NordenBladet — Soomes tuvastati täna pühapäeval, 21. märtsil viimase ööpäevaga 520 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 71 643 koroonaga nakatumist.
Kõige enam uusi nakatumisi tuvastati terviseameti andmetel Helsingis (188), Turus (56), Vantaal (53), Espoos (49) ja Tamperes (14).
NordenBladet — Veebipetised üritavad inimeste raha kätte saada muu hulgas Microsofti, Posti ja maksuameti töötajatena esinedes. Soome küberturvakeskus on saanud viimastel päevadel mitmeid teateid maksuametnikena esinenud petiste kohta. Petiste eest hoiatab oma küljel ka maksuamet.
Petukiri annab teada, et kirja saajale on tehtud maksutagastus ja kirjas on link, millele klikkides on võimalik maksutagastus kätte saada. Link juhatab inimese veebiküljele, mille kaudu saadakse kätte inimese isiku- ja pangakaardi andmed, vahendab Yle.
Petukirjas on toodud maksuameti logo ja värvid. Soomekeelne kiri tundub aga veidi kohmakas. Võib aru saada, et selle tekst on tõlgitud interneti masintõlke abil.
Lisaks on petised inimestele helistanud ja esitlenud end kui Microsofti IT-töötajad. Ainuüksi Helsingi politsei on saanud käesoleva aasta jooksul ligi 50 teadet selliste Microsofti-pettuste kohta.
Niininimetatud Microsofti-pettuste puhul helistab inglise keelt rääkiv isik ja ütleb, et on IT-töötaja. Kõigepealt soovib petis saada kontrolli kannatanu arvuti üle. Edasi minnakse veebipanka.
Kui petis on kannatanu arvuti üle kontrolli saanud, siis muudab ta ekraani mustaks ja sel ajal tühjendab pangakonto. Tavaliselt võetakse kõik, mis võimalik: säästud, kontod ja krediitkaardi limiidid. Üks kannatanu jäi aasta algul sedasi ilma 85 000 eurost. See summa aga õnnestus tagasi saada.
Teisel kannatanul müüsid petised maha väärtpaberid. Inimestele valitakse telefoni numbreid roboti abil. See tähendab, et inimesele võidakse helistada isegi siis, kui number on salastatud.
Möödunud aastal teatati politseile ligi tuhande sellise Microsofti-pettuse juhtumi kohta. Kokku said petised endale 2,8 miljonit eurot soomlaste raha. Käesoleval aastal on politseile teatatud ligi 200 Microsofti-pettuse kohta. Vähem kui kahe kuuga on jäänud soomlased ilma enam kui miljonist eurost.
Politsei andmetel pole tegemist mingi juhusliku asjaga, vaid selle taga on organiseeritud kuritegevus. Petiste jälile on raske jõuda, kuna tegemist on rahvusvahelise tegevusega.
Juba mitu kuud on õiguskaitseorganitele peavalu valmistanud postifirma Posti nime all tehtud pettused. Posti pettuse puhul tuleb telefoni sõnum saabunud postisaadetise kohta. Sõnumis olev link juhatab aga inimese liba-veebiküljele, mille kaudu kalastatakse telefoninumbreid ja Apple iCloud’i koode. Pärast seda üritatakse saada nõusolek mobiilimakseks, mille tagajärjed on näha järgmisel mobiiliarvel. Mõnel juhul on Androidi telefoni alla laaditud pahavara. Pärast seda hakkab kannatanu telefon saatma üle maailma sarnaseid petukirju.
Kuidas aga selliseid petukirju vältida? Igasuguste linkidele klikkimiste, allalaadimiste ja oma andmete kuhugi edastamisega tuleb olla väga ettevaatlik. Nii näiteks ei saada maksuamet kunagi mingit linki, mille kaudu saab maksutagastuse. Maksuamet annaks teada, et OmaVero andmetele tuleks tähelepanu pöörata.
Ametiasutustel pole üldse tavaks e-posti kaudu saata mingeid andmeid või linke. Maksuamet näiteks annab veebis teada, et ei küsi kunagi inimeste pangakaardi andmeid ega pangakoode.
Kui Microsofti-petis on pangakontole ligi saanud, tuleks kõigepealt teavitada asjast panka ja alles siis politseid. Pank näeb, kuhu raha on läinud ja kui kiiresti tegutseda, võib selle tagasi saada. Raha on tagasi saadud laias laastus poolte juhtumite puhul. Kõige parem on aga üldse kõne lõpetada, kui helistab mõni Microsofti-petis.
Politsei annab nõu, et pettuste ohvriks langemise vältimiseks tuleks hoiduda võõrastele linkidele klikkimisest, võõra tarkvara alla laadimisest ja oma andmete kuhugi edastamisest. Ettevõtted saaks samuti pettuste vältimisele kaasa aidata, kui ei lisata linke klientidele saadetavatele e-kirjadele. Siis suudaks inimesed paremini õige ja vale vahel vahet teha.
Kui inimesele saabub kiri kas pangalt või Postilt, siis ei tohiks nendes sisalduvatele linkidele üldse klikkida. Tuleks minna ettevõtte enda veebiküljele. Nõnda on võimalik vältida ka veebipangapettusi. Pettusi on sooritatud paljude eri firmade nimel.
Uus leiutis on petiste poolt võltsitud koroonatestide pakkumine inimestele. Jaanuaris on petised inimestele pakkunud veel Tokmanni, Prisma, Elisa, Finnairi ja HBO Nordicu kinkekaarte. See näitab, et petised on leidlikud.
NordenBladet — Kui varem oli Helsingis raske üürikorterit saada, siis nüüd on vabu kortereid nii palju, et raske on üürnikku leida. Koroona pandeemia on tekitanud olukorra, kus üürnikku on väga raske leida. Seetõttu on üürileandjad sunnitud hindu langetama, vahendab Helsingin Sanomat.
Kui veel paar aastat tagasi olid Helsingis vabad vaid üksikud üürikorterid, siis nüüd on neid saada kümneid. Isegi heas kohas asuvatele korteritele on väga raske üürnikku leida. Üürihinda on langetatud 5-8 protsenti. Tühje üürikortereid on praegu tohutul hulgal.
Helsingi kesklinnas on rohkem üürikortereid peamiselt seetõttu, et õpilastest üürnikke on vähemaks jäänud. Pandeemia tõttu on osa õpilasi läinud üle kaugõppele ja naasnud oma kodukohta. Samuti olid õpilased varem tööl toitlustuses, aga kuivõrd söögikohad on suletud, siis pole neil raha üürikorteri eest maksmiseks.
Teine põhjus on see, et Airbnb korterid on tulnud üüriturule, kuna turiste enam pole.
Üürikortereid on Soomes kõige lihtsam leida Vuokraovi.com veebi kaudu. Portaalis oli 2020. aasta veebruaris Helsingi kesklinnas pakkumises 125 objekti, tänavuse 2021. aasta veebruaris aga 235 objekti. Praegu on eriti hea aeg üürnike jaoiks, kellele on võimalus saada heas kohas üürikorter mõistliku hinnaga.
Osalt on üürikorterite suure pakkumise põhjuseks asjaolu, kortereid on juurde tulnud – eelmisel aastal valmis Helsingis ligi 7000 uut korterit. Kui seni polnud Helsingis piisavalt häid kortereid, siis nüüd on puudus headest üürnikest.
Praegusel madalate intresside ajal on paljud inimesed investeerinud korteritesse ja üürivad neid välja. See on samuti suurendanud pakkumist turul. Samas ei tohiks korterid tühjaks jääda, sest Helsingi tõmbab inimesi mujalt Soomest.
Avafoto: Pexels
NordenBladet — Soomes 18. aprillil toimuma pidanud kohalike omavalitsuste valimised on koroona tõttu edasi lükatud 13. juuni peale. Asjast andis sotsiaalmeedias teada justiitsministeerium. Ministeeriumi info kohaselt toetab valimiste edasilükkamist 9 erakonna hulgast 8.
Valimiste edasilükkamist arutati täna laupäeval, 6. märtsil hommikust peale. Arutelul osalesid erakondade peasekretärid ja justiitsminister Anna-Maja Henriksson. Valimiste edasilükkamisele oli vastu põlissoomlaste erakond.
Valimiste edasilükkamist põhjendatakse tervise ja valimiste läbiviimise ohutuse tagamisega.
Puoluesihteerit tapasivat ministeri @anna_maja Henrikssonin. Kahdeksan puoluetta yhdeksästä kannattaa kuntavaalien siirtoa kesäkuulle. Vaalit pidetään 13.6. #kuntavaalit2021
— Oikeusministeriö (@oikeusmin) March 6, 2021
Perussuomalaiset vastustaa vaalien siirtämistä. Puoluesihteerien työryhmä ei siis tule esittämään yksimielisesti vaalien siirtoa. Asian päättää viime kädessä eduskunta. Jatketaan ehdokaslistojen kokoamista – Suomi takaisin! #perussuomalaisethttps://t.co/8APjhjPLG3
— Simo Grönroos (@SimoGronroos) March 6, 2021
NordenBladet — Soome sotsiaal- ja terviseministeerium eraldas ligikaudu 4 miljonit eurot riiklikku rahastust piirkondlikele projektidele, millega katsetatakse ja kasutatakse eakate inimeste koduse abistamise ja koduhoolduse jaoks mõeldud tehnoloogiaid.
Eesmärk on luua püsimudel vanemate inimeste koduseks abistamiseks tehnoloogia abil. Tehnoloogiat saab kasutada vanemate inimeste funktsionaalse võimekuse säilitamiseks, sotsiaaltöötajate töökoormuse vähendamiseks ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kulude vähendamiseks.
Kuus projekti asuvad Lõuna-Karjalas ja Oulus, Lõuna-Savos, Pirkanmaal, Pohjanmaal, Päijät-Hämes ja Satakunnas. Suurimad projektid hõlmavad kogu maakonna territooriumi, väiksemad enamiku maakonna elanikest. Projekte haldavad omavalitsused või omavalitsuste ühendused.
Projektid viiakse ellu riikliku eakate programmi raames, mille üks eesmärke on toetada tehnoloogia, tehisintellekti ja robootika kasutamist eakate heaolu ja tervise edendamiseks ning hoolduse toetamiseks.
Projektide kestus hõlmab aastaid 2021–2022. Projektid algavad märtsis. Terviseamet ning teaduskeskus VTT pakuvad projektidele rakenduslikku tuge. Nad osalevad ka tehnoloogia kasutuselevõtu ja kasutamise mõju hindamises.
