NordenBladet — Soome peatab tänasest, 7. oktoobrist Moderna koroonavaktsiini andmise alla 30-aastastele meestele ja poistele. Neile antakse selle asemel Pfizeri-BioNTechi vaktsiini, seda ka siis, kui esimene doos on olnud Moderna, teatas täna Soome terviseamet.
Rootsi ja Taani tegid vastava otsuse eile kolmapäeval. Kasutamise peatamine tuleb vaktsiiniga seotud kahjulikest kõrvaltoimetest, milleks on südamelihase ja südamevatsakese põletikud, vahendab Iltalehti.
Moderna vaktsiini on Soome toodud 1,35 miljonit doosi ja seda on antud ligi miljon doosi. Vaktsiini on jagatud üle terve Soome, välja arvatud Ahvenamaa.
Terviseameti andmetel on Soomes olnud Moderna vaktsiiniga seotud südamelihase ja südamevatsakese põletikke vähe.
NordenBladet — Peaminister Kaja Kallas kinnitas tänasel kohtumisel Soome valitsusjuhi Sanna Mariniga, et Soome ja Eesti on lähedased sõbrad, seda eriti majandus- ja digikoostöös. Peaministrid arutasid kohtumisel kahepoolseid suhteid, rääkisid välis-, kliima- ja energiapoliitikast ning avasid värskelt renoveeritud Eesti suursaatkonna Helsingis.
Kallas tõi pidulikul avamistseremoonial esile, et saatkonna ajaloos peegelduvad Eesti ajaloo käänakud ja dramaatilised hetked. Nii ei olnud näiteks noorel vabariigil esialgu raha krundil oleva vana maja remontimiseks ega uue ehitamiseks ning praegune funktsionalistlikus stiilis hoone valmis alles 1934. aastal. „Eesti okupeerimisel nõukogude võimu poolt pitseeriti saatkonna uksed ning tollane saadik andis võtmed üle Soome välisministeeriumile. Ta palus neid hoida hoolega, sest ühel päeval võib neid taas vaja minna. Ja meil läkski,“ ütles Kallas kõnes.
Peaministri sõnul on Eesti ja Soome koostöö läbi aastate olnud väga hea ning samm-sammult süvenenud. „Meie riikide geograafiline lähedus ja ajaloolised-kultuurilised sidemed loovad kõik eeldused tihedaks ja loomulikuks suhtluseks,“ sõnas ta.
Kallas märkis, et Eesti ja Soome on olnud esirinnas andmevahetusprojektide elluviimisel, mis aitavad pakkuda paremaid teenuseid piiriülestele kodanikele ja ettevõtjatele ning hoida kokku aega ja raha. „Oleme sellega eeskujuks mitte ainult Euroopas, vaid ka maailmas. Loodan, et tulevikus saame näiteks rohetehnoloogiate osas samuti ühist sihti näidata,“ ütles peaminister.
Kaja Kallase sõnul aitab kahe riigi koostöö uuele tasemele viia Eesti-Soome tulevikukoostöö kolmas raport, mis valmib järgmise aasta alguses. Selle eesmärgiks on pakkuda visiooni ja uusi ideid kahepoolsete suhete süvendamiseks. „Maailm on silmitsi suurte muutustega energia, kliima, julgeoleku ja ühenduvuse poliitika vallas. See kõik nõuab koostöövaimu ja sihikindlust. Kõige mõistlikum on neile otsida lahendusi koos,“ lausus ta.
Peaministrid peatusid veel olukorral Valgevenes ja arutasid kliimaneutraalsuse saavutamise plaane. Lisaks kõneldi koostööst tuuleenergeetika arendamisel, arutati Rail Balticu projekti kulgu ning Tallinna digitippkohtumise järelmeid ja usaldusväärse ühenduvuse (trusted connectivity) loomise olulisust.
Peaminister Kallas kohtus Helsingis veel Soome ärijuhtidega ning külastas Espoos EMMA kunstimuuseumis Konrad Mägi personaalnäitust „Maalikunsti müstika“.
NordenBladet — Soomes hakati eestlaste parkimistrahve välja nõudma, sest 15 000 viimase paari aasta jooksul välja kirjutatud trahvist on tasumata üle 90 protsendi. Helsingi piirkonnas parkimise valveteenust pakkuv firma Parkkipate on kirjutanud eestlastele aastatel 2019-2020 välja trahve 800 000 euro eest, aga neist on ära makstud vähem kui 10 protsenti, vahendab Helsingin Uutiset.
Olukorra põhjuseks on Eesti seadusandlus, mis pole võimaldanud parkimise valveteenuse pakkujatel Eesti autode kasutajate andmeid välja nõuda, märkis Parkkipate juht Christian Metsäranta.
Nüüd on aga Parkkipate jõudnud kokkuleppele Eesti transpordiametiga ning alates juunikuust on eestlastele välja kirjutatud parkimistrahvid antud inkassofirmale välja nõudmiseks.
Nüüd loodetakse, et valesti parkimised hakkavad vähenema, kui trahve välismaalastelt välja nõutakse. Soome tavalise autojuhi jaoks tähendab see, et vabu parkimiskohti peaks juurde tulema.
Parkkipate andmetel on valesti parkimine Soomes üsna tavaline. Iga viies trahv kirjutatakse välja valesti parkimise eest.
Valesti parkimine põhjustab eriti peavalu majaühistutele ja ettevõtetele, mille elanikele või klientidele ei jagu parkimiskohti. Nõnda kannatab valesti parkimise tõttu ka majandus, kui kliendid ei saa parkida ettevõtete juurde.
NordenBladet — Soome maksuportaalile Taloustaito saabus küsimus maksude juurdemaksete kohta. Inimene kirjutas, et sai kätte 2020. aasta tulumaksu otsuse ja selle kohaselt peab palju raha juurde maksma. Inimene küsib, kas saab taotleda maksepikendust?
Vastab maksujurist Tero Hämeenaho:
Kui ei suuda tähtajaks tasuda maksude juurdemakset, siis saab maksuametilt taotleda maksegraafikut maksude tasumiseks.
Juurdemaksele saab taotleda maksegraafikut, kui vastav maksuaeg on lõppenud. Maksuaja lõppemise kohta saab infot maksuotsusest või OmaVero portaalist. Tuleb silmas pidada, et maksegraafiku puhul arvestatakse summale lisaks viiviseintress alates maksutagastusele tähtpäevale järgnevast päevast kuni päevani, mil maksusumma on tasutud. Käesoleval, 2021. aastal on viiviseintress 7 protsenti.
Maksegraafikut saab taotleda OmaVerost või telefoni teel maksuameti teenusnumbril +358 29 497 028.
Maksuamet võib võimaldada maksegraafiku, kui:
Makseraskused on ajutised
Oled tasunud varem maksegraafiku järgsed summad
Sul pole täiturile antud maksuvõlgu
Oled edastanud kõik maksuteated
Maksuamet võib keelduda maksegraafikust, kui isikul on mitmeid järjestikuseid maksegraafikuid. Maksegraafiku tegemise tingimusi leevendati koroona tõttu perioodil 21.4.-31.8.2021, aga alates 1. septembrist 2021 menetletakse maksegraafiku taotlusi taas nagu varem.
NordenBladet — Soome kaovad tänasest, 1. oktoobrist paljud koroonapiirangud, mistõttu seda nimetatakse vabaduse päevaks. Oktoobri keskpaigast kaob Soomes üldine kaugtöö soovitus, mis tähendab, et inimesed naasevad töökohtadele.
Tänasest kaovad kogunemiste piirangud. Üle Soome on aga jõus üldised hügieenisoovitused, millega suurendatakse inimeste ohutust. Kohalikud valitsusasutused ja omavalitsused saavad aga vajadusel kehtestada piirkondlikke piiranguid, vahendab Iltalehti.
Eilsest, 30. septembrist hakkas kehtima uus maskisoovitus, mille kohaselt kannavad inimesed näomaski oma äranägemise järgi. Maski kandmist soovitatakse jätkuvalt ühistranspordis ja neil, kes pole koroona vastu täielikult vaktsineeritud.
Vaktsineeritutel soovitatakse maski kanda ühistranspordis ja sellistel puhkudel, kui on palju inimesi lähestikku koos siseruumides. Näomaskide kandmisest võib loobuda koolides.
Valitsus otsustas eile, et alates tänasest saab söögikohtades vabalt laulda ja tantsida. Suurema nakatumise tasemega piirkondades nagu Lõuna-Soomes on alkoholi müük piiratud kella 7-24 ja söögikohad tohivad lahti olla kella 5-1. Neis kohtades on piiratud veel ka külastajate arv ja siseruumides peab kõigil olema istekoht.
Kaugtöö soovitus kaob Soomes 15. oktoobril. Hinnanguliselt on siis kahe doosiga vaktsineeritud 80 protsenti üle 12-aastasest elanikkonnast. Praegu on see vaktsineerituse ulatus 70 protsenti.
Rootsis loobuti praktiliselt kõikidest piirangutest juba käesoleva nädala kolmapäeval vaatamata sellele, et seal on vaktsineeritus madalam kui Soomes.
