NordenBladet — Soomes tuvastati täna teisipäeval, 12. jaanuaril viimase ööpäevaga 221 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 39 011 koroonaga nakatumist.

Kõige enam nakatumisi oli terviseameti andmetel Helsingis (73), Espoos (30), Vantaal (28), Oulus (18) ja Turus (16).

NordenBladet — Soomes on tuvastatud kokku 49 mutant-koroonaga nakatumise juhtumit, sellest 47 on Suurbritannias leviv tüvi, mis nakkab kergemini ja haigestuvad ka lapsed ning noorukid. Soome pere- ja põhiteenuste minister Krista Kiuru ütles uusi piiranguid kommenteerides, et kavas on suurendada ohutust piiril, samuti võivad karmistuda piirangud seoses söögikohtade, avalike ruumide ja huvitegevusega, vahendab Yle.

Kiuru väitel on võimalik, et peatatakse teise astme ehk gümnaasiumide ja kutsekoolide kontaktõpe. Esimest korda ollakse olukorras, kus viirus nakatab kergemini lapsi ja noori. Parlamendi põhiseaduskomisjoni aseesimees Antti Häkkänen ütles, et eelmisel kevadel koroona esimese laine ajal reageeriti liiga aeglaselt ning koroona pääses üle piiri Soome, nüüd ei taheta seda viga uue mutatsiooniga enam korrata. Häkkänen ütles, et valitsus peab piiri pidama saama.

Häkkänen ütles, et eriti probleemne on merepiir. Minister Kiuru ütles, et Helsingi linn uurib praegu võimalusi kontrolli tõhustamiseks sadamates. Häkkänen lisas, et piiranguid tuleb karmistada kooskõlas põhiseaduslike ja inimõigustega.

President Sauli Niinistö võttis samuti eile esmaspäeval koroona mutatsiooni teemal sõna ja ütles, et piiranguid on vaja karmistada. Tema väitel on Euroopast tulevad uudised koroona mutatsiooni kohta päris murettekitavad.

NordenBladet — Täna 8. jaanuaril arutasid Soome peaminister Sanna Marin ja Leedu peaminister Ingrida Šimonytė telefoni teel Soome ja Leedu kahepoolseid suhteid, EL-i ja rahvusvahelisi küsimusi. Peaminister Marin õnnitles Šimonytė’t hiljutise peaministriks nimetamise puhul. Peaministrid pole veel kohtunud, kuid kõne tehti videolingi kaudu.

Arutelul tõsteti esile ELi koostöö tähtsust koroonapandeemia vastu võitlemisel ja eriti vaktsiinidega varustamise tagamisel. Peaministrid vahetasid arvamusi ELi ergutusmeetmete riikliku rakendamise, keskkonnahoidliku ülemineku kohta põllumajandus-, energeetika- ja transpordisektoris ning hariduse ja digitaliseerimise teemadel.

Peaministrid vahetasid arvamusi ka Põhjamaade ja Balti riikide tihedama koostöö võimaluste kohta. Soome on piirkondliku niinimetatud NB8 koostöö eesistujamaa 2021. aastal, kui prioriteetideks on digitaliseerimine, innovatsioon ja kliimapoliitika.
Lisaks arutati suhteid Venemaaga ja olukorda Valgevenes.

NordenBladet — Soomes on praegu tavaline, et vee eest makstakse kuus kindel summa olenemata sellest, kui suur on tarbimine. Veemõõtjaid korterites pole. See kõik aga on muutumas, kui Soomes minnakse üle maksustamisele tarbimise järgi. Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivil põhinev uus seadus mõjutab mitme miljoni soomlase veekasutust, vahendab MTV.

Soome parlamendis eelmisel nädalal heaks kiidetud seadus eeldab, et majaühistutes hakatakse vee kasutamise eest raha võtma tarbimise alusel. Vee hind sõltub tarbitud vee hulgast ja selle soojendamiseks kulunud energiast. Soomlane kasutab keskmiselt ööpäevas ligi 140 liitrit vett, suuremad kulutajad üle 300 liitri. 5 minutit sooja duši all käimist maksab korrusmaja korteris 0,3 eurot, 20 minutit sooja dušši aga 1,2 eurot.

Paljudes majaühistutes on seni veemaks kindel summa, mis on arvestatud korteris elavate inimste arvu järgi. See on suur muutus, kui vee eest hakatakse raha võtma tarbimise järgi.
Majaühistud peavad peagi hakkama paigaldama korteritesse veemõõtjaid. Kui majas tehakse remont ja vahetatakse veetorud, siis pannakse ka mõõtjad. Kui veemõõtjad on paigaldatud, siis on kohustus arvestada vee kasutust nende järgi.

Vesi on Soomes väga odav, aga piirkondlikult on suured erinevused. Hind sõltub veefirma omanikust. Kui tarbijaid on palju, siis on vett odavam toota kui seal, kus on hõredam asustus. Uuringute kohaselt väheneb vee tarbimine 8 protsenti, kui vee kasutust hakatakse maksustama tarbimise alusel.