NordenBladet — Miinijahtija Pyhäranta sõitis täna, 24. augustil 2022 kell 18.30 Öröst läänes seoses rannalaevastiku laskeharjutusega karile. Olukorraga ei ole kaasnenud isiku- ega keskkonnakahju. Laeva vööris on konstruktsioonide kahjustused, mistõttu tekkisid väikesed veelekked laeva vööriruumi. Nendega tegeles laevapersonal ning laeva seisukord on stabiilne. Laevast pole naftat merre lekkinud. Laeva personali evakueerida pole vaja.

Mereväe tuukrid kontrollivad õhtu jooksul laeva väliseid vee-aluseid osi, misjärel valmistub laev põhjakontaktist lahti murdma. Piirkonnas on ka teisi mereväe laevu. Lisaks on sündmuskohale tulemas rannalaevastiku naftatõrjelaev Halli ja piirivalve patrull-laev Tursas, mis vajadusel toetavad lahtimurdmist ja tagavad abi keskkonnakahjude korral.

Rannalaevastik on mereväe üksus, mis tegeleb territoriaalse terviklikkuse tagamisega merel. Miinijahtija Pyhäranta on üks kolmest Pansio klassi miinijahtijast. Miinijahtija osales koos mitme teise rannalaevastiku laevaga sel nädalal Örös toimunud laskeharjutusel. Laev oli tõstmas merest laskmistega seotud ujuvmärki. Teistele laevadele olukord ohtu ei tekitanud.

Rohkem infot juhtunu kohta antakse neljapäeva hommikul.

Miinalautta Pyhäranta on ajanut karille Rannikkolaivaston ampumaharjoituksen yhteydessä. Tapahtuneesta ei ole aiheutunut henkilö- tai ympäristövahinkoja. Lue lisää: https://t.co/2u1eNZuKn3 pic.twitter.com/3FkAqYepST
— Rannikkolaivasto (@rlaivasto) August 24, 2022

NordenBladet — „Praegu möllav, inimesi tappev maailmasõda on selgelt näidanud, kui oluline on terve ja tugev tõusev põlvkond; see on näidanud, milline aare on igas vanuses, isegi kõige väiksem laps.” Nii väitis oma raamatu eessõnas Soome tuntuim arst Arvo Ylppö. Käimas oli esimene maailmasõda ja Ylppö andis taasiseseisvunud Soome emadele nõu oma raamatus „Ema kui põetaja ja väikese lapse toitja“, vahendab Helsingin Sanomat.

Sel ajal suri iga kaheksas Soome laps enne oma esimest sünnipäeva. Nakkushaiguste ja alatoitumise vastu võitles Ylppö näiteks sellega, et soovitas emadel imetada ja juhendas hügieeni valdkonnas.

Arst töötas välja kõigile teada lahenduse teabe edastamiseks. Soome lastenõuandla ehk neuvola saab tänavu täpselt saja-aastaseks.

Helsingi ja kogu Soome esimene lastenõuandla asutati Lastenlinnas 1922. aasta septembris. Lastenlinna polnud siis veel Taka-Töölö suur kivihaigla, vaid madal puumaja Teisel liinil. Sophie Mannerheim oli selle asutanud üksikemade varjupaigana.

Neuvolate sünnikuupäeva võib aga arvutada ka teisiti. Näiteks Maitopisara ühingul olid 20. sajandi alguses mõned oma väikesed abivajajate nõustamispunktid. Nende kaudu jagati rinnapiima, piimasegu ja beebiriideid. Kuid Ylppö poolt Saksamaalt laenatud leiutis oli lähemal sellele, mida täna mõistetakse neuvolana.

Lastenlinna kelder renoveeriti Arvo Ylppö välja mõeldud töötavate emade „emakursuste” tarvis.

Vastuvõtuala oli seega üks suur ruum, mille servas ootasid emad ja nende lapsed, kuni arst või terviseõde last järjekorras kontrollis ja lapse ema juhendas. Privaatsust ei olnud.

Töölisklassi linnaosas suhtusid mõned inimesed kahtlustavalt Mannerheimi lastekaitseühingusse, mis oli nõustamistegevusega seotud. Emad tõid oma lapsi sellele vaatamata karjakaupa ülevaatusele, vahel abikaasade eest salaja. Nõuandla töö hakkas kiiresti mõju avaldama. Imikusuremus langes kolme protsendini.

Nõustamist ja tervisekontrolli taheti seetõttu ka mujale Soome ja alguses eelkõige tehaste juurde. Algul olid paljud omavalitsused ideele vastu. Arvati, et arstidel on tähtsamatki teha. Seetõttu oli süsteem pikka aega sõltuv organisatsioonide tegevusest.

Ylppö kaasas nõustamistegevusse oma arstidest sõbrad, kes töötasid valla- ja tehasearstidena. Arstid juhtisid enamasti tegevust ja käisid aeg-ajalt vastuvõttudel. Praktikas tegi enamiku kontrollidest õde.

Sageli külastasid terviseõed ka inimeste kodusid. Ja kui iga majakese juurde polnud teed, siis õed suusatasid, sõudsid, ratsutasid ja kõndisid pikki vahemaid.

Hiljem, 1920ndatel aastatel hakati jälgima ka lapseootel emasid, esmalt Helsingis Tehtaankatul seoses esimese Kätilöopisto sünnitushaiglaga.

Sõna neuvola mõtles välja Ylppö kolleegist arst Viljo Rantasalo ja see kinnistus 1930ndatel aastatel.

Pärast Soome Jätkusõda viidi nõuandlad organisatsioonide vastutusalast seadusjärgse tegevuse alla. Samuti oli oluline, et sünnitustoetuse saamise tingimuseks seati nõustamisvisiidid. Seetõttu käisid pea kõik pered Soomes nõuandlas. Nõuandlas käib praegu ligi 100 protsenti ka täna: emadusnõuandlates 99,7 protsenti ja lastenõuandlas 99,6 protsenti.

Nõustamisteenustega hõlmatus on üks olulisemaid põhjusi, miks Soomes langes nii emade kui ka imikute suremus maailmas madalaimale tasemele.

Samuti on palju uuringuandmeid muude rahvatervise eeliste kohta. Nõustamine on tõhus näiteks siis, kui rase ema suitsetab või tarvitab joovastavaid aineid.

Konsultatsioonisõeluuringud on tõhusad erinevate lapse kasvuga seotud sensoorsete kahjustuste ja häirete varajasel tuvastamisel. Ka laste vaktsineerimisega hõlmatus on Soomes tipptasemel.

NordenBladet — Vene riigifirma Rosatom nõuab Soome energiafirmalt Fennovoima 3 miljardit eurot kahjuhüvitist seoses tuumaelektrijaama rajamise projekti katkestamisega. Kokku on esitatud Rosatomi info kohaselt Fennovoima vastu 6 nõuet, mille kogusumma on 3 miljardit. Nõuete sisu on konfidentsiaalne ja seda ei avalikustata, vahendab Iltalehti.

Fennovoima teatas tänavu maikuu algul, et ütleb üles lepingu Rosatomiga Hanhikivi-1 tuumajaama rajamiseks Soome. Sellega lõppes koostöö Rosatomi tütarfirmaga Raos Project.

Raos Project on teatanud, et lepingute lõpetamine oli alusetu. Fennovoima oli valmis selleks, et Rosatom esitab selle peale nõude.

Fennovoima on samuti esitamas nõudeid Rosatomi vastu. Nende nõuete summa on 2 miljardit.

NordenBladet — Lapimaalt Ivalojoki harujõe äärest leiti 61,5-grammine kullatükk, mis on suurim Soomest viimase paari aasta jooksul leitud kullatükk.

Kullatükk leiti Lapimaa lagendikult. Kolme meest: Kalervo, Jani ja Markku kaevasid Sotajoki ääres asuvas Ruohoniemis kulda, vahendab Iltalehti.

Sotajoki on Ivalojoki 28 kilomeetri pikkune haru, mille äärest leiti kulda juba 1870ndatel aastatel. Helsingi mees Johan Tallgren kaevas sealt 8 aasta jooksul välja 25 kilo kulda.

Veetase on jões olnud suve jooksul kõrge, mis on muutnud kullakaevamise raskeks.

NordenBladet — Soomes hakkavad pangad maksma investoritele tagasi Venemaa fondidesse jäänud raha. Seda tahetakse teha septembri lõpuks. OP, Danske ja Nordea sulgesid Venemaa fondid kevade ja suve jooksul. OP info kohaselt olid inimesed teadlikud Venemaaga seotud riskidest, vahendab MTV.

Suuremad pangad tahavad maksta raha tagasi septembri lõpuks. Mitmed kümned tuhanded soomlased ootavad aga jätkuvalt oma investeeringute saatust.

Danske Bank ja Nordea teatasid Vene fondide sulgemisest aprillikuus. OP grupp järgnes juunikuus. Kõik need olid lõpetanud tehingud fondides juba veebruari lõpuks pärast seda, kui Venemaa ründas Ukrainat.

Fondidel oli nende sulgemise ajal ligi 30 000 omanikku, kellest enamus olid soomlased. Fondide koguväärtus oli veebruari lõpus ligi 380 miljonit eurot.

Pärast fondide sulgemist makstakse raha välja. Pärast laenude tagasimakseid on kavas vara omanike vahel laiali jagada. Pole aga teada, kuidas seda on võimalik sanktsioonide tõttu teha. Oma majanduse kaitseks keelati Venemaal kevadel välismaalastel kohapealsete börsiettevõtete osalusi müüa.

Praegu makstakse välja see raha, mis on fondides alles. Muu vara saab jagada välja siis, kui kauplemine Vene börsil välismaalaste jaoks uuesti avaneb ning kui sanktsioonid ja valuutavahetuspiirangud ei takista vara müüki. Olukord venib tõenäoliselt sama pikalt nagu jätkub sõda.

Kolmest fondist oli enamus investoreid OP-l, mis reklaamib end kui Soome suurimat pangagruppi. OP fondis oli selle sulgemise ajal ligi 16 000 osakuomanikku. Danske fondis oli investoreid ligi 4800, kellest enamus olid soomlased. Nordeal oli investoreid ligi 10 000, kellest umbes pooled soomlased.

Danske andmetel olid investeeritud summad kümnetest eurodest mitmesaja tuhande euroni. Kõrgema riskiga investeeringud on olnud tavaliselt osa suuremast investeerimisportfellist.

Kokkuvõttes on aga investeeringud Vene fondidesse olnud tagasihoidlikud, kuna investorid on teadvustranud riske. Venemaa fondide omanike arv oli languses juba enne kui sõda veebruaris laienes. Selle põhjuseks oli üldine rahutus turgudel.

Venemaa fondide kõrval on pangad investeeringud Venemaale ka Ida-Euroopa ja arenevate turgude fondide kaudu. Nordea Ida-Euroopa fond koosnes aasta algul kahe kolmandiku ulatuses Venemaa aktsiatest. Fond enam Venemaale ei investeeri, põhirõhk on Poolal, Tšehhil ja Türgil. Fondi osakuomanikest pooled on soomlased. Kuivõrd Vene väärtpaberid on hinnatud fondis sisuliselt nulli, siis soovitatakse inimestel fondist raha väljavõtmisega oodata.

Osa Soome pankadest vähendas Venemaa investeeringuid juba varem. Näiteks Säästöpankki liitis Venemaa fondi Ida-Euroopa fondiga juba eelmise, 2021. aasta novembris. Põhjuseks tõi pank vähese tootluse.

S-Pank loobus aktsia- ja intressifondides pea kõikidest Vene investeeringutest, kui sõja oht kasvas liiga suureks. Pank teatas märtsikuus, et pank kaitses klientide vara Vene turu kokkukukkumise eest. Investeeringuid Venemaale sai teha teiste pankade kaudu.