NordenBladet — Soomes registreeriti täna teisipäeval, 15. veebruaril 4426 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes registreeritud pandeemia aja jooksul 586 809 koroonaga nakatumist.
Soome: Palgad kerkisid detsembris 5,4 protsenti
NordenBladet — Soome statistikakeskuse andmetel kasvas palgasumma Soomes eelmise, 2021. aasta detsembris 5,4 protsendi. Oktoobrist detsembrini oli kasv 5,2 protsenti.
Võrdluseks, eelmisel, 2020. aastal oli vastav palgakasv vaid 1,2 protsenti. Palgad kasvasid oktoobrist detsembrini kõigis sektorites, eriti kiire oli kasv muude teenuste, hariduse ning sotsiaal- ja tervise valdkonnas.
Erasektoris oli palgakasv oktoobrist detsembrini lausa 6,0 protsenti. Avaliku sektori palgad kasvasid 3,5 protsenti. Detsembris oli erasektori palgakasv 6,3 protsenti ja avaliku sektori oma 3,2 protsenti võrreldes eelneva aasta sama ajaga.
Aasta tagasi kasvas palgasumma oktoobrist detsembrini erasektoris vaid 0,8 protsenti ja avalikus sektoris 3,3 protsenti.
Palgasumma on töötajatele makstud brutopalga summa.
Soome evakueerib Kiievi saatkonna töötajad – olukord on tõsine
NordenBladet — Soome evakueerib osa Kiievi saatkonna töötajatest. Uudist kinnitas suursaadik Päivi Laine. Põhjuseks on tõsine olukord. Tegemist on tavapärase tegevusega kriisiolukorras. Nõnda talitavad ka teiste riikide esindused, vahendab MTV.
Soome välisministeerium edastas reedel kodanikele juhise lahkuda riigist viivitamatult. Kiievis tegutsev Soome suursaatkond edastas pühapäeval, 13. veebruaril sotsiaalmeedias teate, milles kutsub üles Ukrainas olevaid inimesi tegutsema kiiresti ja lahkuma riigist viivitamatult. Postituse juures on toodud võimalused riigist lahkumiseks.
Postituses märgitakse, et piiriäärsed teed võivad kiiresti ummistuda ja lendudele ei pruugi enam pileteid saada. Kõigil Ukrainas olevatel soomlastel soovitatakse teha reisiteade.
Hädaolukorras saab ühendust välisministeeriumi ööpäevaringsel valvetelefonil +358 9160 55555 või e-posti aadressil paivystys.um@formin.fi.
Soome hinnavaatlusportaal Polttoaine: Autokütuse hind on kohati kerkinud üle 2 euro liitri eest
NordenBladet — Hinnavaatlusportaali Polttoaine.net andmetel oli bensiini 95 keskmine liitrihind laupäeval, 5. veebruaril 1,92 eurot. Bensiini 98 liitrihind oli 2,01 eurot ja diislil 1,84 eurot. Mõnedes tanklates on aga bensiini 95 liitrihind kerkinud üle 2 euro. Näiteks esmaspäeval, 7. veebruaril oli bensiini 95 hind üle 2 euro vähemalt kahes tanklas: Utsjoki SEO ja Sulkava Gulfi tanklates, vahendab Taloussanomat.
Autokütuste hinda mõjutavad kütusefirma Neste andmetel maailmaturu hind, kohalik konkurents ja euro kurss dollari suhtes. Hinna liikumist on raske prognoosida, kuna koroona ajal on olnud kõikumine väga suur.
Turg on kahe aasta jooksul väga palju muutunud. Algul sööstsid hinnad alla, nüüd kerkivad need üles.
Hinnatõusu taga on peamiselt maailmaturu hinna tõus. Turuhinda mõjutab omakorda Ukraina kriis. Geopoliitilised pinged kergitavad alati kütuste hinda. Hinna langust lähiajal ei prognoosita, kuna Ukraina kriis kestab.
Hinnatõusu mõjutab ka kütuste biokomponentide hinnatõus ja kütuseaktsiis, mis Soomes on kerkinud kiiremini kui Euroopas keskmiselt. Aktsiisi osa bensiini hinnast moodustab 60 protsenti.
Avafoto: Soome(NordenBladet 2018)
Soome: Sotsiaalkindlustusamet Kela tahab loobuda Kela-kaartidest
NordenBladet — Soome sotsiaalkindlustusamet Kela plaanib suurt muudatust, mille kohaselt loobutakse iga soomlase kasutuses olevatest Kela kaartidest. Juba praegu saab Soomes retseptiravimeid osta apteegist ilma Kela kaardita. Tulevikus võidakse kaardi asemel kasutada näiteks mobiiltelefoni rakendust. Võimalikud on ka muud variandid, vahendab Yle.
Igal juhul on kavas kaardist loobuda. Igal aastal väljastab Kela posti teel 360 000–400 000 kaarti. Kaardiga seotud kulusid pole avaldatud.
Kela loobub kaartidest, kuna neil pole enam sellist otstarvet nagu varem. Kela hüvitisi saab ka nüüd juba ilma kaardita.
Soomlased said isikukoodi ja haiguskindlustuse kaardi 1963. aastal. Tookord oli see kaart papist, kuhu olid käsitsi kirjutatud õigused eri hüvitistele.
Hiljem muutus kaart praeguseks pangakaardi taoliseks plastikust Kela-kaardiks, kus on isiku nimi, isikukood ja triipkood ning andmed eri hüvitiste saamise õiguste kohta.
Praegu aga liiguvad andmed hüvitatavate ravimite kohta apteekide ja Kela vahel reaalajas. Apteegis piisab vaid isiku tuvastamisest, et soodustust saada. Apteegis tuleb vaid tõestada, et isikul on olemas sotsiaalkindlustus. Isikut on võimalik ka muul moel tuvastada, näiteks ID-kaardi, passi või juhiloa abil. Apteegis piisab ka välja prinditud retseptist.
Apteek saab ise otsustada, mil viisil ta isiku tuvastab. Kela kaart on vaid üks võimalus. Näiteks vanemal, kes ostab ravimeid lapsele, ei pea kaasas olema lapse Kela kaarti. Arstilt saadud paberil retseptist piisab.
Kela taksode kasutamiseks pole samuti enam Kela kaarti vaja. Õigus hüvitisele tuvastatakse siis, kui takso tellitakse.
Praegu aga pole veel teada, kui kiiresti Kela kaardist loobutakse. Kela kaarti on veel vaja erakliinikutes. Hüvitise saamiseks on vaja kaasas kanda Kela kaarti. See tuleb asjaolust, et erakliinikutel pole Kelaga reaalajas infovahetust.
Kõik soomlased hüvitist ravimite ostmiseks ei saa, kuna hüvitist hakatakse maksma alles siis, kui 50-eurone omavastutuse piir on ületatud. Omavastutus ei puuduta lapsi ja noorukeid. Omavastutus algab selle aasta algusest, mil laps saab 19-aastaseks.
Kela kaart ei kõlba ka isiku tuvastamiseks. Seda isegi siis, kui kaardil on pilt, aga pilti pole kaardile lisatud viimase 10 aasta jooksul.
Kela kaart on ka apteekide jaoks oma tähenduse kaotanud. Uues digitaalses maailmas on see vana aja jäänuk.