NordenBladet — Kaastöötaja seksima veenmine või teise tagumiku avalikus kohas kommenteerimine, nii et seda on kuulda – selliste tegude eest võib pärast aastavahetust Soomes karistada saada. Aastavahetusel jõustub Soomes uus seksuaalkuritegude seadus, vahendab Ilta-Sanomat.

Seadusemuudatus muudab karistatavaks ka seksuaalse ahistamise, mis ei pruugi sisaldada puudutamist – kuid mis muul viisil rikub teise inimese seksuaalse enesemääramise õigust.
Karistuse saab määrata tegude eest, mis „oma tugevuse või loomu tõttu on raskusastmelt võrreldavad puudutamisega”. Sel juhul võib tegusid pidada sihtmärki halvustavaks, alandavaks või muul viisil kannatusi põhjustavaks.

Seaduse järgi saab sellistes tegudes süüdi jääda suuliselt, sõnumit või pilti saates või esitades, teist inimest pildistades või ennast paljastades.

Kellegi vastu tahtmist suudlemine või seksuaalselt oluliste kohtade (nt rindade, suguelundite, selja, reite või kaela) puudutamine on olnud ja jääb ka edaspidi karistatavaks ahistamiseks.

Samas võib tulevikus ahistamiseks pidada ka teise kehaosa puudutamist, kui sellega kaasneb verbaalne või muu seksuaalne tegevus. Nii võib näiteks käsivarre silitamine seoses verbaalse vihjega olla karistatav tegu.

Seadus ei määratle ammendavalt kõiki võimalikke seksuaalse ahistamise viise, kuid tuuakse mitmeid näiteid.

Verbaalne seksuaalne ahistamine võib olla näiteks avalikus kohas teise isiku esinemise kommenteerimine. See kehtib eriti seksuaalselt oluliste kehaosade kommenteerimise kohta.

Karistatava verbaalse ahistamise alla võib liigitada ka teisele seksiettepaneku tegemise, kui sellega kaasneb näiteks teisele järgimine või seda tehakse teiste inimeste silme all nii, et sihtmärk peab olukorda alandavaks.

Ahistada võib ka isik, kes pakub avalikus kohas teisele seksi eest tasu. Verbaalne seksuaalne ahistamine võib olla ka teise inimese seksuaalelu kohta küsimine, kui see on põhjendamata ega ole seotud näiteks küsija tööülesannetega.

Inimene, kes ütleb teisele seksuaalseid solvanguid, võib olla süüdi näiteks au teotamises, aga raskematel juhtudel ka seksuaalses ahistamises, kui sõnad on suunatud konkreetselt teise seksuaalsusele.

Ka enda seksuaalne paljastamine teisele võib kaasa tuua karistuse. See võib olla näiteks pilt, millel on näha suguelundid või verbaalselt nilbe sõnum.

Vastavalt kehtib säte ka seksuaalsete video- ja helisalvestiste teisele isikule saatmise ja esitamise korral.

Isegi vähem range vihjav ettepanek seksuaalvahekorraks võib olla karistatav, vähemalt kui seda korratakse.

Teised ahistamise vormid võivad olla näiteks teise inimese lahtiriietumise jälgimine ukseavast või ujulas ilma loata vastassoo riietumis- või pesemisalasse sisenemine.

Ahistamise eest võib karistada ka teise inimese riiete seksuaalse puudutamisega, näiteks seeliku või särgi allääre tõstmisega või tõmbluku avamisega.

Teo karistatavuse eelduseks on see, et tegu on tahtlik ja sihtmärk tunneb, et tema enesemääramisõigust on rikutud.

Seksuaalkuritegude seadust karmistatakse järgmisel aastal veelgi. Näiteks seks ilma teise poole nõusolekuta on edaspidi karistusseadustiku järgi vägistamine.
Uus seadusandlus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.

NordenBladet — Rahahädas olnud soome naisest Annelist sai mõned aastad tagasi miljonär, kui kohtus selgus, et eksmees oli lahutusprotsessi ajal varjanud tema eest ühisvara suurust. 75-aastane Anneli tõusis kolm aastat tagasi Päijät-Häme maakonnas enim teeninud naiseks. Tema sissetulek oli 3,2 miljonit eurot, vahendab Taloussanomat.

Anneli ei hakka nõu andma, kuidas peaksid inimesed oma raha investeerima või kasutama. Loodus ja loomad on talle olulised. Anneli saab enim jõudu looduse ja loomariigi hüvanguks raha annetamisest.

Ma ei ole investor ega oska investeerimisnõuandeid anda. Olen doonor ja see loob mulle alati hea meeleolu, võtab Anneli oma tunded kokku.

Mõni aasta varem oli pensionil daam hädas rahapuudusega. Taskus võis olla vaid üks paarikümne-eurone kupüür ja ta mõtles, kuidas ta oma suure maja remondiga hakkama saab.

Maja oli Annelile jäänud lahutusprotsessi ajal. Eksabikaasa üritas oma tegelikku varandust varjata, kuid sattus kohtusse ja Annel sai miljonid. Mehele määrati muuhulgas jämeda kelmuse eest enam kui kahe aasta pikkune reaalne vangistus.

Palju asju on kolme aastaga muutunud. Hollolas elav pensionär veedab üht oma elu õnnelikumat perioodi. Hääles on kuulda, kui elevil on Anneli oma olulistest hobidest, loodusest, loomadest ja annetuste tegemisest.

Olen loomasõber ja loomad on osa minu igapäevast. Toidan oma maal hirvi. Olen eemaldanud ka piirdeaia, et loomad õue pääseksid.

Ühel korral on õues söömas käinud kõige rohkem kaheksa põtra, viimasel ajal ainult ema ja poeg.

Koerad on Anneli elus alati olnud. Oma kauaaegse sõbra, segaverelise Riku sai Anneli loomakaitseühingust. Eelmisel talvel pidi ta Rikust loobuma. 13-aastasel koeral oli mitmeid haigusi.

Riku oskas naeratada ja tundis kõiki, räägib naine.  Igapäevastel jalutuskäikudel käis sageli korraga 4–5-liikmeline seltskond. Kui Riku neid armsaid härrasid jalutusrajal viimast korda kohtas, peatus ta iga mehe ees ja naeratas. See jääb kõigile meelde.

Anneli toetab rahaliselt looma- ja looduskaitseorganisatsioone. Kui ta oma rahaasjad korda sai, tahtis ta midagi suurt toetada ja pöördus looduspärandi sihtasutuse poole. Ta toetas arvestatava summaga looduskaitseprojekti nimega Tiitiäinen Metsä Ylöjärvis. Tiitiäinen Metsä asutati paar aastat tagasi siitilmast lahkunud kirjaniku Kirsi Kunnase auks.

Mets on minu jaoks oluline koht. Ma pole veel jõudnud isegi Titiäineni metsa külastada. Kohe minu kodu lähedal on imeline Tiirisma mets, kus käin jalutamas oma praeguse koera Juppega, räägib naine.

Pärast Riku lahkumist oli Anneli mõelnud, et teist koera ta endale ei saa. Küll aga sai ta tuttavalt telefonikõne koera kohta, kes otsis kodu. Juppe kolis majja ja Annelil on hea meel uue sõbra üle.

Juppe on samuti segavereline. Tema vanuse kohta andmed puuduvad. Loomaarst vaatas Juppe üle. Loomal olid haigused, eemaldati paarkümmend hammast. Juppe naudib elu ja pakub palju rõõmu. Ta magab linade vahel, räägib Anneli.

Suur maja ja suur krunt on Anneli jaoks eriti olulised. Ta ei pidanud enam muretsema, kust remondiks raha võtta. Olen lasknud remonti teha professionaalidel, räägib naine. Kui on asjatundjad, pole vaja karta, et midagi valesti läheb. Ta tahab elada oma majas nii kaua kui võimalik.

Kui Anneli pärast pika kohtuprotsessi lõppu oma osa pärandvarast kätte sai, teatati talle pangast, et raha on nüüd kontol. Anneli muutis kohe oma elu – vaoshoitult. Ta lükkas hoovis lund, kui teade tuli.

Kui raha polnud enam probleem, läks ta pediküüri. Jah, see tundus imeline, kui sai oma jalgu hooldada. Ta ei unusta seda hetke. Hooldus maksis 65 eurot.

Anneli ei anna inimestele nõu, kuidas suure jõukusega elada. Tema jaoks on kõige olulisem looduse ja loomade hea kohtlemine ning heade suhete hoidmine lähedaste ja sõpradega.

Tunnen end hästi, kui saan annetada millegi jaoks, mis minu arvates on hea, räägib naine. Soovitan teistelegi, julgustab Anneli.

NordenBladet — Soome riigile kuuluva enamusosalusega lennufirma Finnair alustab läbirääkimisi koondamisteks. Läbirääkimiste tulemusena on ettevõtte kauglendude pardateeninduses ohus 450 töökohta. Lennufirma pardateeninduses on Soomes praegu ametis ligikaudu 1750 töötajat, vahendab Helsingin Sanomat.

Läbirääkimised on seotud ettevõtte plaanidega osta pardateenindus sisse Tai ja Põhja-Ameerika liinidel. Ettevõte ostab juba sisse kogu Singapuri, Hongkongi ja India liinide ning Kopenhaagenist ja Stockholmist Dohasse lendude pardaeenused.

Ettevõtte kolmapäeval avaldatud pressiteate kohaselt rakendub võimalik alltöövõtt järgmise, 2023. aasta lõpuks.

Töökohtade kärpimise kava põhjus on säästuvajadus. Ettevõte on saanud koroonapandeemia ajal märkimisväärset kahjumit. Alates veebruari lõpust on Venemaa õhuruumi sulgemine nõrgendanud ka Finnairi kasumi teenimise võimet.

Finnair on käesoleva aasta jaanuaris-septembris teeninud võrreldavat kahjumit ligikaudu 182 miljonit eurot.

Eelmisel aastal sai ettevõte ligi 470 miljonit eurot kahjumit ning 2020. aastal ligi 600 miljonit eurot kahjumit.

Finnair ütleb oma pressiteates, et ettevõtte esmane eesmärk on olnud leida koos personaliga kulusid vähendavaid lahendusi.

Ettevõtte info kohaselt on püütud leida võimalusi personaliga raha kokku hoidmiseks, mis viidaks ellu läbi töötingimuste muutmise.

Finnair on teinud pardapersonali töös muudatusi, mis puudutavad muuhulgas meeskonna tõhusust, hotellireegleid ja pikkade päevade eest makstavaid lisatasusid.

NordenBladet — Soome ravikindlustusseaduse kohane koroona vastu vaktsineerimiste hüvitamine jätkub 2023. aasta juuni lõpuni. Koroonatestid on kavas samuti hüvitada. Hüvitis kehtib Soomes elavatele või töötavatele ravikindlustusega isikutele.

Koroona vastane vaktsineerimine kuulub ravihüvitiste hulka. Samuti hüvitataks ka vaktsineerimise sõidukulud sarnaselt haiguse raviga seotud reisikuludega.

Lisaks võib eratervishoius tehtud koroonatestide eest jätkuvalt saada hüvitist. Hüvitis puudutab PRC-testi, mille hüvitistasu on 100 eurot, ja antigeenitesti, mille hüvitistasu on 36 eurot.

Koroona vastu vaktsineerimise ja testimise hüvitist saab maksta otse töötervishoiu teenuse osutajale, kui need kuuluvad tööandja pakutavate töötervishoiu teenuste hulka.