NordenBladet —Soome väljaanne Ilta-Sanomat on loetlenud põhilised vead, mida üürnikud teevad ja mis võib endaga tuua kaasa probleeme. Üürnikke esindava ühingu Vuokralaiset ry juht Anne Viita märgib, et enamus eksimustest pole tahtlikud. Peamine eksimus on see, kui omanikult luba küsimata korteris seinu värvitakse. Paljud üürnikud pole teadlikud, et ilma omaniku loata seinu värvida ei tohi.
Paljud üürnikud arvavad, et kui värvimine oli eelmises korteris lubatud, siis võib seda teha ka uues korteris. Värvimise osas tuleb aga iga uue üürilepingu puhul uuesti kokku leppida.
Halb on asja juures see, et isegi kui seinad on ilusti värvitud, võib omavoliline värvimine kaasa tuua hüvitise nõude. Omanikule ei pruugi näiteks meeldida uus värvitoon.
Samuti peavad üürnikud jälgima, et ei võtaks enda peale kohustusi, mida üürilepingus pole märgitud ja mis on üürileandja kohustused. Näiteks ühistuga seotud kohustused.
Paljud üürnikud ei tea kas seda, mida peetakse üüriperioodist ja korteri seisundist tulenevalt loomulikuks kulumiseks. Vahel kukub maha potikaas, mis jätab põrandale jälje. Kui üürileping on kestnud lühikest aega ja korter on uus, siis võib nõuda selle jälje parandamist. Kui aga põrandal on 30 aastat vana põrandakate, siis pole vaja seda parandada.
Üürnik peab suurematest kahjustustest koheselt üürileandjale teada andma, mitte alles üüriperioodi lõppedes.
Suvel rõdul olles tuleb aga tähele panna, et ei häiritaks teisi. Muusikat on parem kuulata klappidega, et teisi mitte häirida. Muusikat võib kõvemini lasta ühe pala, aga mitte nii, et vali muusika mängib õhtu otsa.
Üks suuremaid probleeme on korterites suitsetamine. Tavaliselt tekivad probleemid siis, kui tulevad uued naabrid, kes pole suitsetamisega harjunud. Samas tuleks asjad lahendada viisakalt. Kui naabri suitsetamine häirib, tuleks sellest mõista anda.
Teine probleemide allikas on rõdul grillimine. Viimasel ajal on seda probleemi aga jäänud vähemaks. Grillimise puhul tuleks kasutada majaühistu grilli ja jälgida distantsi teiste elanikega.
NordenBladet —Maksehäireid tasub Soomes vältida, kuna need võivad pikaks ajaks elu ära rikkuda. Sellele vaatamata võib uue üürikorteri, laenu või telefoniga liitumise saada ka isik, kel on maksehäired. Soomes on maksehäiretega inimeste arv viimastel aastatel kasvanud. Möödunud 2019. aasta lõpus oli neid juba ligi 400 000, vahendab Taloustaito.
Kõige enam on maksehäireid meestel vanuses 25-44, aga maksehäiretega inimeste arv kasvab ka teistes vanusegruppides kuni pensionieani välja. Maksehäirete registreerimise eesmärk on anda infot isiku majandusliku olukorra kohta ja võimest täita võetud kohustusi. Niisama lihtsalt aga maksehäiret pole võimalik saada.
Soome Takuusäätiö andmetel on maksehäireregistris põhiliselt need, kel on tekkinud pikaajalised võlgnevused. Kõigepealt saadetakse tasumata arve kohta mõned hoiatused. Kui võlgnik arvet ei tasu ega võta ühendust, siis läheb asi üle inkassole. Kui ka siis raha ära ei maksta, taotleb inkassofirma kohtult otsust. Sealt läheb info maksehäireregistrit pidavale firmale Suomen Asiakastieto ning Bisnode Finlandile.
Maksehäire kohta võib märke saada siis, kui näiteks järelmaksu osamakse või krediitkaardi arve tasumine on hilinenud 60 päeva. Siis teatab võlausaldaja sellest otse registripidajale. Neil juhtudel on märge registris kaks aastat.
Kolmas võimalus sattuda registrisse on võla minek täituri kätte. Siis võetakse raha maha otse palgast või pensionist. Tavaliselt püsib märge registris kolm aastat. Aeg lüheneb kahe aasta peale, kui isikul pole rohkem võlgasid. Uued maksehäired aga pikendavad märke kestust registris nelja aasta peale.
Olemasolevat üürikorterit või eluasemelaenu ei saa üles öelda pelgalt maksehäirete põhjal, kui arved on õigeaegselt tasutud. Küll on aga raskem pangaga uusi lepinguid sõlmida. Näiteks võib olla takistatud uue laenu või krediitkaardi saamine. Pank võib peatada maksekaardi krediidi võimaluse.
Kindlustusfirmad peavad sõlmima kohustusliku liikluskindlustuse lepingu ka isikutega, kel on maksehäired. Siis aga võidakse aastane makse korraga ette nõuda.
Vabatahtliku autokindlustuse ja kodukindlustuse saamine võib aga kujuneda maksehäirete korral probleemiks. Kindlustusfirma võib siis nõuda terve aasta makset korraga ette.
Lisaks takistab maksehäire uue telefoni- või internetilepingu sõlmimist. Operaator võib nõuda kliendilt ettemaksu, näiteks ühe aasta makset korraga.
Alternatiivina võib omale muretseda kõnekaardi, kuna sellisel juhul pole vaja sõlmida lepingut operaatoriga.
Maksehäire võib raskendada ka korteri üürimist, kuna mõned üürileandjad kontrollivad isiku maksevõimet. Sellist kontrollimist soovitatakse kõigile üürileandjatele.
Üürileandja peaks isiku maksevõime ise üle kontrollima ja tegema kindlaks üürilevõtja isiku. On olnud juhtumeid, kus isikud on esitanud võltsitud andmeid maksevõime kohta ning esinenud vale nime all.
Samas pole maksehäired eduka üürisuhte puhul takistuseks. Tähtis on, et üürilevõtja räägiks ausalt oma olukorrast. Sõltub ka sellest, mis liiki maksehäirega on tegu.
Kui maksehäireid pole palju ja võlgu on regulaarselt tagastatud, siis võib tegemist olla hea ja usaldusväärse üürnikuga. Sellisel üürnikul võib olla mujalt raske korterit saada.
Üürileandja jaoks aga peaks olema hoiatav see, kui isikul on jooksvad maksmata maksed ning ka üürimakseid on jäänud tasumata. See võib tähendada, et üürimakse pole isiku jaoks prioriteet.
Üürileandja võib ka küsida, kas ta võib helistada üürniku endise üürileandjale ja küsida, kuidas arveid maksti. Maksehäire puhul võib küsida ka suuremat tagatisraha. Seaduse järgi võib tagatis olla kolme kuu üürisumma suurune.
Ühtlasi võidakse üürnikult nõuda käendajat. Siis annab sugulane või sõber tagatise, et üürnik oma kohustused täidab. Kontrollida tasub sellisel juhul ka käendaja maksevõimet ja maksehäireid.
Esimese maksehäire kohta tuleb alati teade posti teel. Krediidiregistri pidaja saadab kirja, kus on näha võlad ja nende tähtajad. Igaüks saab oma makseandmeid kontrollida kord aastas tasuta ja mitmel korral aastas tasu eest.
Firma Asiakastieto puhul saab seda teha kirja või e-kirja teel (omatieto@asiakastieto.fi) vabas vormis taotlusega või kohapeal Asiakastieto teeninduspunktis. Täpsemad juhised on firma Asiakastieto veebis.
Bisnode Finlandi puhul saab andmeid kontrollida otse firma kodulehel www.finland.bisnode.fi.
Maksehäireid tasub vältida, kuna need võivad elu ebamugavaks teha. Võlausaldajaga tasub võtta ühendust ja paluda tähtaja edasilükkamist. Samas aga ei pruugi maksehäire takistada üüri ega muude arvete tasumist.
Raha-asjades saab paluda ka asjatundja abi. Seda saab võlanõustajatelt, aga ka Takuusäätiö Velkalinja ning chati kaudu (www.takuusaatio.fi).
Asjatundjaga tasub arutada seda, mida maksehäire konkreetselt tähendab. Mõnel juhul võib maksehäirest isegi kasu olla, et võlgu enam juurde ei tekiks. Kui enam laenu ei saa, siis ei saa enam võlgu elada ega vanasid võlgu uutega tasuda.
NordenBladet —Soomes avaldati 3. novembril inimeste maksuandmed. Ajakirjandus on kajastanud kõige enam tulu teeninud inimeste sissetulekuid. Kuigi ligi 4400 suure sissetulekuga soomlast otsustaid oma andmed tänavu salastada, on siis terve hulk neid, kes seda ei teinud. Nimekirjas on esimene 30,5 miljoni euroga Petri Järvilehto, kes on mängude tootmisega tegeleva firma firma Seriously Digital Entertainment asutaja ja loovjuht. Tulu on põhiliselt firma dividenditulu.
Teine on ettevõtja Jorma Takanen, kelle tulu oli kokku 17,3 miljonit eurot. Kolmandal kohal on mängude tootmisega tegeleva firma Supercell juht Ilkka Paananen, kel tulu oli 14,9 miljonit eurot, vahendab MTV.
Kokku on Soomes ligi 71 000 inimest, kes teenisid 2019. aastal 100 000 eurot või rohkem.
Siin on Soomes enim teeninute TOP 10 2019. aasta andmetel:
NordenBladet — Koos oleme tugevamad ja targemad kui üksinda. See on üks Soome 2021. aasta eesistumisprogrammi juhtmõtteid. Programmis keskendutakse Põhjamaade koostöö visioonile, mille eesmärk on muuta Põhjala maailma kõige lõimitumaks ja kestlikumaks piirkonnaks maailmas. Lisaks pannakse järgmise aasta programmis paika suunised, kuidas aktiivse koostöö kaudu muuta Põhjamaade piirkond keskkonnahoidlikumaks, konkurentsivõimelisemaks ja ühiskondlikult jätkusuutlikumaks.
Soome peaminister Sanna Marin esitles Soome Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumise programmi Helsingist virtuaalkohtumisel Põhjamaade Nõukogu presiidiumiga. Pandeemia on tekitanud koostööle uusi takistusi. Näiteks on iga-aastasest istungjärgust saanud hulk digikoosolekuid.
„Pandeemia lihtsalt ilmestab tõsiasja, et me ei suuda ülemaailmseid probleeme lahendada üksinda,“ ütles Marin. „On mõistlik otsida viise, kuidas saaks tulevasteks kriisideks valmistuda ühiselt. Seetõttu soovib Soome muu hulgas tõhustada varustuskindlusega seotud koostööd.“
Keskendumine uute ja vanade liikumisvabadust piiravate takistuste kaotamisele
Pandeemia üks tagajärgi on olnud piirkonnas kehtestatud liikumisvabaduse piirangud. Piirid on suletud, töölähetused raskendatud ja pereliikmed ei ole saanud üksteist näha. Lisaks on pikalt välismaal kaugtöö tegemine põhjustanud pendeltöötajatele maksumuresid.
„Järgmisel aastal on esmatähtis pingutada selle nimel, et ületada ja vältida nii uusi kui ka juba tuvastatud takistusi, mis piiravad liikumisvabadust,“ ütles Soome Põhjamaade koostööminister Thomas Blomqvist.
Liikumisvabadusega seotud jõupingutustest tulenevalt algatatakse järgmisel aastal uurimisprojekt, mis käsitleb koroonapandeemia ajal kehtestatud Põhjamaade-vaheliste sisenemispiirangute sotsiaalseid tagajärgi.
Blomqvist tõstab esile digitaliseerimisvaldkonnas tehtud koostööd
„Kui hakkame pärast kriisi oma majandust üles ehitama peame Põhjamaade potentsiaali ära kasutama. Meie uuenduslikud digilahendused soodustavad Põhjamaade piirkonna liikumisvabadust ning hõlbustavad igapäevast piiriületust,“ sõnas ta.
Kestlikkus on üks keskseid teemasid peaministri visioonis Põhjamaade koostööst ja see ilmneb kogu Soome eesistumise programmis, näiteks kliimameetmete rõhutamises.
„Meie põhjamaine heaolumudel toetab sotsiaalselt õiglast üleminekut süsinikuneutraalsusele,“ ütles Marin.
Soome soovib edendada biotoorainepõhist ringmajandust muu hulgas sellega, et arendab ehitustööstuses ringmajanduseks vajalike oskuste võrgustikku. Praegu kasutab tööstus umbes poole maailma loodusvaradest ja põhjustab suure osa süsinikdioksiidi heitkogusest. Veel üks esmatähtis valupunkt on elurikkuse kadumise peatamine.
Ahvenamaa omavalitsus tähistab 2021.–2022. aastal oma sajandat aastapäeva. Soome eesistumise ajal pööratakse eritähelepanu Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaa osalemisele Põhjamaade koostöös ning sellele, kuidas see tugevdab Põhjamaade demokraatlikku kestlikkust. Soome ja Ahvenamaa valitsus ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu korraldavad 2021. aasta sügisel sel teemal rahvusvahelise konverentsi.
„Meie roll annab Põhjamaade lõimumisele uue mõõtme ja tugevdab seda, olles ka rahvusvahelisest vaatepunktist huvipakkuv,“ ütles Ahvenamaa maanõunik Veronica Thörnroos.
NordenBladet — Soomes on koronaviiruse juhtumite arv ja esinemissagedus taas kasvanud võrreldes viimase paari nädalaga. Soomes on epideemia olukord püsinud mitu nädalat üsna stabiilne, kuid piirkondlikud erinevused on suured. Testile minek on nakatumiste leviku tõkestamise võti. Ehkki enamik nakatumistest on praegu kodused, võib Euroopa murettekitavalt halvenev epideemiaolukord mõjutada ka Soomet, edastavad värskes koroona-ülevaates terviseamet ning sotsiaal- ja terviseministeerium.
Piirkondlikud, õigeaegsed ja piisavalt ulatuslikud meetmed, kiired testid ja tõhus nakatumiste järelvalve on seni pidurdanud epideemia levikut piirkondades. Kõige aluseks on see, et igaüks tegutseb vastutustundlikult ja arvestab oma tegevuses ametivõimude juhiseid, näiteks füüsilise kontakti vähendamise, ohutusdistantside, hügieeni järgmise ja maskide kasutamise osas.
Ravipiirkondade aruannete kohaselt on 4. novembril 2020 nakkuse kiire leviku faasis Helsingi ja Uusimaa, Kanta-Häme, Länsi-Pohja, Pirkanmaa, Vaasa ja Edela-Soome ravipiirkonnad ning Ahvenamaa maakond. Ülejäänud 14 ravipiirkonda on baastasemel, mõned baastaseme ravipiirkonna linnad on jõudnud nakkuse kiire leviku faasi. Need on Kouvola, Kuopio ja Siilinjärvi ning Oulu ja Rovaniemi.
Hinnanguline nakatumise määr on praegu 1,20–1,25 (tõenäosusvahemik 90 protsenti).
Eelmisel, 44. nädalal (26. oktoobrist 1. novembrini) teatati nakkushaiguste registrisse 1428 uuest juhtumist, võrreldes varasema nädala 1230 juhtumiga. Uute juhtumite esinemissagedus oli 25,8 juhtu 100 000 elaniku kohta, võrreldes varasema nädala 22,2 juhtumiga.
Juhtumite koguarv viimase kahenädalase jälgimisperioodi jooksul (43. – 44. nädal) oli 2658 uut juhtumit, võrreldes 41-42. nädala 2885 juhtumiga. Uute juhtumite esinemissagedus oli 48 juhtumit 100 000 elaniku kohta, võrreldes eelmise kahenädalase perioodi 52 juhtumiga.
Positiivsete proovide osakaal kasvab
Eelmisel, 44. nädalal (ajavahemikus 26. oktoobrist 1. novembrini) suurenes juhtumite arv uuesti ja esinemissagedus suurenes ka võrreldes varasema nädalaga. Koroonaviiruse teste tehti vähem kui eelneval nädalal, kuigi mõnes laboris on esinenud viivitusi testide tulemuste edastamisel. Positiivsete proovide osakaal testitud proovides on suurenenud ja oli 44. nädalal oli see umbes 1,8 protsenti. Pärast testide arvu täpsustamist võib positiivsete proovide osakaal kõigi proovide hulgas väheneda tagasiulatuvalt nädalatel 43–44.
Kõigil, kellel on koronaviirusele viitavaid sümptomeid, tuleks kiiresti taotleda testi ja juba kergete haigusnähtudega. See kehtib väga kergete sümptomitega noorte kohta, kuna haridusasutustes esineb palju massilisi kokkupuuteid nakkusega.
Nakatumised on endiselt kõige levinumad nooremates vanusegruppides ja noortel täiskasvanutel. 44. nädalal diagnoositi ligi 80 protsenti kõigist juhtumitest alla 50-aastastel ja peaaegu pooled juhtudest alla 30-aastastel. Üle 60-aastased moodustasid vähem kui 10 protsenti nakatumistest ja üle 70-aastased ainult paar protsenti.
Nakatumised on põhiliselt pereringis
Jälgimise andmed saadi 44. nädalal ligikaudu 1400 nakatumise kohta. Neist 5 protsenti tulid välismaalt. Kohalikest nakatumistest tuvastati nakkuse allikas enam kui 60 protsendil juhtudest. Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas oli 44. nädalal nakatumise allikas teada vähem kui pooltel juhtudest. Mujal riigis jäid ebaselgeks vaid umbes viiendik nakatumise allikatest.
Nakatumise koht tuvastati ligikaudu 60 protsendil juhtudest. Enamik (60 protsenti) nakatumistest esines perekonnas. Muudel koosolekutel ja eraviisilistel kohtumistel esines 10-15 protsenti nakatumistest, töökohal umbes 10 protsenti ja huvitegevusega seoses 8 protsenti. Ainult 8 protsenti teadaolevatest nakatumistest olid haridusasutustes, seda vaatamata suurele inimeste hulgale.
Eelmisel, 44. nädalal oli avalikel üritustel ja toitlustusettevõtetes vähe nakatumisi. Soovitused ja piirangud, näiteks toitlustusettevõtete öiste lahtiolekuaegade piiramine võivad ilmselt vähendada võimalikke kokkupuuteid nakkusega.
Haiglaravi vajab veel vähe patsiente
Haigla- ja intensiivravi vajavaid patsiente on endiselt suhteliselt vähe, ehkki patsientide arv on viimastel nädalatel suurenenud. 4. novembril 2020 oli haiglaravil kokku 65 patsienti, kellest 15 olid intensiivravil. Alates septembri algusest on intensiivravi saanud COVID-19 patsientide keskmine vanus 57 aastat. See on täpselt sama, mis kevadel intensiivravi patsientide keskmine vanus.
Hinnanguliselt 12 700 patsienti on tervenenud, mis moodustab peaaegu 75 protsenti diagnoositud nakatumistest. Praeguseks on Soomes diagnoositud kokku 16 930 haigusjuhtu. Haigusega seotud surmasid on registreeritud 361.
Täna avaldatud epideemia seire aruanne ja ka varasemad aruanded on üleval terviseameti veebis.
