NordenBladet — Reisijate arv on pidevalt vähenenud pärast piirikontrolli kehtestamist Soomes, edastas piirivalve nädala ülevaates eelmise, 3. nädala kohta.

Helsingi sadama kaudu liigus eelmisel nädalal 23 589 reisijat (eelneval nädalal 23 930). Välismaalaste osakaal oli piiriületajate hulgas 71 protsenti (eelneval nädalal 76 protsenti).

Eelmisel nädalal saadeti sadamast tagasi 52 isikut (eelneval nädalal 103). Piiriületuse tõkestamisi tehti 11 (eelneval nädalal 18). Tagasisaatmiste ja piiriületuse tõkestamise põhjuseks olid puudused terviseohutusega seotud tõendites. Varjupaigataotlusi võeti vastu 10 (eelneval nädalal 7).

Piirivalve alustas eelmisel nädalal 16 menetlust seoses rikkumistega (eelneval nädalal alustati 12 menetlust). Rikkumisteks olid ebaseadusliku piiriületuse korraldamine, võltsimine, piirikuritegu, valede isikuandmete esitamine ja võltsitud esemete omamine.

Soome piirivalve on alates detsembrist nõustanud reisijaid Tallinna sadamas. Nõustamine toimub Soome piirivalve ning Eesti politsei- ja piirivalveameti koostöös. Nõustamise eesmärk on ära hoida reisimist, mis lõppeb tagasisaatmisega Helsingis puudulike eelduste tõttu. Koostööd tehakse ka Helsingi-Tallinna liinil opereerivate laevafirmadega.

NordenBladet — Sõjategevuse laienemise oht Ukrainas on reaalne ja NATO valmistub kaitsma Balti riike, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Stoltenbergi väitel pole diplomaatilised jõupingutused suutnud sõja ohtu ära hoida. Seetõttu on sõjategevuse puhkemise oht Euroopas reaalne, lisas ta intervjuus Yle-le.

Stoltenberg ütles, et sõja ärahoidmiseks tehakse kõik mis võimalik. Venemaale pakutakse selleks poliitilisi lahendusi.
Ühtlasi saadetakse tugev sõnum, et tagajärjed, nii majanduslikud kui muud saavad olema ulatuslikud, kui Venemaa peaks kasutama sõjalist jõudu.

USA pani esmaspäeval oma väeosad valmisolekusse seoses võimaliku Vene-Ukraina konflikti paisumise ohuga. Valmis on pandud 8500 sõjaväelast. Need üksused toetavad vajadusel USA kiirreageerimisüksusi.

Stoltenberg rõhutas, et NATO toetab eelkõige Rumeeniat ja Bulgaariat ning Balti riike. Ukraina puhul on olukord erinev, kuna Ukraina on partner, keda toetatakse eri viisidel. NATO liitlastel on aga julgeolekugarantiid.

Stoltenberg rõhutas ka Soome rolli tähtsust, kuna Soomel on Venemaaga pikem ühine piir kui kõigil NATO liikmesriikidel kokku. Stoltenbergi väitel kaitseb NATO riikide puutamust ja seetõttu ei toeta NATO ka Krimmi okupeerimist.

NordenBladet — Venemaa alustas eile teisipäeval Läämerel sõjalist õppust. Baltiiski baasist väljusid juba esmaspäeval sõjalaevad. Soomes toodi selle peale sõdurid tänavatele.

Soome välispoliitika instituudi analüütik Charly Salonius-Pasternak prognoosis sotsiaalmeedias, et Soome tõstab selle peale sõjalist valmisolekut. See tähendab, et sõjaväelasi on näha tänavatel Helsingi piirkonnas ja mujal Uusimaal, vahendab Iltalehti.

Soome kaitseväe info kohaselt on tegemist õppusega, kus treenitakse võitlusvõimet, otsinguid ja kinnivõtmisi ning kaitset linnaruumis ja metsas. Kokku osaleb õppusel 300 reservväelast.

300 pole palju, aga see on Salonius-Pasternaki väitel märk valmisoleku tõstmisest. Tegemist pole ilmselt rutiinse õppusega. Tavaliselt antakse reservväelastele õppustest ette teada 3 kuud, kui tegemist pole vabatahtliku lühiajalise õppusega.

Salonius-Pasternaki hinnangul on lähiajal oodata veel avalikke ja varjatud toiminguid ja teateid.

NordenBladet — Soomes registreeriti täna kolmapäeval, 26. jaanuaril viimase ööpäeva jooksul 8093 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 464 394 koroonaga nakatumist.

Soome ametlik nakatumiste arv ei peegelda enam tegelikku seisu, sest näiteks Helsingi piirkonnas on lõpetatud haigestunud inimeste testimine, välja arvatud meedikud ja riskigrupi inimesed.

Tegelik nakatumiste arv on arvatavalt kordades suurem.

NordenBladet — Soomes osales esimestel piirkondlikel valimistel alla poole, 47,5 protsenti valimisõiguslikest. Seda peetakse madalaks tulemuseks. Eelmisel suvel toimunud kohalike omavalitsuse valimistel oli osalusprotsent 55,1, mis oli samuti madal, madalaim tase alates 1945. aastast. Varem on Soomes olnud kohalikel valimistel osalusprotsent 60 ringis.

Valimised võitis 21,5 protsendiga koonderakond Kokoomus. Teisel-kolmandal kohal on tasavägiselt keskerakond ja sotsid 19,3 protsendiga. Põlissoomlased kogusid 11,1 protsenti häältest.

Viiendal kohal on vasakpoolsed 8,0 protsendiga, kuues rohelised 7,4 protsendiga ja seitsmes rootsi erakond 4,9 protsendiga, vahendab Helsingin Sanomat.