Soome: Validia hooldekodus probleemid arengupuudega inimeste eest hoolitsemisel

NordenBladet — Põhja-Soome piirkondliku valitsusasutuse aruanne paljastab, et Validia hooldekodus on palju probleeme klienditeenindusega. Personalipuudus on põhjustanud viivitusi ravimite andmisel, toitmisel ja abistamisel. Validia pakub eluasemeteenuseid puuete ja arengupuudega inimestele kokku 26 kohas Soomes. Hooldatud eluaseme pakkumine on oluline osa ettevõtte tegevusest, vahendab MTV.

Validial on Oulus kaks eluaseme teeninduse üksust. Kaislatiel asuv Validia maja, mis mahutab 42 klienti, ja Toppilansalmi eluaseme teeninduse üksus, kus on 17 klienti. MTV uudised sai Validia üksuste olukorrast teada, kui Validia eluasemeteenuse klient tõi välja märgatud probleemid.

Põhja-Soome piirkondlik valitsusasutus (AVI) viis oktoobris läbi järelevalvekontrolli Kaislatiel asuva Validia maja olukorra kohta. AVI-le laekunud teate kohaselt on pideva personalipuuduse tõttu kannatanud hoolduse kvaliteet ja klientide turvalisus. Üksusest oli laekunud mitmeid kaebusi. Kontrollide põhjal koostatud aktist selgub, et üksuses on esinenud arvukalt rikkumisi.

Aruandes öeldakse, et üksus kannatab suure personalipuuduse käes. Kahe kuu jooksul lahkus üksusest 8-9 alalist töötajat või pikaajalist asendajat. Puudumisi oli palju ja sageli kasutati asendajaid. Sellest hoolimata oli vahetustes töötajate puudus.

Kontrollkäigu ajal oli hommikuses vahetuses puudu töötajatest. Üks töötaja oli lubanud töötada pika päeva, teine ​​lubas jätkata öövahetusest hommikuni ja kolmas oli laenatud teisest üksusest. Õhtusest vahetusest oli kontrollimise hetkel puudu kolm töötajat.

Aruandes oli palju sissekandeid viivitustest hommikuste ja õhtuste tegevuste, söömise ja ravimite manustamise puhul. Enam kui kahetunniseid hilinemisi oli 17. Vaadeldava perioodi pikim hilinemine oli üle nelja tunni. Hilinemisi kontrolliti iga kahe nädala tagant. Kokku oli neid 90.

Üksuse enesekontrolli tahvel oli pärast augustit üldse täitmata. Enesekontrollitahvlil fikseeritakse muu hulgas klientide hooldajatega koos veedetud aeg ja vaba aeg.

Klientide duššitamine jäi personalipuuduse tõttu ära. Tavaliselt on eesmärk, et klient saaks kaks korda nädalas duši all käia. Ajavahemikul 12.9.—30.10. jäi nädala teine ​​dušš ära 25 elaniku jaoks. Mõnel juhul oli duši all käimisest loobumise põhjusena kirjas ka kliendi enda soov. Mõne tühistamise puhul ei registreeritud süsteemis tühistamise põhjust. Aruandes on eraldi välja toodud, et üks majaelanik ei pääsenud 23 päeva duši alla.

Üksuse juht oli töölt ära kuni oktoobrini. Töötajad olid küll juhtkonnaga suhelnud, kuid ei saanud vajalikku tuge.

Validia teine eluaseme teeninduse üksus Oulus on väike 17 voodikohaga teeninduskodu Toppilansalmis.

Soomlane Jani on Toppilansalmi ühisealmus elanud neli aastat. Tema jutud Toppilansalmi olukorrast on väga sarnased AVI registreeritud probleemidega Kaislatie üksuse kohta.

Jani vajab igapäevast tuge sellistes asjades nagu riietumine, pesemine ja toidu valmistamine. Esimesed paar aastat oli kõik tema arvates hästi. Viimase kahe aasta jooksul on olukord majas muutunud nii, et personali on raske kohale saada.

Jani jutu järgi oli esimestel aastatel vahetustes alati neli õde, nii hommikul kui õhtul. Ühel hetkel oli alles kolm õde. Viimasel ajal räägib ta, et vahel on valves vaid üks õde.

Ka praegu peaks olema kohal kolm õde. Manööverdamisruumi aga pole. Kui keegi haigestub, ei saa keegi teda asendada. Ühel korral oli üks ja sama õde hommikuses ja õhtuses vahetuses. Tööle tuleb kogu aeg uusi õdesid, sest nad ei pea vastu. Selle aja jooksul, mis Jani on üksuses elanud, on kogu personal, sealhulgas üksuse juhtkond vahetunud vähemalt viis korda.

Mitmed õed on Janile öelnud, et neil pole aega söögipausi teha, stress on suur ja tööst taastuda ei jõua.

Õdede nappus on põhjustanud viivitusi abi saamisel. Jani räägib, et näiteks on ta mõnikord pidanud tualetis olles üle tunni ootama, et teda ratastooli tagasi aidataks.

Jani rõhutab, et õed on kindlasti olnud kvalifitseeritud ning temal pole nendega kunagi probleeme olnud. Lihtsalt koormus on tohutu ja töötajaid vähe.

Kui töötajad vahetuvad väga tihti, tuleb uute töötajate sisse elamist ette palju ja sageli. Janile see nii palju probleeme ei tekita kui ehk teistele, sest ta ise oskab uutele õdedele öelda, mida teha tuleb. Tema teada ei oska kõik majas elavad inimesed kuigi hästi rääkida ega oska seega ka ise hooldajaid juhendada.

Jani räägib, et hooldus on kehv töötajate vähesuse tõttu. Tema sõnul on selle räigeim näide olnud see, et klientide dušiajad on töötajate vähesuse tõttu ära jäetud.

On kokku lepitud, et saan kolm korda nädalas duši all käia. Siis andsid õed mulle teada, et edaspidi on dušš vaid kord nädalas. Seda rääkisid mitmed õed. Üks õde ütles, et kõrgemalt poolt tuli käsk kirjutada aruannetesse, et klient ise keeldus pesemisest, kirjeldas Jani.
Jani kirjutas maja probleemidest sotsiaalmeedias. Ta räägib, et pärast postitust tuli osakonnajuhataja järgmisel nädalal tema juurde ja eitas, et õdedele oleks kunagi selliseid juhiseid antud.

MTV uudised pole üksuses töötavate õdedega saanud rääkida. Toppilansalmi üksuse juht keeldus asja kommenteerimast.

Jaanuaris saatis Jani Validiale kirjaliku teate probleemide kohta. MTV uudised on näinud Validia koostatud vastust. Validia kvaliteedi- ja ärijuht eitasid vastuses kõiki Jani poolt tehtud märkusi kui valesid.

Toppilansalmi elamuüksuse kohta piirkondlikule valitsusasutusele kaebusi esitatud ei ole.
Validia ärijuht Mari Sundberg kommenteeris asja telefonitsi. Ta kinnitas, et ühel puhul lahkus Kaislatie majast palju töötajaid, mis tekitas probleeme hoolduses. Kaislatiel oli sügisel juhtimisprobleeme. Nendega tegeletakse. Meil olid pidevad kohtumised Valvira, AVI ja Oulu linnaga, rääkis Sundberg.

Sundbergi sõnul oli Kaislatie üksuse töötajate lahkumiste põhjuseks halb tööõhkkond.
Oleme saanud praegu piisavalt töötajaid, neid on isegi üle. Valdkonnas üldiselt on olukord keeruline. Inimesed ei taha hooldussektoris püsivaid töökohti, sest lühiajaliste tööotste eest makstakse paremini ja sa ei ole seotud.

Sundbergi sõnul ei kestnud probleemid kaua. Töötajad ise teatasid probleemidest. Eelmisel sügisel loodi ka uued tagasiside kanalid, mille kaudu saab probleemidest ka anonüümselt teada anda.

Sundberg tunnistab, et nagu AVI aruandes öeldud, pole elanikud alati nii tihti duši all käia saanud, kui oleks pidanud. Ta eitab peaaegu kolmenädalast ootamist.

Duši alla pole saanud nii tihti, kui oleks pidanud, kuid asjad on registreeritud ebatäpselt. Näiteks registreerisid õed „hommikused tegevused”, aga mitte kõike, mis seal oli. Märtsis võetakse kasutusele uus meetod, kus duši all käimised pannakse kirja kui dušid ja toidukorrad toidukordadena. Mõnikord ei taha klient duši all käia ja töötajad peavad jälgima, et pesu oleks tehtud. Kaks korda nädalas on meie jaoks miinimum, ütles Sundberg.

AVI aruande kohaselt oli dušš ära jäänud 25 elaniku jaoks. Sundberg ütles, et sellist asja pole pärast olukorra ilmsikstulekut enam olnud.

Tööjõu puudus pole probleem ainult Oulus ja see tekitab probleeme ka tulevikus. Eriti raske on olukord Lapimaal, Helsingi piirkonnas ja Soome idaosas.

Tööjõu puudus tekitab pidevalt probleeme. Eriti Helsingi piirkonnas tahavad inimesed rohkem teha üksikuid tööotsi. Mul on selle pärast süda rahul, et kõik saavad oma teenused, kinnitas Sundberg.

Jani poolt kirjeldatud probleeme Sundberg kommenteerida ei oska, sest tegemist on üksikjuhtumiga. Sundberg räägib olukorrast Toppilansalmis üldiselt. Ta tunnistab, et ka tema aja jooksul on üksuse juhtkond mitu korda vahetunud.

Toppilansalmis pole töötajate puudust olnud ka siis, kui Oulus oli teises üksuses. Toppilansalmi üksus on üsna väike. Juhataja on seal vahetunud, kuid praegune on seal olnud mõistlikult kaua. Töötajate arv ei ole vähenenud ega ka erandlikku kaadri voolavust ei ole, ütles Sundberg. Tema sõnul pole ooteajad vähemalt Toppilansalmis pikad olnud. Ta lisab, et õed pole viimastel kuudel hilinemise kohta ühtegi sissekannet teinud.

Viimastel kuudel pole registreeritud ühtegi ootamist. Õed panevad need kirja. Elanikud ei peaks ootama tualetti minekut, see on täiesti ebainimlik. Mõnes üksuses on olnud ootamist, kuid asjad on paranenud, rääkis Sundberg.

Väited, nagu oleksid õed omal käel või juhtkonna korraldusel märkinud duši kohta teadlikult ebaõiged andmed, lükkab Sundberg täielikult ümber. Õed on tema sõnul tasemel. Keegi ei teeks midagi sellist. Keegi ei julgeks isegi paluda midagi sellist, sest selle eest jääb ilma oma kutsetunnistusest.

Jani ütles Toppilansalmi üksuse kohta, et on praeguse olukorraga üsna rahul.  Pärast seda, kui ta asjast lärmi tegi, on teenused jälle hästi töötanud. Samas ei taha ta asja ajamist lõpetada, sest ta ei tea teiste elanike olukorda. Ta tunneb mitmeid intellektipuudega inimesi ja teab, et paljudes Validia üksustes on asjad hullemad.

Validia on erinevate kaebuste tõttu varemgi nii AVI kui Valvira hambus olnud. Validia hooldekodu sattus 2019. aastal arvukate kaebuste tõttu järelvalveasutuse Valvira ja piirkondlike valitsusasutuste intensiivse järelevalve alla. Kaebustes olevad probleemid on väga sarnased Kaislatie üksuse kohta koostatud olukorra raportiga.

Tol korral kerkis esile samuti duššide aru vähendamine, hoolduse viibimine ja ebapiisav enesekontroll. 2019. aasta sündmuste põhjuseks peeti ka töötajate puudust.
Validia kuulub ühendusele Invalidiliitto. Invalidiliitto on füüsilise puudega inimeste teenindamiseks loodud riiklik organisatsioon.