NordenBladet — Soomes registreeriti täna neljapäeval, 10. veebruaril viimase ööpäevaga 12 085 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 559 585 koroonaga nakatumist.
Eile kolmapäeval lisandus 4520 ja teisipäeval 7472 uut juhtu. Soomes ei näita nakatumiste numbrid enam tegelikku haigestunute arvu, kuna kõiki haigestunuid enam ei testita.
Soomes lisandus täna 15 koroonasurma. Kokku on Soomes registreeritud 2141 koroonasurma.
NordenBladet — Soomes registreeriti täna teisipäeval, 8. veebruaril 7472 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud pandeemia aja jooksul 542 262 koroonaga nakatumist.
Soomes registreeriti 2 koroonasurma. Kokku on Soomes registreeritud terviseameti andmetel alates pandeemia algusest 2097 koroonasurma.
NordenBladet — Soome lisandus täna esmaspäeval, 7. veebruaril 19 898 uut koroonaviirusega nakatumist. Tegemist on nakatumiste arvuga nädalavahetuse kolme päeva jooksul.
Nädalavahetuse jooksul registreeriti 37 koroonasurma.
NordenBladet – Soome hakkab veebruari keskel leevendama koroonapiiranguid, mis tähendab, et ka piiriülene liiklus muutub vabamaks. Soome instituudi juht Hannele Valkeeniemi jagas ETV “Terevisioonis” soovitusi, mida kultuurilembelised Helsingi külastajad uudistama võiksid minna.
Esimesena soovitas Valkeeniemi Helsingi külastajatel seada sammud olümpiastaadioni juurde, mis on läbinud uuenduskuuri. “See on selline eriline silmapaistev ehitis, et seda tasub ka seestpoolt vaadata.” Samuti ootab staadion ka talisportlasi, kes saavad uhkelt mööda olümpiastaadionit suusatada. “See on kindlasti kihvt kogemus,” mainis Valkeeniemi.
Kunstielamust tasub Valkeeniemi sõnade kohaselt otsida Helsingi kunstimuuseumist, kus parajasti on avatud näitus perekond Sipiläst. Näitusel näeb väljapanekuid Greta Hällfors-Sipilä ja Sulho Sipilä loomingust, mis Valkeeniemi arvates on teistsugune, võrreldes tolleaegse tavapärase kunstistiiliga. Nii mõjub väljapanek uuendusmeelselt ja värviliselt.
Samuti on Helsingi kunstimuuseumis üles pandud kaks Tove Janssoni freskot, millele võiks ka muuseumit külastades pilgu peale visata.
Helsingi linnamuuseumis on aga üles pandud näitus “Armas Tallinna”, mis on pühendatud Eesti vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäevaks. “See on soomlase pilk Tallinnale,” sõnas Valkeeniemi, kelle sõnul kajastatakse eriti huvitavalt perioodi ajast, mil Eesti ei olnud veel iseseisev.
Kui veel Helsingis aega üle jääb, soovitas Valkeeniemi uudistada ka sadama läheduses asuvat Kaapelitehdast. Kuigi hoonesse veel hetkel sisse ei pääse, on imetlusväärne selle ehitise arhitektuur. Tegemist on esimese majaga, mis on täielikult etenduskunstile pühendatud. Nii hakkavad hoones toimuma näiteks mitmesugused tantsulavastused.
Muidugi tasub külastada ka Helsingi raamatukogu Oodit. “Seda ma soovitan alati.” Kindlasti tuleb raamatukogu külastamiseks varuda aega, ent puhkepause saab teha hoones paiknevas kohvikus.
NordenBladet — Vaktsiini kolmandate dooside võtmine on eriti oluline üle 60-aastastele ja riskirühma kuuluvatele inimestele, edastavad Soome terviseamet ning sotsiaal- ja terviseministeerium nädala ülevaates. Soomes oli intensiivravi osakondades 2. veebruari seisuga kokku 38 koroonapatsienti. Nädal tagasi oli intensiivravi osakondades oli kokku 48 koroonapatsienti.
Eelmisel, 4. nädalal sattus intensiivravi osakonda kokku 38 uut koroonapatsienti, eelmise kahe nädala jooksul oli neid nädala keskmiselt 35–60. Hinnanguliselt 23 protsenti haiglas viibivatest koroonahaigetest olid seal peamiselt muudel põhjustel. See osakaal oli 21 protsenti intensiivravi osakondade koroonahaigete hulgas.
Haigusega seotud surmajuhtumeid oli 2. veebruari seisuga nakkushaiguste registri andmetel 2012. Viimase kahe nädala jooksul (19. jaanuarist 2. veebruarini) teatati kokku 250 surmajuhtumist, mille hulgas 82 protsenti olid vanematel kui 70 aastat.
Nakatumisi on palju ka vaktsineeritud isikutel, kuid vaktsineerimise efektiivsus raske haiguse vastu on siiski väga hea. Kolmas doos on eriti soovitatav üle 60-aastastele ja riskirühmadele.
Soomes oli 2. veebruari seisuga saanud 18-aastastest ja vanematest 87,4 protsenti vähemalt ühe doosi, 84,7 protsenti olid saanud vähemalt kaks doosi ja 55,3 protsenti olid saanud kolm doosi. Viimase nädalaga (27. jaanuarist 2. veebruarini) on kolmanda vaktsiinidoosiga vaktsineeritus kasvanud hinnanguliselt 3,9 protsendipunkti. Vaktsineerituse kasv on mõnevõrra aeglustunud.
Eemisel, 4. nädalal analüüsiti ligikaudu 139 000 koroonaproovi.
30.–31.01.2022 kogutud reoveeproovide põhjal on koroonaviiruse RNA üldkogus Soome reovees hakanud pärast mitu nädalat kestnud tõusutrendi langema. Viimase viie mõõtmiskorra põhjal leiti, et koroonaviiruse RNA esinemise tõusutrend murdus enamikus uuritud reoveepuhastites. Nakatumiste potentsiaalne vähenemine ei kajastu koheselt reovee RNA kogustes, sest teadaolevalt eritub koroonaviiruse RNA-d roojaga keskmiselt kolm nädalat pärast nakatumist.
Koroona ulatuslik levik on endiselt kogu Soomes.
Epidemioloogilise olukorra kohta esitatakse aruanne kord nädalas. Terviseamet avaldab peamised koroonaepideemia seireandmed aruandluse veebisaidil.
