Reede, detsember 5, 2025

SOOME UUDISED

Soome jõukaim omavalitsus taotleb surnud elaniku 500 000+ euro suurust pärandit

NordenBladet — Tänavusel, 2024. aastal kulusid kärpima pidanud Kauniaineni linn taotleb oma eelmisel aastal surnud elaniku suurt pärandit. Kauniaineni linnavolikogu otsustas eelmisel nädalal taotleda pärandit riigilt.

Võimalus tuli ootamatult, sest elanikul polnud pärijaid ega testamenti.
Kauniaineni linna jurist Lena Filipsson-Korento ütles Iltalehtile, et päranduse suurus on hinnanguliselt 585 000 eurot, kuid on ka aktsiaid, mille väärtus võib olla muutunud alates pärandvara nimekirja koostamisest.

Jah, see on lähemal 600 000-le kui 500 000 eurole. Mõned aktsiatähed on sees. Vara on üles kirjutatud 30. novembril, ütles Filipsson-Korento.

Ta lisas aga, et kinnisvaraga tegemist ei ole. Eraldi tuleks hinnata ka võimalike kinnistute väärtust.

Möödunud nädalal otsustas linnavalitsus taotletava pärandiraha eraldada hoolekandetööle ning lugemise ja rattasõidu edendamiseks. Filipsson-Korenno sõnul võiks näiteks rahaga palgata hoolekandetöötaja.

Ta ütles, et linn vaatab veel raha kasutamise üle, sest pärast linnavalitsuse otsust on tekkinud mõte kasutada olemasolevat raha linnaraamatukogu hoone renoveerimiseks. Raamatukogu hoone valmis 1985. aastal.

Võimalik, et seda arutatakse uuesti linnavalitsuse viimasel istungil mais. Raha kasutatakse meelsasti sellisel lisaeesmärgil, milleks meil tavaliselt võimalust pole, ütles ta.

Kui linnavalitsus on kasutuse paika pannud, esitatakse taotlus pärandit haldavale riigikassale. Taotlus esitatakse enne aasta möödumist elaniku surmast. Kõnealune elanik suri eelmise aasta juuli lõpus.

Hea oleks taotlus esitada juuni paiku. Siis kukub üheaastane tähtaeg. Kui taotlust selleks ajaks ei esitata, võib riigikassa otsustada teisiti, ütles Filipsson-Korento.
Surnud elaniku vara on nüüdseks üle antud riigile. Pärijateta surnud isiku koduomavalitsusel on aga seaduse järgi õigus taotleda pärandit vara eest hoolitsevalt riigikassalt.

Vastavalt riigikassa juhendile peab pärandit taotlev omavalitsus deklareerima taotletavale varale hoolekande, tervishoiu, hariduse, kasvatus- või kultuuri-, noorte-, raamatukogu- või sporditeenustega seotud kasutusotstarbe. Varade üleandmine omavalitsusele ei põhine aga vajaduste hindamisel, st omavalitsus ei pea raha kasutamise eesmärki detailselt põhjendama.

Kauniaineni taotletava pärandi väärtus jääb endiselt alla riigi seatud 750 000 euro. Kui pärand ületab selle piiri, tuleb esmalt teha otsus selle kasutamise kohta valitsuses.

Soome jõukaimaks omavalitsuseks peetav Kauniaineni linn pidi tänavu kulusid kärpima. Sügisel leiti, et Kauniaineni majandusseis nõrgeneb 2024. aastal oluliselt ning tulemuseks ennustati suurt miinust. Seetõttu alustas linn ettevalmistusi kärbeteks ja mitmeaastane majanduse tasakaalustamise programm kinnitati linnavolikogus vahetult enne jõule.

Kauniaineni kärpenimekiri tähendas probleeme eelkõige lastega peredele, sest kärped tabasid nii koole kui ka lasteaedu. Kokkuhoidu otsitakse nüüd muuhulgas põhikooli klasside arvu suurendamise ja lasteaedade tsentraliseerimisega, samuti koduhoolduse toetuse vähendamisega. Püsivate kärbete nimekirjas on ka kokkuhoid põhikoolide ja keskkoolide tarvikute arvelt.

Kauniainen plaanib ka loobuda paljudest linnale kuuluvatest hoonetest. Nende hulka kuuluvad muuhulgas lasteaiahooned, rahvaülikooli ruumid ja jäähall. Kärbitakse ka kultuuri kulusid ja näiteks tänavate puhastuselt.

Veidi üle 10 000 elanikuga Kauniainen on elanike sissetulekute põhjal olnud Soome jõukaim omavalitsus. Näiteks 2018. aastal teatas Soome statistikakeskus, et kõiki Soome omavalitsusi arvesse võttes on Kauniaineni elamupiirkonnad riigi suurima sissetulekuga. Kauniainen on ka olnud Soome omavalitsustest madalaima tulumaksumääraga.

Kauniaineni kokkuhoiu vajaduseni on viinud muu hulgas üldine hinnatõus ja maksulaekumiste vähenemine. Linn teatas paar aastat tagasi, et piirab rahvaarvu kasvu. Eesmärk on, et 2040. aastal oleks linnas maksimaalselt 12 000 elanikku.

 

 

Soomes on registreeritud tohutul hulgal GPS-häireid

NordenBladet — Aasta algusest on Soome transpordiametile Traficomile tehtud juba ligikaudu 1200 teadet GPS-i häiretest Soomes. Arv on tunduvalt kasvanud, sest terve möödunud 2023. aasta jooksul teatati häiretest 239 ja eelneval aastal vaid 65 korral.

Soome transpordi- ja sideamet Traficom teatas möödunud nädala lõpus uutest numbritest seoses GPS-häiretega. Nende põhjal kasvasid eelmisel aastal oluliselt ka Soome operaatorite teated väljastpoolt Soomet ning sama trend on jätkunud. Aprilli lõpuks oli Traficomi välismaal toimunud GPS-i häiretest teavitatud ligikaudu 2100 korda. Möödunud aastal oli teateid kokku 7370, vahendab Iltalehti.

Traficomi teatel on Soome lahelt, Kaliningradi ja Musta mere piirkonnast tulnud palju teateid häirete kohta välismaal. Teateid teevad Soome lennufirmad ja kodumaised lennujuhid.

Iltalehti uuris Traficomilt, kas GPS-i häireid tekitavaid häired on pärit Soomest või on piiritaguste häirete intensiivsus praeguseks oluliselt kasvanud.

Lennuliikluses täheldatud häired ei pärine Traficomi andmetel Soomest, vaid nende päritolu jääb riigipiiridest väljapoole.

Statistikas kirjeldatud lennuhäirete vaatlused on tehtud Soome territooriumil. Häiring õhus võib ilmneda isegi häire allikast kaugel, märgib Traficomi digiühenduste juht Suvi Juurakko-Lehikoinen.

Ta kinnitab, et laialdaselt täheldatud häired õhus võimendusid käesoleva aasta jaanuaris.

GPS-i häiretest on aasta alguses ka korduvalt avalikult teatatud ning näiteks Finnair teatas aprilli lõpus, et jätab häirete tõttu ära oma lennud Eestisse Tartusse. Otsus sündis pärast seda, kui kaks Finnairi lendu pidid maandumise ära jätma ja Soome tagasi pöörduma.

Iltalehti teatas maipühal, kuidas Finnairi lend Helsingist Joensuusse pidi Venemaa GPS-i häirete tõttu lisatiiru tegema.

Häirete kohta andmeid koguva GPSJami veebilehe andmetel olid enne Venemaa agressioonisõda Ukrainas GPS-i häired suhteliselt haruldased, kuid pärast sõja algust on häired Soomes ja Balti riikides mitmekordistunud. Finnair on ka hinnanud, et Venemaa põhjustatud GPS-häired on alates 2022. aastast suurenenud.

Nüüd kevadel on GPSJami veebilehe andmete põhjal tehtud kaardid näidanud, et tugevamad häired on koondunud Soome, eriti Saimaa ümbrusse. Piirkond on olnud Kouvolast kuni Jyväskylä lähistele ning sealt Mikkeli ja Savonlinna kaudu Lappeenranta poole.

Eksperdid ja ka riigi juhtkond on avalikult selgeks teinud, et GPS-i segamine pärineb Venemaalt ja on tingitud vajadusest kaitsta enda strateegilisi sihtmärke, kuid on ka üks vahendeid Venemaa hübriidsõjas. Näiteks elektroonilise sõjapidamise gildi esimees, erukolonel Petri Kuparinen ütles Iltalehtile, et GPS-i häired Läänemere suunal tulevad Venemaalt ning tegemist on Venemaa kaitsmisega kõigi satelliitpositsioneerimist kasutavate relvade eest.

Ka Soome transpordi- ja sideamet Traficom teatab, et GPS-i häired tulevad Venemaalt, kuid selle põhjust otseselt ei öelda.

Võimalik, et lennunduses täheldatud häired on Venemaa enesekaitse kaasnähtus. Praktikas saab enesekaitsehäireid kasutada näiteks droonide navigeerimise ja juhtimise takistamiseks, sõnab Juurakko-Lehikoinen.

Samal ajal, kui aasta alguses sagenes GPS-i segamine, on Ukraina droonirünnakud Venemaale sagenenud ja jõudnud isegi Soome lahe rannikule. Näiteks jaanuaris tabas Ukraina droonilöök Peterburist enam kui saja kilomeetri kaugusel Laukaansuus asuvat gaasiterminali.

Traficomi on maapinnal tuvastatud GPS-i häiretest teavitatud aasta algusest vaid viiel korral. Juurakko-Lehikoineni sõnul on GPS-i häired maapinnal enamasti väga hetkelised ja lokaalsed.

Maapinnalt saadud teated GNSS-i vastuvõtu kohta (satelliitnavigatsioonisüsteem, Global Navigation Satellite System) on olnud raadiohäirete teated. Need ei ole olnud teated häirete kohta. Tavaliselt on neil olemas mõni arusaadav seletus. Üldiselt võivad raadiohäireid põhjustada näiteks vigane raadio- või elektriseade. Süsteemi vastuvõtlikkus häiretele sõltub alati kasutatavast raadiosüsteemist.

Juurakko-Lehikoineni sõnul tuvastab Traficom aeg-ajalt maapinnal väikese võimsusega segajaid, mida tavaliselt kasutatakse autodes, mis on ebaseaduslikud raadiosaatjad. Nende eesmärk on varjata näiteks oma sõiduki, sõidumeeriku või telefoni asukohta.

Juurakko-Lehikoinen ütleb, et Traficom teeb nende kõrvaldamiseks koostööd politseiga.

Need väikesed segajad võivad tekitada oma lähipiirkonnas, näiteks mõnekümne meetri raadiuses satelliidi asukoha määramisel väga lokaalseid häireid, näiteks kodanike nutiseadmetes.

Avafoto: Unsplash

 

Soome kodakondsuse saanute hulk püstitas uue rekordi

NordenBladet — Soome statistikakeskuse andmetel sai 2023. aastal Soome kodakondsuse 12 224 Soomes alaliselt elavat välisriigi kodanikku.
Kodakondsuse saanud inimeste arv ületas senise 2017. aasta rekordi ja on kõrgeim pärast iseseisvumist. Soome kodakondsust anti 2026 võrra rohkem kui 2022. aastal. Suhteliselt kasvas see arv aasta varasemaga võrreldes 20 protsenti.

Eelmisel, 2023. aastal anti enim Soome kodakondsust Venemaa kodanikele, keda oli 1906 kodakondsuse saanutest. See arv oli 156 võrra väiksem kui aasta varem. Suuruselt teise grupi Soome kodakondsuse saajate hulgas moodustavad Iraagi kodanikud, kelle arv oli 1517. Suuruselt kolmandal kohal olid Süüria kodanikud, 805, ja suuruselt neljas Somaalia kodanikud, 728. Eesti kodanikud olid 6. kohal 486 kodakondsuse saanuga.

Soome kodakondsuse sai 6421 naist ja 5803 meest. Naiste keskmine vanus oli 29,5 aastat ja meestel 27,5 aastat. Kodakondsuse saanutest oli alla 18-aastaseid 3673 ja üle 65-aastaseid 285. Viieaastaste vanusegruppide lõikes oli kodakondsuse saanutest suurem osa 30–34-aastaseid, kokku 1805, mis moodustas 15 protsenti kõigist Soome kodakondsuse saanutest.

Aastal 2023 säilitas endise kodakondsuse 93 protsenti Soome kodakondsuse saanud inimestest. 2023. aasta lõpu seisuga elas Soomes alaliselt 172 021 inimest, kellel on lisaks Soome kodakondsusele mõne muu riigi kodakondsus. Suurimad topeltkodakondsusega grupid olid 2023. aasta lõpus Venemaa kodanikud 39 481, Rootsi kodanikud 10 669, Somaalia kodanikud 9096, Iraagi kodanikud 9065 ja Eesti kodanikud 8263.

Avafoto on illustreeriv: Unsplash

Soome maksuametilt teade 1,6 miljonile soomlasele

NordenBladet — Soome maksuamet ärgitab ligikaudu 1,6 miljonit soomlast esimesel võimalusel kalendrisse pilku heitma. Tuludeklaratsiooni täiendamise tähtaeg on homme teisipäeval 21. mail. Kui parandate tuludeklaratsiooni hilja, peate võib-olla maksma viivist või kõrgemat maksu, vahendab Iltalehti.

Kui teie tähtaeg on juba möödas, tasuks siiski Omavero portaalis oma tuludeklaratsiooni esimesel võimalusel täiendada, soovitab maksuamet oma teates.
Maksuhaldur saadab igal aastal välja ligikaudu 5,6 miljonit eeltäidetud tuludeklaratsiooni. Enamasti on teave juba õige.

Küll aga tuleb kontrollida eeltäidetud tuludeklaratsiooni. Kui teabes on vigu või puudusi, tuleb need parandada.

Maksuamet ei saa kogu teavet automaatselt. Selliseks teabeks võivad olla näiteks erinevad maksusoodustused.

Levinumad maksusoodustused on reisikulud kodu ja töökoha vahel, majapidamise maksusoodustus ja tulu teenisemiseks tehtud kulud, seisab teates.

Kui deklaratsioonis puuduvad eelmise aasta tulud, tuleb need ka kajastada. Näiteks renditulu ning virtuaalvaluuta ja sisutootmise tulu tuleb ise deklareerida.

Tulu teenimise kulud tuleb kajastada ainult siis, kui need ületavad 750 euro piiri.
See juhtub näiteks siis, kui töötate kodus kaugtööl üle poole oma tööpäevadest. Sel juhul saab teha kodubüroo maksusoodustuse, märgib maksuamet.

Kõigile palgasaajatele tehakse automaatselt tulu teenimise kulude mahaarvamine 750 euro väärtuses.

Tulu teenimiseks tehtud kulud on kulud, mis tulenevad palgatulu teenimisest. Nende hulka kuuluvad näiteks kodubüroo, oma tööriistad ja erialane kirjandus.

Aastad ei ole vennad, kui rääkida sellest, kui palju inimesi tuludeklaratsioone täiendab või parandab.

Eeltäidetud deklaratsioonis tegi eelmisel, 2023. aastal muudatusi üle 1,4 miljoni inimese. Aasta varem tegi muudatusi üle 1,2 miljoni inimese.

Sel aastal on enne tähtaega muudatusi teinud juba üle miljoni inimese. Teavitajad on seega aegsasti tegutsenud, teatab maksuamet.

Osadel palgasaajatel ja pensionäridel oli tuludeklaratsiooni täiendamise tähtaeg 7. ja 14. mai. Vähesel hulgal palgasaajatel ehk ettevõtete omanike ja põllumeeste abikaasadel oli tuludeklaratsiooni täiendamise tähtaeg 2. aprill.

Avafoto: Unsplash

 

Soome: Tulemas on uus sotsiaaltoetus – nemad saavad taotleda

NordenBladet — Soome sotsiaalkindlustusminister Sanni Grahn-Laasonen rääkis väljaandele Helsingin Sanomat antud intervjuus, millist suurt reformi valitsus sotsiaaltoetusteks ette valmistab. Tegemist on „üldtoetusega”, mida hakatakse sisse viima etappide kaupa.

Esimese sammuna on planeerimislaual tööturutoetuse ja töötu põhitoetuse liitmine universaalseks toetuseks alates 2026. aastast, ütles Grahn-Laasonen. Reformi eesmärk on ka see, et üldtoetust ja eluasemetoetust saaks edaspidi taotleda samas taotluses.

Praeguse info kohaselt pole reformi ettevalmistamise käigus veel otsust langetatud, kas üldtoetust piiratakse ajaliselt.

Grahn-Laasoneni sõnul on eesmärk luua selge töötamist soodustav mudel, milles töötulu kasvades sotsiaaltoetuste suurus väheneb.

Töötu põhitoetust makstakse praegu olukorras, kus töötu ei ole töötukassa liige ega saa töötasu põhist toetust. Põhitoetust makstakse maksimaalselt 400 päeva jooksul. Kui olete töötanud vähem kui kolm aastat, makstakse teile tasu maksimaalselt 300 päeva jooksul.

Tööturutoetust makstakse töötutele, kes sisenevad tööturule esimest korda või ei ole piisavalt kaua töötanud. Tööturutoetust makstakse ka pärast seda, kui töötul on lõppenud õigus põhitoetusele või töötasu põhisele toetusele.

Praegu ei ole tööturutoetuse kestus piiratud, kuid sotsiaalkindlustusamet Kela hindab alati iga juhtumi puhul eraldi, kas kõnealuse toetuse järele on vajadus.