Reede, detsember 5, 2025

SOOME UUDISED

Soome lotovõitja läks panka ja sai kuulda karmi tõe

NordenBladet — Suur lotovõit Espoos elavale naisele õnne ei toonud, kui sõber temalt raha võttis. Naine võitis 2014. aasta sügisel lotoga suure summa. Tal tekkisid erinevad ideed raha paigutamiseks. Üks neist oli üürikorterid, mis pidi soetatama kasva elanikkonnaga ülikoolilinnades, vahendab Iltalehti.

Ta asutas koos oma meessõbraga firma ja nad soetasid üürikorterid. Mees juhtis ettevõtet ja naine käis pärast lotovõitu tööl edasi.

Aasta 2015 alguses viis naine mehe välisreisidele. Reisidel tasus naine reiside ja toitlustamise eest. Muul juhul ei tohtinud mees naise raha kasutada.

Paar tarvitas ohtralt alkoholi ja naise tervis hakkas halvenema. Siis hakkaski mees naise igapäevaste asjadega tegelema.

Mees sai ligipääsu naise internetipangale ja pangakaardile, et saaks maksta arveid, osta süüa ja teha muid oste.

Mees hakkas aega arvutis veetma. Naine ei teadnud, et mees mängis internetis hasartmänge.

Aasta 2015 sügisel oli naise tervis nii halb, et ta ei lahkunud kodust.

Hiljem sai ta teada, et samal ajal on tema pangakaardiga makstud muuhulgas taksosõitude eest.

Naine polnud oma konto väljavõtteid näinud alates 2015. aastast. Alles 2019. aastal küsis ta neid pangast pärast seda, kui sugulased temalt seda nõudsid. Pangast tuli paks kiri, aga mees võttis selle ära.

Sel ajal, kui mees oli arvutis, palus naine tal näidata pangakonto väljavõtteid. Mees ajas naise minema. Samuti nägi naine, kuidas mees filmis tema pangaandmeid ja paroole.

Lõpuks sõitis naine bussiga panka ja sai uued paroolid. Pärast seda sai ta teada, et kogu tema raha on otsas ja tema nimel on võetud kiirlaenu.

Ta esitas mehe suhtes politseisse kuriteoteate.
Lääne-Uusimaa kohtu teatel kandis mees naise kontolt mitmel erineval korral kokku vähemalt 161 000 eurot. Ta kandis osa rahast oma firma kontole. Enda mängukontodele kandis ta vähemalt 60 000 eurot.

Lisaks võttis mees naise nimel mitu kiirlaenu. Kohtu hinnangul tekitas ta naisele kahju vähemalt 250 000 eurot.

Mees tunnistas, et kandis naise kontolt enda kasutusse 20 000 eurot. Mehe sõnul oli tal naise luba muudeks kontoülekanneteks või oli naine need ise teinud. Tema sõnul võttis naine kiirlaenud ise.

Mehe sõnul mängisid nad kaks koos internetis rahamänge, mida naine eitas. Kohtu hinnangul naine hasartmängudes ei osalenud.

Seda toetas muu hulgas asjaolu, et raha kanti naise kontolt mehe mängukontole. Märkimisväärne osa kontoülekannetest toimus õhtusel ja öisel ajal. Seda, et mees mängis üksi mänge, toetasid kohtu hinnangul ka naise tervisearuanne ja tunnistused, et naine oli hommikul parimas vormis.

Kohtu hinnangul võttis mees kiirlaenu ja kasutas raha oma kuludeks.
Lääne-Uusimaa kohus karistas 1975. aastal sündinud meest kahe aasta ja ühe kuu pikkuse reaalse vangistusega. Karistus tuli maksevahendipettusest, mis kestis 2015. aasta veebruarist 2019. aasta oktoobrini.

Lisaks mõisteti ta süüdi paljudes pettustes. Osa mehele omistatud tegusid on seotud kiirlaenude võtmisega ja osa pettustehingutega Tori.fi veebilehel.
Kohus mõistis mehelt oma endisele tüdruksõbrale välja tema tekitatud kahju üle 250 000 euro.

Otsus ei ole jõustunud, mis tähendab, et selle saab edasi kaevata Helsingi ringkonnakohtusse.

Avafoto: Unsplash

 

 

Soomes on alanud eluasemetoetuse langusest tingitud sundkolimised

NordenBladet — Pori lähedal elav 55-aastane Juhani hakkab koos naisega uue koduga harjuma. Eluasemetoetuse kärbete tõttu pidi paar kolima. Varem elasid nad vanas suvilas, kus oli kaks tuba ja köök. Selle üür oli 550 eurot kuus. Lisaks eluasemetoetusele jäi Juhanil ja tema naisel tasuda 30 eurot. Pärast aprillis jõustunud seadusemuudatust oleks neil tulnud välja käia 280 eurot. Seda oli liiga palju, vahendab Taloussanomat.

Olen töötu, pensionile ei lasta ja tööle ei võeta, sest ma olen nii läbi, ütleb Juhani.
Tema naine on töötanud kaubanduses, kuid otsib nüüd samuti tööd.

Paar kolis 31,5 ruutmeetri suurusesse kortermaja ühetoalisse korteisse. Üür koos veetasu ja üldsaunaga on 405 eurot. Nad pole siiani saanud Kela otsust, milline on nende osa üürist.

See on küll pisut nukker, aga ära tuleb harjuda, miski muu ei aita, leiab Juhani.

Lisaks ruumile tunneb ta puudust ka väikesest suvila õuest. Seal kasvatas ta kartuleid ja ürte ning askeldas oma segaverelise põlvekõrguse koeraga.

Kortermaja pole koera jaoks sobiv koht. Juhani üritab nüüd koerale õpetada, et iga kolina peale ei pea urisema.

Olen paar korda öösel kella kahe ja kolme vahel voodist välja hüpanud, kui postiljoni peale on koer haukuma hakanud.

Eelmine majaomanik oli õiglane. Ta lasi paaril pisut remonti teha ja tasus kulud ning pidas oma üürnikke meeles jõulude ajal ja nende pulmapäeval.

Juhani on varem teinud remonditööd, aga ütleb, et enam ei jaksa. Ta ütleb, et naelapüss rikkus tema käed ja õlad ning ta sai närvikahjustuse.

Pärast seda töötas ta koka ja köögitöölisena, kuid 2018. aastal tuvastati tal südamerike ning arütmia tõttu ei saanud ta enam kuuma ja huvipakkuva tööga jätkata.

Juhani sõnul on kehvas seisus ka põlved, liigesed ja selg. Kela on teinud ettepaneku minna arvutiga kontoritööle.

Ma ei jaga arvutitest midagi. Istumine ei sobi, kui selg valutab ja jalad kukuvad alt.

Töötus ja puue on paljude teiste eluasemetoetuse saajate igapäevaelu. Ilta-Sanomat kirjutas varem sundkolimise ohust ja uuris lugejatelt nende kogemusi seoses eluasemetoetuse kärpimisega.

48-aastane naine ütleb, et on osalisel haiguspensionil ja loodab, et ei pea mujale kolima.

See tähendaks, et ma peaksin tööle minekuks hankima auto, kirjutab ta.
Ta märgib, et käib tööl, et oma ravikulusid katta. Ma ei saa kuidagi endale autot lubada, sõnab ta.

54-aastane Kouvola mees toob välja, et odavam eluase tähendab enamasti kolimist hajaasustusega piirkonda, tööandjatest ja teenustest kaugemale. Selleks, et töötul oleks võimalik tööd leida, on vaja autot.

Sääst muutub siis miinusmärgiks, jätkab ta.
Üksikvanemaga peredes tekitavad eluasemetoetuste kärped keerulisi olukordi. Küsitlusele vastanud 48-aastane Vantaa ema ütleb, et pidi koos kahe lapsega kolima senisest 20 ruutmeetrit väiksemasse korterisse.

Tema sõnul on üür 400 eurot madalam kui eelmisel korteril, kuid ruumi on varasemast tunduvalt vähem. Korter on renoveerimata ja mõned kohad on siin-seal veidi katki. Tema jaoks on korteri saamine õnneasi, sest enamasti on raske midagi koduomavalitsusest saada.

Naine kirjutab, et lõpetas kutsekooli ja mitmed muud koolitused. Isegi kui ta töötab, on toetused olulised.

Üks ​​laps saab detsembris 18-aastaseks ja siis lõppevad kõik toetused, välja arvatud noorema lapse toetus.

Leibkonna sissetulek langeb siis enam kui saja euro võrra.
Küpsev noor ei saa kodust ära kolida, sest noorte õpilaste toetused on viidud praktiliselt miinimumini. Pean teda toetama, ilmselt püha vaimuga. Kärped viivad katastroofini, kirjutab naine.

Mõned lugejad räägivad, et püüdsid Kela otsust mõjutada. Näiteks 59-aastane Järvenpää naine kirjutab, et ta tugines sellele, et on pikaajaline töötu ja on kaotanud krediidivõime ning tal pole raha üüri tagatiseks, kui peaks kolima.

Praegu elab naine väikeses 45-ruutmeetrises majas ja naudib koeraga õues olemist. Olen elanud samas üürimajas 15 aastat. Ma pole kunagi kortermajas elanud, kirjutab ta.

Oulus elav 72-aastane mees kolis Kela nõuandel väiksemasse korterisse juba eelmise, 2023. aasta keskel. Ka temal hakkab raha otsa saama. Tema hinnangul tuleb taotleda toimetulekutoetust haiglaarve või muu suurema väljamineku korral.

Muidu kärped ja kokkuhoid mind ei häiri. Minu pension on väike, aga ma pean sellega elama. Telekast ja raamatukogust piisab meelelahutuseks. Kui tarbetuid ootusi pole, siis ei pea pettuma, kirjeldab ta.

Nii muutub üldine eluasemetoetus

Hüvitise protsent väheneb ja põhiomavastutus suureneb.
Arvesse lähevad kõik leibkonna tulud.
Eluasemekulude piirmäärad on kehtestatud omavalitsuse kaupa. Kui need ületatakse, suunab Kela kolme kuuga soodsamat eluaset leidma.
Omaniku kasutuses oleva eluaseme eest enam toetust ei maksta.
Muudatus jõustus aprilli alguses. Kärbe mõjutab leibkonda siis, kui eluasemetoetust järgmisel korral üle vaadatakse. Kela kontrollib teavet vähemalt kord aastas.
Kui rahast ei piisa, võib leibkonnal olla õigus toimetulekutoetusele.
Muudatused ei kehti pensionäri eluasemetoetuse kohta.

Allikas: Kela

Avafoto: Unsplash

 

Soome: Idapiir on suletud ja olukord stabiilne

NordenBladet — Soome idapiiril on Põhja-Karjala, Kagu-Soome ja Kainuu piirivalve hinnangul õhkkond stabiilne kuid ootusärev. Olukord on praegu rahulik, aga me ei tea, mis homme saab, ütles Kagu-Soome piirivalve ülem Kimmo Gromoff.

Eelmise, 2023. aasta lõpus saabus üle idapiiri Soome erakordselt palju varjupaigataotlejaid. Soome leiab, et tegemist oli Venemaa orkestreeritud nn instrumentaliseeritud sisenemisega riiki, vahendab Iltalehti.

Piiripunktid suleti ja idapiir on praktiliselt juba mitmeid kuid suletud. Sisenemine riiki peatus.

Küll on kardetud, et kevade edenedes võib piiriületus läbi metsade jätkuda. Seni pole seda piirivalvurite sõnul juhtunud.

Viimane kuu on olnud tõeliselt rahulik. Tegelikult pole midagi olnud, ütles Gromoff.

Põhja-Karjala piirivalve ülema asetäitja Samuli Murtonen nendib, et olukord pole siiski normaalne, sest piir on suletud.

Venemaal on teadaolevalt küllaga kolmandate riikide kodanikke, keda võiks üle maismaapiiri Soome suunata.

Muidugi on see risk suurem, kui lumi sulab ja liikumine muutub lihtsamaks, ütleb Murtonen.

Olud Kainuu piirivalvepiirkonnas on endiselt üsna talvised. Piirivalve peadirektor Kimmo Keränen ei usu, et praegune stabiilne olukord Kainuus niipea muutub.

Piiril on endiselt paks lumi. Lõunaosas on lumi juba sulanud, kuid varsti on algamas uus lumesadu. Seal on peaaegu päris kehv liikuda mööda piiri, kui iga auk ja kraav on vett täis, ütleb Keränen.

Kevad peaks tulema aeglaselt. Viimase kuuprognoosi järgi tuleb mai keskmisest külmem.

Kuigi praegu on piir suletud ja olukord stabiilne, on piirivalve valmis selleks, et olukord võib muutuda.

Siiski on natuke äraootav õhkkond. Lõpuks tuleb suvi ja lumi sulab, nendib Keränen.

Kagu-Soome piirivalve peadirektori Kimmo Gromoffi sõnul ei ole kagupiir rahumeelse olukorra kestvusele uinutatud.

Me treenime inimesi kõvasti, harjutame ja planeerime järgmisi tegevusi, olenemata sellest, mis meid ees ootab, ütleb ta.

 

Eesti võib koos Soomega sulgeda Vene laevadele Läänemere

NordenBladet — Eesti kaitseväe juhataja vihjab Läänemere sulgemisele Venemaa jaoks. Plaani elluviimisel satuksid Venemaa Peterburi ja Kaliningradi sadamad ning mereväebaasid vaba mereteeta NATO riikide blokaadi alla.
Asi selgub Eesti kaitseväe aastaraamatust. Kindralleitnant Martin Herem ütleb aastaraamatus, et Eesti teeks Läänemere sulgemiseks koostööd Soome, Rootsi ja Poolaga.

Koos Poola ning uute NATO liikmete Rootsi ja Soomega peaksime suutma lahendada ühe oma suurima probleemi: Läänemere võimaliku blokaadi, ütleb Herem aastaraamatus.

Heremi sõnul on Eesti kaitsevägi arendanud oma võimekust kaitsta merealasid Soome lahel.

Mereväel on praegu nii meremiine kui ka laevatõrjerakette, märkis Herem.
Herem põhjendab Läänemere sulgemist sellega, et Venemaa ei saaks kasutada merel oma laevastikku ega õhutõrjet. See omakorda annaks NATO riikidele „võimaluse pakkuda Eestile õhu- ja meretoetust”, selgitab Herem.

Läti president Edgars Rinkēvičs ütles oktoobris, et NATO peaks kaaluma Läänemere sulgemist, kui Venemaa osutub süüdi sügisel purunenud Balticconnectori gaasitoru kahjustamises. Toona ütles ta, et on asja arutanud Soome ja Eesti presidendiga.
„Meie kriitilise infrastruktuuri kaitsmiseks peame ütlema, et saame Läänemere [Venemaa jaoks] sulgeda,” rõhutas Rinkēvičs.

Rinkēvičsi kommentaarid Läänemere sulgemise kohta tekitasid Venemaal nördimust. Muu hulgas hoiatas Venemaa välisministri asetäitja Aleksandr Gruško tagajärgede eest.
See rikuks jämedalt rahvusvahelist mere- ja transpordiõigust, mida NATO riigid ja eriti USA igas olukorras eiravad, ütles välisministri asetäitja.

Nii Brüssel kui ka teiste NATO riikide pealinnad peavad mõistma sedalaadi otsuste tagajärgede tõsidust, lisas ta.

Rootsi NATO liikmelisusega on NATO liikmed kõik Läänemerd ümbritsevad riigid, välja arvatud Venemaa.

Herem teatas 2024. aasta jaanuaris, et astub Eesti kaitseväe juhataja kohalt tagasi. Tema järglane Andrus Merilo alustab komandörina juuli alguses.

 

 

Soome tahetakse kiiresti rajada lõhkeainetehas

NordenBladet — Kolm aastat kestnud sõja tõttu Ukrainas on lõhkeaine trotüüli nõudlus Läänes täielikult kontrolli alt väljunud. TNT ehk trotüül on traditsiooniline lõhkeaine, mida kasutatakse eriti suurtükkide ja miinipildujate mürskudes. Selle masstootmine on oluliselt odavam kui uuemad lõhkeained, vahendab Yle.

Praegu peetakse TNT lõhkeainete kättesaadavust Euroopas peaaegu kriitiliseks. EL-i ainus tehas asub Poolas, kuid toodangust ei piisa suure nõudluse rahuldamiseks.
Kaitseminister Antti Häkkänen kinnitab infot, et Soome tegeleb lõhkeainetehase rajamisega.

Vaja on oluliselt rohkem lõhkeainete tootmist. Seetõttu peame tõsiselt kaaluma ka kodumaise tööstuse rolli selles, ütles Häkkänen Yle-le.

TNT tehase teemal on dialoogi peetud ärimaailma, erakapitali investorite ja kaitsetööstuse turuga.

Turuosalised teavad, et nõudlus sellise toodangu järele on olemas. Riigil on selles küsimuses igal juhul tugev kontrolliv roll, nendib Häkkänen.

Häkkäneni sõnul on Soome oma liitlastele edastanud, et otsused tuleb teha kiiresti. Venemaa on valmis pikaajaliseks sõjaks ja see hoiab lõhkeainete vajaduse kõrgel tasemel

Otsused tuleb teha kohe, et aasta-kahe pärast saaks tootmise käima panna, nendib Häkkänen.

Häkkänen rõhutab, et tegemist on koostööprojektiga teiste liitlasriikidega. Teemaga ollakse tihedas dialoogis Põhjamaade ja liitlastega.

Otsuseid, kuhu tehas lõpuks rajatakse, pole veel langetatud.
Uurimine on pooleli ja eesmärk on jõuda lahenduseni kevade jooksul. Kodumaine tootmine on selle analüüsi üks osa, ütleb Häkkänen.

Soome on oluliselt investeerinud kodumaisesse laskemoona tootmisse.
Märtsis sai Soome laskemoona tootmiseks EL-i rahastuse täies mahus, 32,5 miljonit eurot. Sellele eelnes kaitseministeeriumi poolt detsembris eraldatud ligikaudu 24 miljonit kodumaise tootmise rahastamiseks.

Nammo kontserni kuuluv Vihtavuori püssirohutehas laiendab praegu oluliselt oma tegevust.

Lisaks on Yle varem kirjutanud, kuidas Soomel on võimalused puidupõhist tselluloosi püssirohu tootmiseks ära kasutada.

TNT tehas sobib kokku Soome kiiresti kasvava laskemoonatööstusega. Seda tunnistab ka kaitseminister.

Laskemoona tootmise osas on meil eriline oskusteave ja võimekus. Selles mõttes sobiks TNT toodang Soomes sellesse rolli hästi.

Tiheda ajagraafiku põhjuseks on Ukraina sõja olukord. Venemaa teab koos oma liitlastega, et neil võib olla võimalik see kurnamissõda võita, märkis Häkkänen.
Häkkäneni sõnul on trotüüli tootmisel Ukraina sõjaolukorras keskne roll. Laskemoona tootmine on kurnamissõjas otsustavalt kriitiline teema.

Kaotab see, kellel saab enne laskemoon ja tooraine otsa. Kellel seda piisab, võib sõja võita, ütles Häkkänen.