukatse läbi teinud peaks alati minema psühhiaatri vastuvõtule.

Uuringus võeti aluseks kokku 56 826 depressiooni diagnoosi saanud inimest aastatel 1991-2022. Patsiente jälgiti 2014. aasta lõpuni. Neist 2587 tegid enesetapu.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Soome politsei ülemkomissar Jussi Huhtela kirjutab sotsiaalmeedias vaesusele ja sellega seotud masendusele viidates, et alates reedest, 4. jaanuarist registreeriti ühe nädalavahetuse jooksul Helsingi, Vantaa, Espoo ja ülejäänud Uusimaa piirkonnas kokku 47 enesetapukatset.

Politseijuhi väitel on põhjusteks lisaks vaesusele muu lootusetus ja masendus.

Helsingin Sanomat kirjutas pühapäeval lootusetusest ja masendusest Soome vaeste hulgas, mis üllatas isegi teadlasi.

NordenBladet — Üle 1000 Soome autojuhi pääses lumesaju tõttu trahvist, kuna kiiruskaamerate pildid eemaldati. Soome liiklusturvalisuse juht Dennis Pasterstein avaldas samas imestust, miks juhid tihedas lumesajus kiirust ületavad.

Kiirustrahve ei tehta lumesaju tõttu seepärast, et liiklusmärgid on lund täis tuisanud ja juhid ei ole piirangutest teadlikud.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT