NordenBladet — Üüripinnal elavate inimeste arv ületas Soomes 2021. aastal pooleteise miljoni piiri. Soome statistikakeskuse andmetel elas 2021. aasta lõpu seisuga üüripinnal 28 protsenti elanikkonnast, mis on neli protsendipunkti rohkem kui 2010. aastal.
Üüripindadel elavate inimeste arv on alates 2018. aastast kasvanud enam kui 100 000 võrra.
Enda omandis oleval elamispinnal elas 3,7 miljonit inimest, mis moodustab 69 protsenti elanikest.
Üksi elavatest inimestest elas üüripinnal 50 protsenti ja oma elamises 46 protsenti.
Neli viiendikku ehk valdav enamus alla 30-aastasest elavad üüripinnal.
NordenBladet — Soome lääneosas Kankaanpääl valmib maailma esimene liiva-aku, millega on võimalik suurtes kogustes energiat salvestada. Liiv hoiab hästi soojust ja sobib eelkõige suurte energiakoguste salvestamiseks. Põhiidee on vanadest ahjudest tuttav, aga mastaap on suurem. Energia salvestamine on maailmas kasvav äri, vahendab Yle.
Kankaanpääl asuva kaugküttejaama hoovi kerkib seitsme meetri kõrgune terasest silinder, mis hakkab sisaldama umbes sada tonni liiva. Liiv kuumutatakse elektritakistusega õhku kuumutades üle 500 kraadini.
See on liivapatarei, mis pärast valmimist salvestab soojusenergiat. Neljameetrise läbimõõduga silindrisse salvestatud soojuse saab juhtida Vatajenkoski Oy kaugküttevõrku.
Süsteemi välja töötanud Polar Night Energy tehnoloogiadirektor Markku Ylönen ütleb, et liiv on hea materjal energia salvestamiseks. Ylöneni sõnul on see odav ja laialt saadaval. Samuti hoiab see hästi soojust ega eralda seda liiga kiiresti, jätkab Ylönen.
Ylöneni sõnul pole liiv soojuse salvestamisel uus leiutis. Ta tuletab meelde, et näiteks vanades ahjudes võis talletusmaterjaliks olla liiv. Kuid meie teadmiste kohaselt pole seda kunagi sellises mahus energiasalvestina kasutatud, ütleb Ylönen.
Seega on see teadaolevalt esimene kommertskasutusse võetud liivapatarei maailmas.
Vatajankoski on energiatootmiseks uusi alternatiive otsinud varemgi, kuna kasutab ära tööstuse ja isegi arvutiserverite heitsoojust. Kui soojussalvesti on kasutusele võetud, saab selle energiaga aastas kütta mitukümmend eramut, ütleb Vatajankoski Oy tootmisjuht Lauri Hölttä.
Hölttä rõhutab, et kõnealune investeering on ettevõtte jaoks suhteliselt väike. Meetod on aga huvitav. Ta peab võimalikuks, et liivapatarei kasutust laiendatakse, kui kogemused on head.
Kuigi liivapatarei on osaliselt eksperimentaalne projekt, on see ka selge jätk Vatajankoski valitud teele. Tulevikus on ettevõttel plaanis teha kaugküttevõrguga seotud investeeringuid, et kütust enam põletama ei peaks. „Keskkonnateemad on palju päevakorral ja me tahame olla selle arendamisel esirinnas,” ütleb Hölttä.
Tamperes tegutseva Polar Night Energy tehnoloogiadirektor Markku Ylönen ütleb, et energia salvestamine on kasvav äri kõikjal maailmas. Pidevalt arendatakse erinevaid akulahendusi nii suurtele kui ka väikestele vajadustele.
Liiv võib olla elujõuline materjal spetsiaalselt suuremahuliseks salvestamiseks. Ylöneni sõnul peab Polar Night Energy läbirääkimisi sarnaste süsteemide osas kõigil mandritel. Soojuse kasutamine ja salvestamine on seotud tööstuse vajadustega ka soojadel maadel, ütleb Ylönen.
Liivapatarei ehitustööd Kankaanpääl Vatajankoski objektil on alles algusjärgus. Objektile tulev terassilindri jaoks valatakse alles vundamenti, kuna ehitusgraafik on veninud plaanitust pikemaks.
Ehitust on pidurdanud materjalide puudus. Näiteks on olnud raske saada vundamenditöödeks vajalikku terast. Liiva silindrisse panek lükkub järgmisse aastasse, ütleb Vatajankoski Oy tootmisjuht Lauri Hölttä.
NordenBladet — Soome valitsus tahab alates 2023. aastast kehtestada nn exit-maksu ehk riigist lahkumise maksu, mille ametlik nimetus on lisaväärtusmaks (arvonnousuvero).
Maksu arvestamist aitab seletada järgnev näide. Soomes elav inimene on soetanud ettevõtte aktsiaid 100 000 euro eest. Kui ta Soomest lahkub, on aktsiate hind kerkinud 200 000 euroni. Selle tõusu pealt arvestatakse Soomest lahkumisel maksu nii, nagu isik oleks need aktsiad maha müünud. Kuivõrd aktsiate väärtus on kasvanud 100 000 euro võrra ja dividendide tulumaks on 30-34 protsenti, siis on maksu suurus ligi 30 000 eurot, vahendab Helsingin Sanomat.
Maksu ei pea aga maksma siis, kui riigist lahkutakse, vaid alles siis, kui aktsiad on müüdud. Kui pärast Soomest lahkumist tõuseb aktsiate hind 250 000 euroni ja kui need aktsiad maha müüakse, siis tuleb Soome riigile maksta 30 000 eurot. Välismaal elamise ajal toimunud 50 000 euro suurust väärtuse tõusu Soomes ei maksustata.
Maksu arvestatakse vara väärtuse kasvu eest Soomes elamise ajal. Valitsuse eesmärk on vältida olukordi, kus varakas inimene lahkub elama näiteks Šveitsi, et vältida vara müügi pealt arvestatud maksude maksmist. Sarnane maks on kasutusel muu hulgas näiteks Norras, Taanis, Hollandis, Poolas, Austrias, Prantsusmaal, Hispaanias ja USA-s.
Soome rahandusministeeriumi hinnangul puudutab maks vaid väikest hulka jõukaid inimesi. Paljudes riikides on maksu jaoks kehtestatud ka alampiir. Soomes võiks see olla 10 000 eurot, millest kõrgemat vara väärtuse kasvu maksustatakse.
Soome tahab ühtlasi vältida topeltmaksustamist olukorras, kus inimene maksab sama vara pealt maksu ka uues elukoha riigis. Uues elukohas arvestatud maks arvestatakse Soomes makstavast maksust maha. Valitsuse eesmärk on vältida olukordi, kus inimene pääseb uuel kodumaal kas suures osas või täielikult maksude maksmisest.
Maksu laekumist ei osata täpsemalt prognoosida, aga sellest võiks laekuda riigikassasse aastas 0-50 miljonit eurot. Aastal 2023 oodatakse uue maksu puhul riigile 25 miljoni euro suurust tulu. See on väike summa, kui arvestada, et eelarve kogutulu on järgmise aasta kohta 48 700 miljonit eurot.
Maksu mõju on raske prognoosida seetõttu, et see puudutab väikest osa jõukaid inimesi. Samas võib mõju olla üksiku maksumaksja jaoks suur. Igal aastal aga ei pruugi selliseid olukordi tekkida.
Soome rahandusministeeriumi hinnangul takistab muudatus maksude pärast Soomest lahkumist. Ühtlasi vähendab see riikidevahelist maksualast konkurentsi, mille puhul valivad inimesed elukoha selle järgi, kus tuleb vähem makse maksta. Uue korra kohaselt maksavad Soomest lahkujad samapalju maksu kui need, kes Soome elama jäävad. Lisaks teenib riik maksu abil tulu, kuigi see ei pruugi olla suur.
Rahandusministeerium leiab ka seda, et maksu võidakse pidada ebaõiglaseks ning see võib Soomest inimesi eemale peletada. Sellist olukorda võib vältida, kui maksust vabastatakse isikud, kes on Soomes elanud vaid mõne aasta. Selline kord on paljudes riikides.
Peamine probleem on aga rahandusministeeriumi hinnangul maksu arvestamise keerulisus. Maksu kogumiseks võib olla raske infot saada. See kehtib eriti siis, kui isik läheb elama kolmandasse riiki, mis pole Euroopa Liidu või Euroopa majandusühenduse riik. Euroopa Liidu riikidelt oleks võimalik saada infot vara müügi kohta, aga muudes riikides sõltub maksustamine maksumaksja enda edastatud infost.
Probleemide tõttu maksu kogumisega leidis rahandusministeerium 2020. aastal, et praegu poleks Soomes mõistlik sellist maksu kehtestada. Valitsus aga arvas teisiti ja otsustas maksu kehtestada.
NordenBladet — Soome uue Olkiluoto 3 tuumareaktori toiteveepumpades on hooldustööde käigus avastatud kahjustusi, mis tõenäoliselt lükkavad edasi jaama käikulaskmist ja tavatootmise käivitamist, teatas jaama operaator TVO teisipäeval.
Euroopa suurima tuumareaktori kahjustused on suur tagasilöök Soomele, kus riiklik võrguoperaator on hoiatanud võimalike elektrikatkestuste eest eeloleval talvel, kui Olkiluoto 3 ei suuda elektrit anda.
Soome peatas elektrienergia impordi Venemaalt maikuus pärast seda, kui Venemaa kommunaalettevõte Inter RAO teatas, et müüdud elektri eest ei ole tasutud. See suurendas Soome vajadust Olkiluoto 3 toodangu järele.
Alates 2005. aastast ehitatav Olkiluoto 3 pidi algselt tööd alustama 2009. aastal, kuid on silmitsi seisnud mitmete tehniliste äpardustega, mis põhjustasid kulukaid viivitusi ja pika juriidilise vaidluse.
TVO sõnul tekkis viimane probleem tuumareaktori elektritootmise keskmes asuval nn turbiinisaarel asuvates pumpades, kus selle toiteveepaagist pumbatakse vett aurugeneraatoritesse.
Ehkki kahjustus mõjutab „suure tõenäosusega” reaktori kavandatud käikuandmist, pole veel selge, kui kaua viivitus kestab.
Olkiluoto 3 katsetootmine algas käesoleval aastal ning reaktori regulaarne elektritootmine pidi algama 14. detsembril.
„Pumpade juures tuvastatud kahjustused ei mõjuta tuumaohutust,” teatas ettevõte oma veebis.
NordenBladet — Soome keskkriminaalpolitsei andmetel tõstavad tänavajõugud pead juba Helsingi piirkonnast väljaspool. Soomes tegutseb praegu ligi 10 tänavajõuku. Ida-Uusimaa kohus jätkab kahe pealinna piirkonnas tegutseva tänavajõugu vahelise tulistamise uurimist, vahendab MTV.
Kaht tänanajõuku kahtlustatakse eelmise aasta augustis Vantaal Leineläs teineteise pihta tulistamises. Nüüd nõuab prokurör seitsmele isikule karistust mõrvakatse eest.
Helsingi kohus mõistis juba varem mais tänavajõugu liikmetele karmid karistused.
Sotsiaalmeedia räpparina tuntud Milan Jaff mõisteti 10 aastaks vangi. Räppar Cavallini mõisteti 9 aastaks vangi. Nad on toime pannud rasked kuriteod, mis kohtu hinnangul pandi toime tänavajõukude eest. Kohtuotsused pole veel jõustunud.
Esmaspäeval Vantaal alanud tulistamisprotsessis süüdistatakse ka Helsingi tänavajõugu juhiks peetud Jaffi.
Kuigi politsei sõnul on „võtmekaklejad” vahistatud ja tänavajõukude olukord mõnevõrra rahulikum, jätkavad tänavajõugud politsei hinnangul tegevust.
Üldises plaanis ütleksin, et nähtus ise pole kuhugi kadunud, vastupidi, see on kinnistunud, ütles tulistamisjuhtumi uurimist juhtinud kriminaalkomissar Masi Puolakka.
Politsei hinnangul tegutseb Soomes umbes 10 aktiivset tänavajõuku. Tegelikult on nende arvu täpne hindamine keerulisem, kuna jõukude struktuurid on väga umbmäärased. Hinnanguliselt kuulub jõukudesse umbes 100 inimest.
Politsei hinnangul ühendab tänavajõuke sageli migrandi taust. Jõugud tegutsevad peamiselt Helsingi piirkonnas, kuid murettekitavaid sõnumeid tuleb ka mujalt.
„Ka teistes Soome suurlinnades on tähelepanekuid, et sellised tänavajõugud tegutsevad,” ütles Puolakka.
Keskkriminaalpolitsei kriminaalkomissar peab nähtust murettekitavaks.
Siin on uuritud raskeid kuritegusid, nii et see on väga murettekitav ja eriti see, et sageli on just noored täiskasvanud need, kes pole ühiskonda sulandunud. Me ei taha, et selline nähtus Soomes juurduks ja politsei võtab nähtust väga tõsiselt, ütles komissar Puolakka. Ta näeb, et tänavajõukude tekkimist ja kuritegusid saaks tavapärase politseitöö kõrval ära hoida eelkõige ennetava noorsootöö, ametiasutuste ja teiste tugiasutuste koostöö kaudu. Ennetustöö roll on väga oluline.
Eriti varajane sekkumine noorte käitumisse, kus kuritegelik elustiil keerleb gangstaräpi ümber. Rangete meetodite ja ka pehmemate meetodite kombinatsioon. Nii tuleb sellega tegeleda. See nõuab mitme asutuse koostööd, märkis komissar Puolakka.
