NordenBladet — Põlissoomlaste toetus kasvas värske Helsingin Sanomate tellitud uuringu alusel märtsikuus 0,4 protsendipunkti võrra 21,5 protsendi. Samal ajal langes valitsusertakonna sotside toetus 0,5 protsendipunkti võrra 20,5 protsendini.

Teise opositsioonipartei koonderakonna toetus langes 0,4 protsendipunkti võrra 16,0 protsendini, keskerakonna toetus tõusis 0,8 protsendipunkti võrra 11,8 protsendini, roheliste toetus langes 0,1 protsendipunkti võrra 9,8 protsendini. Vasakpoolsete toetus langes 0,3 protsendipunkti võrra 7,3 protsendini ja rootsi erakonna toetus tõusis 0,2 protsendipunkti võrra 4,4 protsendini.

Uuringu viis läbi uuringufirma Kantar TNS. Perioodil 15.2.–12.3 küsitleti 2462 inimest vanuses 18-79. Veamarginaal on 2,1 protsendipunkti.

NordenBladet — Soomes tuvastati täna laupäeval, 20. märtsil viimase ööpäevaga 856 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 71 123 koroonaga nakatumist.

Kõige enam tuvastati terviseameti andmetel uusi nakatumisi Helsingis (263), Vantaal (91), Espoos (82), Turus (64), Lahtis (43), Tamperes (41) ja Hämeenlinnas (21).

NordenBladet — Soomes tuvastati täna reedel, 19. märtsil viimase ööpäevaga 770 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 70 267 koroonaga nakatumist. Täna reedel ei lisandunud Soomes ühtegi koroonasurma, kokku on Soomes registreeritud 805 koroonasurma., vahendab Iltalehti.

Täna reedel on haiglaravil 271 koroonapatsienti, kellest raskes seisus intensiivis on 55 patsienti.
Soomes on tänase seisuga tuvastatud viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta 166,4 koroonaga nakatumist. Võrdluseks, Eesti vastav tase on 1553,1. Kõige kõrgem on nakatumiste tase helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas – 340,6, järgnevad Edela-Soome (245,4) ja Ahvenamaa (182,4).

Soome valitsus kaalub liikumispiirangute kehtestamist kõige suurema nakatumisega piirkondades, need on Turu, Helsingi, Vantaa, Espoo ja Kauniainen.

NordenBladet — Soome sotsiaal- ja terviseministeerium valmistatab ette võimalust koroona sundtestimiseks piiril, kirjutab sotsiaalmeedias pere- ja põhiteenuste minister Krista Kiuru.

Kiuru väitel valmistatakse sundtestimise võimalust ette parlamendi sotsiaal- ja tervisekomisjoni seisukoha järgi. Eelmisel sügisel takerdus vastava asja ettevalmistamine just parlamendis.

Parlamendi sotsiaal- ja tervisekomisjoni värske seisukoha järgi saaks koroona sundtestimist rakendada nende inimeste peal, kellel pole esitada tõendit negatiivse koroonatesti, vaktsineerimise või koroona läbipõdemise kohta.

Kiuru lisas, et juba praegu saab piiril testimist tõhustada, kuna kohalikel valitsusasutustel ja omavalitsustel on kehtiva seaduse alusel õigus inimesi piiril testida. Seda võimalust pole aga eriti kasutatud. Põhjuseks on olnud erimeelsused kohalike võimuorganite ja valitsuse vahel.

Osa ettevõtteid nagu Finnair on hakanud iseseisvalt nõudma reisijatelt tõendit negatiivse koroonatesti kohta.

Sosiaali- ja terveysministeriö valmistelee mallin ennakkotestitodistuksesta sosiaali- ja terveysvaliokunnan lausuman mukaisesti. Vastaava malli tuotiin eduskunnalle viime syksynä, mutta se ei tuolloin edennyt. 1/4
— Krista Kiuru (@KristaKiuru) March 14, 2021

NordenBladet — Intervjueerimisoskus, epidemioloogia, teadmised koroonast ja seadusandlus on need valdkonnad, mida õpetatakse terviseameti ning Ida-Soome ja Tampere ülikooli ühistel koroona jälitamise kursustel, mis toimuvad kaugõppe vormis.

Kursus kestab 27 tundi ja see on tasuta. Selle võib läbi teha ükskõik kes, ka ilma meditsiinilise ettevalmistuseta. Kursuse läbinud saavad kandideerida koroona jälitajaks, keda värbavad omavalitsused, vahendab Yle.

Veebikursus on eriti hea, kuna annab ülevaate, millega on tegemist, räägib Helsingi epidemioloogia peaarst Sanna Isosomppi. Koroona jälitajate suhtes on praegu nõudlus väga suur, kuna nakatumiste arv kasvab. Värbaline on alates eelmisest sügisest käinud kogu aeg. Jälitustöö on väga tööjõumahukas, räägib Isosomppi.

Enne koroonat oli epidemioloogilises osakonnas tööl 7 inimest. Nüüd töötab Kallio büroos 7 päeval nädalas 300 täiskohaga töötajat. Neile lisaks töötab samapalju ajutisi töötajaid. Nad helistavad koroonaga nakatunutele, küsivad vaevuste kohta ja hakkavad uurima, kust nakkus võis tulla ja kes võisid veel nakkusega kokku puutuda. Tööd kiirendab elektrooniline vorm, mille abil võib nakatunu saata jälitajale infot juba enne helistamist.

Koroonaga kokkupuutunutele räägitakse karantiinist ja antakse juhised. Nakatunud määratakse isolatsiooni. See tähendab, et kodust ei tohi väljuda 14 päeva jooksul.

Enamus koroona jälitajatest on meditsiinitöötajad: hooldajad, haiglaõed, tervishoiutöötajad, arstid ja vastava ala õpilased. Helsingis on jälitajateks suunatud ka teiste elualade esindajaid. Lisaks teevad seda tööd koguduste esindajad ja vabatahtlikud.

Eelmisel kevadel korraldas jälitajate kursuse Helsingi ülikool ja sellel osales 50 inimest, enamus neist meditsiiniõpilased. Praegu kõigile avatud kursuse on läbinud 4000 inimest. Neid jälitajaid, kel pole meditsiinilist haridust saavad täita ülesandeid, kus vastavat ettevalmistust pole vaja. Vaja on motivatsiooni teha tööd ja võimet õppida uusi asju.

Paljud koroona jälitajad on näiteks varem töötanud lennunduses. Tööle sobivuse hindamisel on määravaks suhtumine. Töö nõuab palju suhtlemist ja pingetaluvust. Palju tuleb ka juurde õppida, näiteks meditsiinilisi termineid. Lisaks muutub töö kogu aeg.

Koroona kohta tuleb pidevalt uut infot ja sellega seoses muudetakse juhiseid. Need võivad muutuda igapäevaselt. Iga uus päev võib olla eelmisest erinev. Nakatunutel ja nakkusega kokkupuutunutel on palju küsimusi ja neile peab olema valmis vastama. Paljud kogenud hooldustöötajad on rääkinud, et see töö on hoopis teistsugune.

Jälitajateks värvatakse töötajaid töövahendusteenuse Seure kaudu, aga ka töökuulutustega. Igal esmaspäeval on uute töötajate sisseelamine. Osa teeb vaid paar vahetust nädalas, nii et uusi töötajaid vajatakse kogu aeg, eriti nüüd, kus nakatumised on taas tõusuteel.

Palka makstakse jälitustöö eest 2200-2700 eurot kuus, olenevalt jälitaja eelnevast ettevalmistusest. Õhtutel ja nädalalõppudel töötamise eest saab palgalisa. Töö on kahes vahetuses. Kolmest nädalavahetusest kaks on tööl.

Kui nakatumisi on palju, peavad nakkusega kokkupuutunud sageli ootama telefonikõnet päevi või isegi nädala. Nakatunutega võetakse praegu ühendust paari päeva jooksul. Seetõttu antakse nakatunutele juhised, kuidas ise oma lähedasi nakkusega kokkupuutest teavitada. Koroona jälitajad võtavad hiljem ise samuti ühendust nendega, kes nakkusega kokku puutusid.