NordenBladet — Soomes registreeriti täna kolmapäeval, 2. veebruaril 8038 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 501 152 nakatumist.

Kuivõrd Soomes on suure nakatumise tõttu paljudes omavalitsustes peatatud ametlike testide tegemine, on tegelik nakatumiste arv arvatavalt 3-5 korda suurem.

Soomes on haiglaravil 619 koroonapatsienti, kellest raskes seisus intensiivis on 50 patsienti.

NordenBladet — Soome ettevõtjad on saanud koroonaviiruse pandeemia ajal tavapärasest kergematel tingimustel ajutist tööturutoetust. Seoses koroona olukorra halvenemisega ajutine muudatus jätkub. Muudatuse kiitis president heaks 28. jaanuaril 2022 ja see jõustub 31. jaanuaril 2022.

Täistööajaga ettevõtjana töötaval isikul on põhimõtteline õigus töötushüvitisele pärast ettevõtluse täielikku lõpetamist. Koroonaperioodil on ettevõtjad saanud ajutiselt tööturutoetust, kui nende põhitöösuhe on koronapandeemia tõttu lõppenud või sissetulek vähenenud.

Ajutise tööturutoetuse saamise õigus eeldab, et:

ettevõtja põhitöösuhe on lõppenud või
tulu ettevõtlusest on alla 1103,92 euro kuus iga ettevõtjana töötava isiku kohta.

Abikõlblikkus ei eelda ettevõtte sulgemist.

Tööbüroos tuleb tööotsijaks registreeruda hiljemalt 15. veebruaril
Ajutise muudatuse alusel saab tööturutoetust maksta ajavahemikuks jaanuar – veebruar 2022.a. Muudatus kehtib 2022. aasta veebruari lõpuni. Tööturutoetuse maksmine eeldab, et isik registreerib end tööbüroos tööotsijaks ning tööbüroo esitab Kelale avalduse isiku õiguse kohta tööturutoetusele. Pärast seda saab ettevõtja taotleda Kelast tööturutoetust.

Tööturutoetust taotlev ettevõtja peab end hiljemalt 15. veebruariks 2022 tööbüroos registreerima tööotsijana, et oleks võimalik maksta tööturutoetust kogu jaanuari ja veebruari perioodi eest. Täpsemad juhised on tööturuteenuste kodulehel.
Esimene vastav ajutine töötuskindlustusseaduse muudatus jõustus 8. aprillil 2020 ja seda pikendati koroonaviiruse pandeemia jätkudes mitmel korral. Viimane ajutine muudatus kehtis kuni 30.11.2021.

NordenBladet — Soomes maksti eelmisel, 2021. aastal nakkushaiguse hüvitist välja 115 miljonit eurot. Osa hüvitistest olid päris suured. Nimetatud 115 miljonit eurot maksti välja ligi 127 000 inimesele. Nakkushaiguse päevaraha hüvitab täielikult sissetuleku kaotuse neile, kelle nakkushaiguste arst on määranud jääma töölt eemale, karantiini või isolatsiooni, vahendab MTV.

Suurimad nakkushaiguse hüvitise väljamaksed Kela andmetel 2020. ja 2021. aastal:

Suurim nakkushaiguse hüvitis oli 4267 eurot päevas
Viie suurima hüvitise keskmine oli 3281 eurot päevas
Kümne suurima hüvitise keskmine oli 2886 eurot päevas
Üle 92 inimese said hüvitist 1000 eurot päevas

Kela ei täpsustanud, kui mitme päeva eest neid suuri hüvitisi maksti ja kui suur oli kogusumma. Nakkushaiguse hüvitist maksti palga alusel ehk summas, kui palju inimene oleks sel ajal palka saanud. Hüvitise suurus päeva kohta on 1/25 kuu sissetulekust. Ettevõtja hüvitise suurus päeva kohta on 1/300 aasta sissetulekust.

Nakkushaiguse päevaraha saamise eelduseks on ametlik karantiini- või isolatsiooniotsus. Karantiini või isolatsiooni saab isiku määrata vaid omavalitsuse või piirkonna nakkushaiguste arst.

Praegu tuleb ametlikku karantiini või isolatsiooni otsust oodata mitu nädalat või isegi kauem, hüvitist saab taotleda kahe kuu vältel.

Soome valitsus andis neljapäeval menetlusse eelnõu, mille kohaselt saab inimene taotleda nakkushaiguse hüvitist ka ilma karantiini- või isolatsiooniotsuseta, kui tal on tuvastatud koroona ja tööl käimine pole soovitav nakkuse leviku ohu tõttu. Nakatumise tuvastab ja sellega seotud töölt eemale jäämise soovituse annab arst.

Sarnase õiguse saab ka alla 16-aastase lapse hooldaja, kui lapse lasteaeda või kooli minek pole soovitav nakkuse leviku tõttu ja hooldaja ei saa seetõttu tööle minna.

Seaduseelnõu tahetakse vastu võtta võimalikult kiiresti. 2020. aastal maksis Kela nakkushaiguse hüvitist kokku ligi 20 miljonit eurot, mis oli tolle ajani kõige suurem summa.

NordenBladet — Eesti prokuratuur kahtlustab kolme eraisikut ja nendega seotud kahte ettevõtet suures koguses ebaseaduslikus jäätmeveos Eesti ja Soome vahel 2019. ja 2020. aastal.

Koostöös Soome Keskkriminaalpolitseiga uurib Eesti Keskkonnaamet ebaseaduslikku jäätmevedu kahe riigi vahel. Paralleelselt viiakse läbi menetlusi nii Soomes kui Eestis. Eestis läbiviidava kriminaalmenetluse fookuses on jäätmeveod 2019. ja 2020. aastal, mil kahtlustuste järgi veeti Eesti ja Soome vahel nõutavate teatamis– ja saatedokumentideta kokku 40 koormat, milles kokku üle 1000 tonni vanaõli ja naftajäätmeid.

Samuti vahendati kahtlustuste järgi Eestisse 2019. aastal ehitus- ja lammutusjäätmete loa alusel 70 koormat ehk ligemale 1700 tonni jäätmete mehhaanilise töötlemise jääke, mille veoks vastav luba puudus. Soomes töödeldud jäätmed toodi Eestisse edasiseks käitlemiseks ning kahtlustuste järgi teadsid nii jäätmeid vahendava kui ka neid Eestis vastu võtva ettevõtte esindajad, et jäätmete veoks ja vastuvõtmiseks vajalik luba puudus.

Kriminaalmenetlust juhtiva Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Jürgen Hüva sõnul tegutsesid uurimisega kogutud andmetel erinevate ettevõtete praegused ja endised juhatused liikmed teadlikult ja kooskõlastatult eesmärgiga hoida kokku jäätmeveost tekkivaid kulutusi. „Spetsiifilisi jäätmete mehaanilise töötlemise jääke üle andes vastavat jäätmekäitlusluba mitteomavale ettevõttele Eestis võidi säästa üle 100 000 euro, kuid sellest olulisem on oht, mida keelatud jäätmete mittenõuetekohase käitlemisega tekitakse keskkonnale.“

Keskkonnaameti uurimisosakonna juht Rocco Ots rõhutas, et jäätmete käitlemiseks seatud erinõuded on vajalikud ohutuse tagamiseks. „Ebaseaduslik jäätmevedu ohustab nii looduskeskkonda kui inimeste tervist. Riskid on maandatud, kui käideldakse ja ringlusse võetakse niisugust materjali, mille koostis on teada ning võimalik keskkonnamõju analüüsitud. Naftasaaduseid sisaldavad jäätmed on aga vale käitlemise ja ebasobiva tehnoloogia korral otsene keskkonnarisk. Ka peeneks purustatud teadmata päritoluga jäätmeid pole võimalik tagantjärgi sortida ega veenduda, et need ei sisalda ohtlikke aineid. Selle pärast on jäätmete käitlemiseks ja veoks seatud kindlad nõuded ning nende rikkumisel võivad olla tõsised tagajärjed,“ selgitas Ots.

Kriminaalmenetlust viiakse läbi Eesti-Soome ühise uurimisrühma raames. „Ebaseadusliku jäätmeveoga uurime piiriülest kuritegu, kus on tarvis koguda tõendeid mõlemas riigis ja teha tihedat koostööd. Ühine uurimisrühm võimaldab kahe riigi uurimisasutustel vahetada kiiremini ja lihtsustatud korras infot. Vastavalt kokkuleppele uurib kumbki riik oma kodanike toimepandud kuritegusid,” lisas prokurör.

NordenBladet — Soome peaminister Sanna Marin ütles, et valitsus valmistab ette piirangute kaotamist veebruari kuu jooksul.

Marin ütles kokkusaamisel ajakirjanikega, et valitsus arutab piiranugute kaotamist käesoleva nädala kolmapäeval, 2. veebruaril, vahendab MTV.

Marin ütles, et ta usub, et kõik piirangud kaovad veebruari kuu jooksul.