NordenBladet — Peaminister Kaja Kallas külastab esmaspäeval, 4. oktoobril Helsingit ning kohtub Soome ametikaaslase Sanna Mariniga.
Peaminister Mariniga räägib Kallas Eesti-Soome kahepoolsetest suhetest, kahe riigi vahelistest ühendustest ja koostööst digivallas. Samuti koostööst Euroopa Liidus, sealhulgas kliima- ja energiapoliitikast.
Lisaks kohtub Kaja Kallas Helsingis Soome ärijuhtidega ning avab koos Soome peaminister Sanna Mariniga värskelt renoveeritud saatkonnahoone.
NordenBladet — Soome terviseametivõimud andsid alates tänasest neljapäevast, 30. septembrist uue maskikandmise soovituse. Kui varem oli soovitus maski kanda igal pool avalikes siseruumides, siis uus soovitus on leebem. Uue soovituse järgi tuleb maski kanda oma äranägemise järgi. Maski soovitatakse jätkuvalt kanda neil, kes pole vaktsineeritud või saanud kahte doosi, vahendab Iltalehti.
Vaktsineeritutel soovitatakse jätkuvalt maski kanda ühistranspordis ja sellistes avalikes siseruumides, kus on palju inimesi lähestikku koos.
Uue soovituse järgi võib maskidest loobuda ka koolides. Terviseameti andmetel on nakatumise oht koolides väga väike. Seetõttu ei pea koolides enam maski kandma.
Töökohtadel reguleerivad maskide kasutamist tööandjad koostöös Töötervishoiuametiga.
Uue soovituse kohaselt võivad ürituste korraldajad anda soovitusi oma äranägemise järgi. Üritused on jagatud kolme gruppi, millest kõige ohtlikumate puhul soovitatakse kanda maski.
Lisaks võivad piirkondlikud valitsusasutused anda oma maskisoovitusi. Uus maskisoovitus on jõus kuni selle ajani, mil Soomes on saavutatud 80-protsendiline vaktsineeritus üle 12-aastaste hulgas. Pärast seda hinnatakse olukorda uuesti.
Tänase, 30. septembri seisuga on Soomes kahe doosiga vaktsineeritus üle 12-aastaste hulgas 70,2 protsenti.
NordenBladet — Soome ralli kohtunikud karistasid Ott Tänakut kolmapäeval Jyväskylä ralliks valmistudes kiiruse ületamise eest 5000-eurose trahviga.
Tänak tabati oma võistlusautoga kiirusel 101 km/h kihutamas avalikul teel, kus maksimaalne lubatud kiirus on 40 km/h, vahendab Delfi.
Tänak, tema kaardilugeja Martin Järveoja ja Hyundai tiimi mänedžer Pablo Marcos käisid kohtunike vaibal neljapäeval kell 15.45. Piloot väitis, et sättis parasjagu autol tulesid ning ta ei näinud tee ääres ühtegi jalakäijat.
Pealtnägija väite, nagu nad oleks kihutanud 160-ga, lükkas Tänak tagasi.
Linnakodanik, kes Tänakut kihutamas nägi, viis Soome ralli korraldajatele ühtlasi tükid eestlase auto tagadifuusorist, mis olevat autol küljest tulnud ja teel lebanud. Pablo Marcus kinnitas, et summuti kaitse oli jäänud korralikult kinnitamata ning see oli tõepoolest millalgi sõidu ajal küljest kukkunud.
Tänakule pandi süüks FIA rahvusvahelise spordikoodeksi paragrahvi 3.4.2 ning veel 12.2.1 paragrahvi nelja alapunkti rikkumine. Tänakul on õigus otsus veel edasi kaevata.
NordenBladet — Paljude perede rahakotis annab tunda elektri, toidu ja kütuste hinnatõus. Riigid on hakanud koroonast taastuma, aga kerkivad hinnad piiravad kasvu. Suurim mõju on hinnatõusul tööstusele, aga seda on tunda ka kodumajapidamistes. Elektri ja kütuste hind lööb uusi rekordeid, samuti kallineb toit, vahendab MTV.
Hinnatõus on osaliselt seotud inflatsiooniga, kuna pandeemia järgses maailmas kasvavad nii tarbimine kui ostujõud. Ent põhjus peitub ka paljudes muudes tegurites.
Elektri hinnatõusu taga on energiafirmad, mis ostavad elektrit hulgi kokku ja müüvad seda tarbijatele. Nii nagu igal pool mujal, võib hulgihind tõusta või langeda lähtuvalt tarbimisest. Tavaliselt kasvab nõudlus talvel, kui ilmad on külmad ja kasutatakse rohkem valgustust.
Nüüd on aga elektri hind kerkinud erakordselt kõrgele. Elektri börsihind oli viimati nii kõrge 2020. aasta jaanuaris-veebruaris. Tarbija jaoks tähendab see seda, et kerkib hind neil, kel on leping seotud börsihinnaga. Kui arvestada, et elektriküttel erasmaja talvine tarbimine on 20 000 kWh, tähendab 5-sendiline hinnatõus aastas 1000 eurot täiendavat kulu.
Elektri börsihinna tõus hakkab mõjutama ka uusi püsihinnaga lepinguid. Elektri hinda on tõstnud suvel kesiseks jäänud sademed ning kokku kuivanud veevarud, mistõttu jääb Norra ja Rootsi hüdroelektrijaamade tootmine väikseks. Toodeteva vee-elektri kogus mõjutab aga kõigi Põhjamaade energiaturgu.
Elektri hinda tõstab ka maagaasi puudus. Gaasi hind on kerkinud Euroopa Liidus mitmekordseks. Reutersi andmetel on gaasi hind 280 protsenti ehk ligi 4 korda kõrgem kui aasta tagasi. Gaasi kasutatakse küttena soojuselektrijaamades, samuti kütusena.
Euroopa Liidu riikidest kaaluvad vähemalt Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania energia tugipakettide loomist, et kompenseerida energia hinnatõusu kodumajapidamistele ja ettevõtetele.
Bensiini ja diisli hind on samuti kerkinud. Praegu maksab bensiin 95E Soomes 1,7 eurot liiter, veel möödunud aasta lõpus oli hind 1,4 eurot. Diisli hind on kerkinud 1,3 euro pealt 1,5 euroni liiter. Toornafta hinnatõus on kergitanud bensiini hinna viimase 3 aasta kõrgeimale tasemele.
Põhjamere Brenti toornafta hind kerkis täna teisipäeval 80 dollarini barrel. USA toornafta WTI hind on samuti tõusnud. Hinnatõus tuleb asjaolust, et oodatakse tarbimise plahvatuslikku kasvu seoses piirangute leevendamisega.
Kütuse hinda mõjutavad ka maksud. bensiini hinnast 60 protsenti on maksud. Elektri ja kütuste kiire hinnatõusu tõttu prognoositakse ka toidu kiiret hinnatõusu. Seni on olnud tänavusel, 2021. aastal Soomes toidu hinnatõus vaid 0,3 protsenti, aga hinnatõus kiireneb aasta lõpus. Järgmisel aastal on toidu hinnatõus juba 1,8 protsenti ehk kiirem kui üldine hinnatõus.
Kuiv ja kuum suvi polnud viljasaagile eriti soodne. Kõik viljad kannatasid, eriti oder. See tähendab, et loomatoidust võib tulla puudus ja nisu ei ole võimalik eksportida. Samal ajal on kahekordistunud väetiste hinnad. Hinnatõusu kiirendab ka palgatõus, mis peaks olema tänavu samuti varasemast suurem.
ÜRO andmetel on toiduainete hinnad kasvanud rekordiliselt kiiresti terves maailmas. Maikuus oli toidu hind 39,7 protsenti kõrgem kui aasta tagasi. Kuivõrd suur osa Soome toidust tuuakse välismaalt, mõjutavad Soome hindu rahvusvahelised hinnad. Koroonapandeemia tõi kaasa tarneprobleemid, kuna piirid pandi üksteise järel kinni. Suessi kanalisse märtsikuus kinni jäänud konteinerlaev Evergreen näitas, kui tundlik on rahvusvaheline kaubandus kõikvõimalikele tõrgetele.
Lisaks transpordile on koroona ajal tekkinud probleemid tööjõu leidmisega. Pandeemia mõju on tunda veel pikalt peale piirangute leevendamist.
NordenBladet — Soome haiglaõde Janina saab põhipalka 2600 eurot kuus, aga sellele vaatamata on otsustanud eriala vahetada. Nõnda talitavad nüüd sajad haiglaõed üle Soome. 38-aastane Janina tunnistab, et algul tahtis ta saada ämmaemandaks, aga õppimise ajal huvi muutus ja ta otsustas hakata haiglaõeks, vahendab Iltalehti.
Naine tunnistab, et on oma tööd teinud südamega ja tema kutsumus on olla haiglaõde. Nüüd aga otsustas ta täita oma ammuse unistuse minna ülikooli arstideadust õppima. Viimase aasta jooksul on paljud tema kolleegid eriala vahetanud.
Janina sõnul on haiglaõdedel väga suur vastutus. Nad peavad olema kogu aeg patsiendi kõrval ning pöörama patsiendi olukorrale tähelepanu. Haiglaõde on see, kes annab patsiendi kohta infot edasi, et talle ravi määrata.
Kuigi haiglaõdedel on kõrgkooli haridus, on palk vaid 2600 eurot kuus. Kuivõrd töö on väga raske, ei vasta see palk töö raskusastmele.
Naine räägib, et palju räägitakse lisatasudest, aga need on ohtlikud. Lisatasud tähendavad, et igal teisel aastal on naine jõulude ajal tööl. Ja et kolme nädala jooksul on vähemalt üks nädalalõpp töö juures.
Naine on välja arvestanud, et jõulude lisatasu on 200 eurot miinus maksud. 200 eurost on naise jaoks tähtsam, et ta saab veeta jõulud koos perega.
Tööl mööduvad ka õhtud ja ööd. See aeg peab ta olema pere juurest eemal. Sageli unustatakse vahetustega tööga kaasnev väsimus ja taastumise vajadus. naine töötab vastsündinute osakonnas ning seal tuleb arvestada teiste perede vajadustega, mis nõuab palju vaimset pingutamist ja empaatiat.
Janina peres on abikaasa ning 11-, 7- ja 2-aastased tütred. Naisel on tugivõrgustik, kes teda vajadusel abistab. Isegi ämm on valmis 500 kilomeetri kauguselt kohale sõitma.
Naine tunnistab, et tahtis tegelikult minna arstiks õppima, aga kartis, et ei saa sisse. Nüüd proovis ta uuesti ja peaaegu sai sisse. Järgmisel aastal proovib uuesti.
Arstiks saamine võtab aega 6 aastat. Kui ta 45-aastaselt lõpetab, siis jääb pensionile 75-aastaselt. See tähendab veel 30 tööaastat. Naine leiab, et õppida pole kunagi liiga hilja. Ta ei taha seda, et pensionile jäädes peab kahetsema, et arstiks ei õppinud. Ta leiab, et tänu 10 aastale haiglaõena saab temast tulevikus parem arst ning parem kolleeg raviasutuses.
