Soome soetas suure summa eest moodsaid rakette – miks oli see oluline tehing?

NordenBladet — USA kaitseministeerium Pentagon teatas selle kuu alguses, et USA on valmis müüma Soomele raketiheitjate laskemoona 535 miljoni dollari eest. Tehing nõuab veel USA parlamendilt ametlikku heakskiitu. Soome meedias kajastati uudist üllatavalt vähe. Vähesed on aru saanud, kui oluline see tehing on, vahendab Helsingin Sanomat.

Soome ostab laskemoona enam kui poole miljardi euro eest. See on tohutu summa, mis kulub ainult ühe armee relvasüsteemi laskemoonale.

USA soov rakette müüa näitab taas, kui tugevalt USA Soomet usaldab. See räägib ka sellest, kui hästi mõistetakse seal tulevase NATO liitlase geograafilist ja geopoliitilist asendit.

USA müüb raskete raketiheitjate laskemoona nn podidena ehk rakette sisaldavate kassettide või konteineritena.

Soome ost hõlmab 400 raketikassetti, millest igaühes on kuus raketti. Kokku on see umbes 2400 raketti. See on väga suur arv.

Laskemoonaks on samad ülimoodsad GMLRS raketid (guided multiple launch rocket system), millega ukrainlased praegu maailmakuulsate HIMARS-i laskeseadeldistega Vene vägesid materdavad.

Nii paljude podide müük väljapoole Ameerika Ühendriike on väga suur asi ka raketitootja Lockheed Martini jaoks. Tavaliselt müüakse kalleid raketikassette välismaale vaid kümnete kaupa või isegi alla kümneste partiidena.

Ameerika Ühendriigid on avaldanud andmed välismaale müüdud GMLRS-kassettide kohta aastatel 2005–2019. Selle aja jooksul pole ükski müük olnud Soome kavandatud müügimahu lähedal. Selle aja suurim tehing oli, kui Suurbritannia ostis 2008. aastal 168 raketikassetti.
Soomes on hea arvestada, et GMLRS raketid on praegu väga nõutud. USA-s on tekkinud isegi mure, et Ukrainale antav relvaabi kahandab ohtlikult riigi enda relvavarusid.

Relvatootja Lockheed Martin on viimastel aastakümnetel tootnud enam kui 60 000 GMLRS raketti. Rahuajal on tootmisvõimsus olnud tavaliselt umbes 5000 raketti aastas. Soome ostusumma vastab seega mitte vähem kui poole aasta toodangule.

Ukraina sõja tagajärjel suurendab Lockheed Martin oma tootmist. Avalikult kättesaadava teabe kohaselt soovib USA armee aastatoodangu vähemalt kahekordistada.

Ukrainale antud GMLRS-rakettide arvu pole avalikustatud peale selle, et see ulatub tuhandetesse. Need raketid on võetud Ameerika Ühendriikide relvajõudude enda arsenalist, mis on hinnanguliselt 25 000–30 000 raketti.

Huvitav detail Pentagoni teates Soome kohta oli, et vajadusel on USA valmis loovutama pooled Soome jaoks mõeldud rakettidest USA enda ladudest.

Soome kaitseministeeriumi hinnangul on see seotud vaid USA viisiga müüa relvi välismaale riikidevahelise tehinguna, mille puhul pole vahet, kas raketid tulevad relvajõudude ladudest või otse tehastest.

Teine võimalik seletus on see, et Soome ei taha oodata võib-olla aastaid, kuni Lockheed Martin toodab rakette, mida Soome soovib. Lockheed Martini kogu tellimuste maht on juba üle 9000 raketi.

Soomes võib rakette kohe vaja minna, sel juhul pole vahet, isegi kui tegu pole viimase tootmispartii, vaid laokaubaga.

Kaitseväe juhataja Timo Kivinen ütles esmaspäeval riigikaitsekursuste avamise pressikonverentsil, et raha raketiostuks tuleb valitsuse poolt mullu kevadel kaitseväele lubatud lisarahastusest.

„Ukrainas käimasolev sõda näitab, et kriisid ei pruugi olla lühiajalised. Meie laskemoona koguseid suurendatakse pidevalt,» ütles Kivinen.

Kavandatav raketiost näitab, et kaitsevägi on Ukraina sündmusi tähelepanelikult jälginud. Pika laskeulatusega ja täpsed GMLRS raketid on olnud venelastele mürk.

Mis puutub rasketesse raketiheitjatesse, siis Soome ja Ukraina relvajõudude erinevus seisneb selles, et Ukraina kuulsaim raketikandja on HIMARS ja Soomes M270. Läänest on aga Ukrainasse tarnitud ka M270 aluseid ja selle erinevaid versioone.

Mõlemad süsteemid kasutavad samu GMLRS rakette ja raketikassette.

Soomes kasutuses olevat rasket raketiheitjat M270 pole toodetud paarkümmend aastat. Uuem HIMARS oli kunagi kavandatud selle järglasena. Suurim erinevus nende vahel on liikuvuses ja kandevõimes.

M270 liigub roomikutel ja suudab kanda kahte raketikassetti ehk 12 raketti. HIMARS on ehitatud veoauto šassiile ja kannab ainult ühte kassetti ehk kuut raketti.

Ratastega HIMARS on maanteel liikuvam ja kiirem kui M270.

Soome kaitseväel on kaitseväe enda info kohaselt 41 rasket raketiheitjat. Mõned neist on aga ilmselt ainult õppeotstarbeks. Raketiheitjaid on aastate jooksul ostetud kasutatuna Hollandist, Taanist ja Ameerika Ühendriikidest.

Soome rasked raketiheitjad on näide sellest, kui pikaajaline on kaitsevõime arendamine. Algselt oli nende ostu põhjuseks 2000ndate aastate alguses läbi viidud kaitseväe löögivõimeuuring, mille käigus selgus, et rasked raketiheitjad on Soome üldise kaitse seisukohalt kõige tõhusam relvasüsteem.

Soome otsustas esimesed 22 kasutatud raketiheitjat M270 osta Hollandist aastal 2006. Probleemiks sai kohe see, et lisaks õpperakettidele ja miinirakettidele polnud nende jaoks saadaval muud laskemoona.

Sel ajal kasutasid raketiheitjad laskemoonana üldiselt hulgirakette ehk kobarpomme. Rahvusvaheline arvamus pöördus aga tugevalt kobarpommide vastu ja ka Soome ei tahtnud neid omandada.

Raketiheitjate jaoks oli plaanis osta ATACMS rakette, mille vastu on huvi tundnud ka Ukraina, kuid ATACMS-id osutusid lõpuks Soome jaoks liiga kalliks.

Ainult pärast aastatel 2012–2015 läbi viidud laskejuhtimissüsteemi uuendamist sai Soome soetatud raketiheitjad osta koos kaasaegse GMLRS laskemoonaga, mis suudab lasta üle 70 kilomeetri ja kasutab GPS-positsioneerimist.

Soome ostis möödunud kümnendi lõpus kokku umbes viiskümmend raketikassetti.
Käesoleva aasta veebruaris, vaid paar nädalat enne Venemaa rünnakut Ukrainale, teatas kaitseministeerium tehingust, millega Soome ostab Lockheed Martini uusimad raketid, mis suudavad lennata kuni 150 kilomeetrit (extended range guided multiple launch rocket system ehk GMLRS).

Soome ostis need raketid 70 miljoni euro eest, millest piisab tublisti üle saja raketi hankimiseks. Nende tarned algavad aastal 2025. Nende rakettide olemus on selline, et neid võib nimetada ka tiibrakettideks.

Alles nüüd, umbes 15 aastat pärast nende ostmist, hakkab raskete raketiheitjate jõudlus lähenema soovitud tasemele, seda ka laskemoona osas. Ka Ukraina sõda on näidanud, et investeeringud süsteemi on olnud õiged.

Kas Soome ostab rohkem raskeid raketiheitjaid, mis osutusid Ukraina sõjas töötavaks? Võib-olla HIMARS?

Kaitseministeeriumist teatati, et praegu tahetakse soetada ainult laskemoona. Sellele järgnes aga lõpunoot: „Olukorrad võivad muidugi muutuda.”