Laupäev, jaanuar 3, 2026

SOOME UUDISED

Soome: Välisministeerium piirab Venemaal broneeritavate viisataotluste väljaandmist poole võrra

NordenBladet — Soome välisministeerium andis teada, et piirab igapäevaselt Venemaal broneeritavate viisataotluste arvu poole võrra. Valitsus arutas 16. augustil 2022 Venemaalt tuleva turismi piiramist ja kinnitas vastava poliitika.

Praegu võetakse Venemaal vastu keskmiselt tuhat avaldust päevas. Septembri algusest piiratakse nende arvu 500-ni päevas. Lisaks määrab välisministeerium viisataotluste esitamise aegade kvoodid. 20 protsenti kõigist aegadest on reserveeritud turistidele ja 80 protsenti inimestele, kes reisivad muul põhjusel kui turism. Muud põhjused on näiteks perekondlikud sidemed, töö ja õpingud.

Seega on septembri algusest turismiviisa taotlejatele avatud keskmiselt 100 korda päevas, mis on 10 protsenti praegusest. Keskmiselt on avatud 400 korda päevas neile, kes taotlevad viisat muul põhjusel. Süsteemi toimimise tagamiseks ja kuritarvituste vältimiseks muudetakse vajadusel kvoote.
Soome taotleb ELi ühist poliitikat

Lisaks toetab Soome ELi ühise poliitika saavutamiseks Venemaa viisapiirangute osas. Soome toetab EL-i ja Venemaa vahelise viisalihtsustuslepingu täielikku peatamist, mis tähendab näiteks viisataotlustasu tõusu 35 eurolt 80 eurole.
Valitsus märkis ka, et välisministeerium alustab ettevalmistusi riikliku humanitaarviisa eelnõu ja riiklike sanktsioonide seadusandluse aruande koostamiseks.

 

Soome peaminister: Vene inimesed saabuvad Schengeni alale vaatamisväärsusi imetlema samal ajal, kui Venemaa tapab inimesi Ukrainas

NordenBladet — Soome valitsuse allikate väitel taotleb valitsus venelastele viisade andmise järsku piiramist. Peaminister Sanna Marin soovib, et Euroopa Liidu riigid piiravad koos venelaste pääsemist Schengeni piirkonda. Marin ütles esmaspäeval Põhjamaade peaministrite kohtumisel Oslos, et ta tahab võtta teema üles järgmisel Euroopa Ülemkogul, vahendab Iltalehti.

Marini sõnul vastutavad ka lihtsad venelased inimeste tapmise eest Ukrainas, kuna nad toetavad diktaator Vladmir Putini valitsust. „Tavalised venelased ei alustanud sõda, kuid me peame endale aru andma, et nad toetavad sõda,” rõhutas Marin.
Marini seisukohta võib tõlgendada ka kriitikana Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi suhtes. Oslos Põhjamaade peaministritega kohtunud Scholz pole turistiviisade piiramisest eriti vaimustunud olnud, vaid ta on rääkinud Venemaa rünnakust kui „Putini sõjast”.

Soome peaminister sellega ei nõustu. „Vene inimesed saabuvad Schengeni alale vaatamisväärsusi imetlema samal ajal, kui Venemaa tapab inimesi Ukrainas. See on vale,” võttis ta Oslos oma seisukoha kokku.

Euroopa riikide pealinnades – sealhulgas Soomes – on suvel olnud groteskseid olukordi, mil jõukad Vene turistid on möödunud kodu kaotanud Ukraina sõjapõgenikest.

„Ma mõistan väga hästi seda pettumust, mis praegu Euroopas inimeste hulgas valitseb. Venelased reisivad, nagu poleks midagi juhtunud. Nad tapavad inimesi Ukrainas,” märkis Marin.

Kuivõrd Soome üksi ei suuda Schengeni ala viisapoliitikat muuta, otsustab valitsus taotleda ELi viisapoliitika karmistamist. Valitsusallikad ütlesid Iltalehtile, et Soome muudab ametlikku praktikat selliselt, et venelastele antavate turistiviisade arv väheneb oluliselt.

Seda saab teha näiteks viisa taotlemise aja lühendamisega või menetletavate taotluste arvu vähendamisega. Kui Soome üksi ei suuda Schengeni ala viisapoliitikat muuta, saab poliitilise eesmärgi osaliselt saavutada nn Itaalia streigi alustamisega. Ametiasutuste tavad muutuvad, isegi kui õigusaktid jäävad peaaegu muutumatuks.

 

Soome: Valitsus valmistub koroona ohu tõttu taas söögikohtade sulgemiseks ja ürituste keelamiseks

NordenBladet — Soome valitsus valmistab taas ette seaduseelnõud, mis võimaldaks koroona leviku tõkestamiseks sulgeda söögikohad ja keelata ürituste korraldamine. Valitsuse eelnõu kohaselt soovitakse muuta nakkushaiguste seadust sarnaselt varasemale ajale, et piirata koroona levikut. Eelnõus on välja toodud söögikohtade tegevuse ja ürituste korraldamise piiramine, vahendab Iltalehti.

Ühtlasi tahetakse piirata inimeste arvu ühistranspordis ja spordikeskustes. Senised piirangud seaduses kaotasid kehtivuse tänavu juunikuu lõpus.

Eelnõu oli kooskõlastusringil juulikuu lõpus ning sellele saabus hinnanguid 52 eri osapoolelt. Paljud neist olid piirangute kehtestamise vastu.

Nakkushaiguste seaduse kohaselt on eesmärk ära hoida nakkuse levik, aga seaduseelnõu eesmärk on tervishoiu ülekoormuse ärahoidmine. Ida-Soome ülikooli sotsiaalõiguse lektor ja põhiseaduse asjatundja Pauli Rautiainen peab sellist vastuolu probleemseks. Valitsus püüab tema sõnul inimeste põhiõigusi piirata seoses hooajalise nakkushaigusega, kui tervishoid on alarahastatud.

Rautiainen kritiseerib valitsuse eelnõud, kuna sellega jätkatakse seadusesse ajutiste sätete lisamist, et saaks kehtestada piiranguid. Tema sõnul pole inimesed piisavalt kaitstud põhiõiguste piiramise eest.

Rautiaineni sõnul tuleks keskenduda püsiva ja reaalselt toimiva seaduse koostamisele. Parlamendi põhiseaduskomisjon tunnistas korduvalt nii 2020. kui 2021. aastal, et ajutised muudatused seaduses on probleemsed. Valitsus oleks pidanud Rautiaineni sõnul alustama seaduses püsivate muudatuste tegemisega juba varem.
Nakkushaiguste seadus on mõeldud ühiskondlikult ohtlike nakkushaiguste leviku piiramiseks. Pole enam üheselt selge, kas koroona kuulub selliste haiguste hulka. Näiteks on terviseamet teinud ettepaneku arvata koroona välja ühiskondlikult ohtlike haiguste hulgast.

Valitsuse eelnõu läheb edasi menetlemiseks parlamenti. Nüüd sõltub kõik sellest, kas parlamendi arvates ollakse jätkuvalt sarnases eriolukorras nagu 2021. aasta algul. Kui parlament leiab, et sellist eriolukorda pole, siis ei pruugi eelnõu läbi minna.

Avafoto: NordenBladet

 

 

Soome: Tuumajaam Olkiluoto 3 hakkas uuesti võrku elektrit tootma

NordenBladet — Uus Soome tuumajaam Olkiluoto 3 hakkas uuesti võrku elektrit tootma. Jaam saadi tööle täna esmaspäeval, 8. augustil kella 17.30 ajal. Täna lõppesid jaama hooldustööd. Praegusel katseajal töötab jaam 60-protsendilise võimsusega. See vastab 850 MW toodangule, vahendab Iltalehti.

1970ndatel aastatel ehitatud Olkiluoto 1 ja Olkiluoto 2 nimivõimsus on kokku 890 MW. Olkiluoto 3 jaama 60-protsendiline võimsus vastab ligi 10 protsendile Soome praegusest kogutarbimisest.
Testperioodil tehakse jaamas mitmeid mõõtmisi, selle aja jooksul töötab jaam väiksema võimsusega või ühendatakse põhivõrgust lahti.

Pärast augustis lõppevat testperioodi tahetakse jaama võimsust suurendada 80 protsendini. Siis ületab Olkiluoto 3 oma 1300 MW võimsusega kõik teised Soome elektrijaamad.

Olkiluoto 3 omanik on konsortsium, kuhu kuuluvad Prantsuse-Saksa omanduses firmad AREVA GmbH, AREVA NP SAS ja Siemens AG.

Septembris on kavas jaama testida täisvõimsusel, mis on 1600 MW. Testperioodil on kavas testida jaama tööd eri olukordades ja võimsusel. Samal ajal testitakse ka riikliku võrgu tööd.

Testperiood lõppeb tänavuse, 2022. aasta detsembris, mil peaks algama jaama tavapärane tootmine. Siis töötab jaam täisvõimsusel, välja arvatud iga-aastased hooldusperioodid.

Olkiluoto 3 jaama võimsus vastab 14 protsendile Soome kogutarbimisest. Olkiluoto 3 vähendab Soome elektri impordi vajadust enam kui poole võrra.

Enne seda peatati Olkiluoto 3 testimine 15. juunil. Jaama haldav ettevõte Teollisuuden Voima teatas toona, et jaama turbiinipoolses vahepõletis leiti aurudeflektorite küljest lahti tulnud osi, mis nõudsid kontrolli ja parandamist. Prooviperiood pidi jätkuma juuli lõpus, kuid lõpuks nihutati tähtaeg augusti teise nädala algusesse.

 

Maksunõu: Kas Soomes saab loobuda ema pärandist ja võtta vastu vaid elukindlustuse hüvitis?

NordenBladet — Soome maksunõu portaalile TalousTaito saabus järgmine küsimus:

Soovin loobuda oma ema pärandist laste kasuks. Lisaks pärandile saan elukindlustushüvitist, mille soovin vastu võtta. Kas ma pean sellest elukindlustushüvitisest loobuma, et pärandist loobumine kehtiks või võin pärandist lihtsalt loobuda, aga elukindlustushüvitise vastu võtta? Lugesin, et pärandist saab tõhusalt loobuda ainult siis, kui loobuda pärandist täielikult, mitte osaliselt. Oleme mures, et valesti loobudes peame maksma lisamakse.

Vastab maksujurist Maisa Katisko:

Saab loobuda vaid pärandist ja elukindlustushüvitise vastu võtta. Sel juhul maksate pärandimaksu vaid saadud elukindlustushüvitiselt. Pärand maksustatakse tulu pärijatel ehk teie lastel, kes oleksid pärinud teie ema pärandi, kui teie oleksite surnud enne teda.

Maksupraktikas on aktsepteeritud, et pärija loobub pärandist, kuid võtab vastu surma alusel saadud elukindlustushüvitise. Seega ei takista elukindlustushüvitise saamine iseenesest tõhusalt pärandist maksustamise eesmärgil loobumist.
Tõhus pärandist loobumine tähendab seda, et loobute pärandist kirjalikult enne pärandvara jagamist. Pärandvara jagamine tähendab, et hakkate kasutama omanikule kuuluvaid õigusi, s.o näiteks pärandvara müümiseks või pärandi sissenõudmiseks.

Loobumine peab toimuma ka tingimusteta, st te ei saa määrata, kes teie asemel vara pärib. Kui loovutamisdokumendis on kirjas näiteks „loobun oma laste kasuks”, ei muuda see loobumist ebaefektiivseks, kui lapsed on seaduse järgi põhipärijad. Kui pärandist on efektiivselt loobutud, määratakse pärandimaks tulu pärijatele.

Kui pärandist loobumine loetakse ebatõhusaks, tasub loobuja pärandimaksu kogu oma pärandiosa pealt. Lisaks tekib üleandja ja saaja vahel annetus, millelt tasutakse kinkemaks.

Seadusejärgsest pärandist ei saa loobuda osaliselt, kuid testamendil põhinevast pärandist saab loobuda ka osaliselt.