NordenBladet — Soome kaotas tänasest, 1. veebruarist 2022 piirkontrolli Eestist ja kõikidest teistest Euroopa Liidu riikidest tulijatele. Väljastpoolt Euroopa Liitu tulijatele kestab piirikontroll kuni 14. veebruarini.

Kõigi Soome tulijate kohta kehtivad aga edasi piirkondlike valitsusasutuste tehtud otsused kohustusliku tervisekontrolli kohta ja nakkushaiguste seaduse ette nähtud tõendite esitamise nõue.

NordenBladet — Soomes registreeriti täna esmaspäeval, 31. jaanuaril viimase ööpäevaga 14 439 uut koroonaviirusega nakatumist. Tegemist on nädalavahetuse 3 päevaga tuvastatud juhtumitega.

Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 489 870 koroonaga nakatumist.

Soomes on haiglaravil terviseameti andmetel 619 koroonapatsienti, kellest 50 on raskes seisus intensiivis.

NordenBladet — Eile laupäeval, 29. detsembril loositi Soomes lotoga välja 12 miljonit. Seeria 4/2022 õiged numbrid on: 7, 12, 14, 17, 21, 28, 35. Lisanumber on 19 ja plussnumber 13. Kõik seitse numbrit arvati õigesti ära 4 korral, millest igaühe võidusumma on 3 miljonit eurot, vahendab Ilta-Sanomat.

6+1 arvati õigesti ära 6 korral, võidusumma on igaühel 162 803 eurot.

NordenBladet — Soomes tuvastati 3. nädalal hinnanguliselt 52 000 uut koroonaviiruse juhtu, eelneval nädalal oli neid 57 000. Koroonapatsientide arv intensiivravis on vähenenud, kuid muus osas on üleriigiliselt jäänud samaks. Vaktsiini kolmandate dooside võtmine on eriti oluline üle 60-aastastele ja riskirühma kuuluvatele inimestele. Viimase kahe kalendrinädala jooksul (10.-23. jaanuar) esines uusi nakatumisi 100 000 elaniku kohta 1963. Kahe eelneva nädala jooksul esines nakatumisi 100 000 elaniku kohta 1834, edastavad terviseamet ning sotsiaal- ja terviseministeerium nädala ülevaates.

Eelmisel, 3. nädalal lisandus intensiivravi osakonda 33 patsienti, mida oli selgelt vähem kui kahel eelneval nädalal, mil intensiivravile sattus 60–61 uut patsienti nädalas. Patsientide arv haiglates tervikuna on jäänud samaks. 24 protsenti koroonapatsientidest olid sattunud haiglasse muul põhjusel kui koroona. Intensiivravi puhul oli see osakaal 17 protsenti.

Eilseks kolmapäevaks, 26. jaanuariks 2022 oli nakkushaiguste registrisse teatatud kokku 1894 koroonahaigusega seotud surmajuhtumist. 14 ööpäeva jooksul (13.–26.1.) lisandus 206 koroonasurma, millest 86 protsenti olid üle 70-aastaste puhul.

Nakatumiste arv on vaktsineeritud inimestel endiselt kõrge, kuid vaktsineerimise efektiivsus raskete haiguste vastu on endiselt väga hea. Septembris-detsembris sattusid vaktsineerimata inimesed 14 korda suurema tõenäosusega haiglasse ja 27 korda suurema tõenäosusega intensiivravile kui kahe doosiga koroona vastu vaktsineeritud. Kolmas doos on eriti soovitatav üle 60-aastastele ja riskirühmadele.

Soomes oli eilse, 26. jaanuari seisuga 18-aastastest ja vanematest saanud 86,7 protsenti vähemalt ühe vaktsiinidoosi, 84,1 protsenti vähemalt kaks vaktsiinidoosi ja 51,4 protsenti kolm vaktsiinidoosi. Viimase nädalaga (20.-26. jaanuar) on kolmanda vaktsiinidoosiga vaktsineeritus kasvanud hinnanguliselt 6,7 protsendipunkti võrra. Vaktsineerituse kasv on mõnevõrra aeglustunud, kuna kolmanda doosiga vaktsineeritus kasvas eelneval nädalal 9,2 protsendipunkti võrra.

Eelmisel, 3. nädalal tehti üle 164 000 koroonatesti, millest umbes kolmandik olid positiivsed. Arvud on samas suurusjärgus kui eelneval nädalal. Nakatumiskordajat sel nädalal ei avaldata, kuna muutust on raske välja tuua seoses nakatumiste registreerimise korra muutumise ning haiglaravi andmete edastamisel on esinenud puudustega.
Koroona ulatuslik levik on endiselt kogu Soomes.

Epidemioloogilise olukorra kohta esitatakse aruanne kord nädalas. Terviseamet avaldab peamised koroonaepideemia seireandmed aruandluse veebisaidil.

NordenBladet — Elektriga kodu kütjatele pakuti eelmisel aastal üle 100 protsendi võrra kallimaid lepinguid. Ametivõimudel aga puudub võimalus sekkuda. Kuigi elektri ülekandetasud eelmisel, 2021. aastal langesid, kerkis elektriga kütjate elektriarve aastas 993 euro võrra, vahendab Yle.

Hind on arvestatud 18 000 kWh aastase tarbimise põhjal. Need, kes tarbisid 5000 kWh aastas, pidid maksma juurde 241 eurot.

Varasematel aastatel jagunes elektriarve enam vähem võrdselt kolme komponendi vahel: elektri hind, ülekandetasu ja maksud. Möödunud aastal aga olukord muutus. Elektrienergia osakaal tõusis 44 protsendini neis majapidamistes, kus tarbimine on 5000 kWh aastas.

Kodutarbijate hinnatõus tuleneb elektri hulgihinna tõusust nii Soomes kui mujal Euroopas. Tõus oli põhiliselt aasta lõpus.

Möödunud aastal kõikus elektri hulgihind suures vahemikus. 7. detsembril oli hind 1000 eurot MWh eest. 5. aprillil oli hind aga 1,4 euroga miinuses. Hind kõikus palju ka ööpäeva jooksul.

Hinda kergitasid saastekvootide kallinemine, maagaasi ja kivisöe hinnatõus ning tavapärasest väiksemad veevarud Põhjamaades. Hind poleks nii kõrgele tõusnud, kui tarbimine oleks olnud paindlikum. Tulevikus on ilmselt tarbimine paindlikum aja elektrit õpitakse rohkem varuma.

Uus jaam Olkiluoto 3 hakkab elektrit tooma ilmselt juunikuus. Selle võimsus on 1600 megavatti ehk samas suurusjärgus kui Olkiluoto 1 ja 2 kokku. Pärast reaktori käivitamist kasvab tuumaenergia osakaal Soome elektritootmises 27 protsendi pealt 40 peale.

Erinevalt tuule-energiat toodab tuumajaam energiat ühtlaselt kogu aasta vältel. See võib mõjutada tarbijate elektriarveid, aga see pole kindel. Olkiluoto 3 toimib põhimõttel, et osanikud saavad elektri omahinnaga ja otsustavad ise, mis sellega teevad. Jaama osanikud on suured tööstus- ja energiaettevõtted. Nad võivad elektrit kasutada ise või müüa edasi hulgiturule. See sõltub ettevõtetest, palju nad müüvad. Seetõttu on võimatu prognoosida hinna kujunemist.
Küll aga aitab tuumajaama lisandumine ühtlustada energia tootmist, mis peaks hinda muutma stabiilsemaks. Kõikumisi aga täielikult ära kaotada ei saa. Hulgiturul sõltub hind tootjast, kes teeb viimase pakkumise.

Prognoositakse, et elektri hind hakkab langema suve algul. Aastatel 2023-2025 prognoositakse madalamat hinda kui aastal 2022.