Helsingis tekitas elevust „Islandi ime”

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Helsingis tekitas elevust „Islandi ime” ehk suitsetamise, alkoholi ja narkootikumide tarvitamise ning üldse riskikäitumise vähenemine Islandi noorte hulgas. Selle põhjus on aga veel üllatavam: lapsevanemate käitumise muutumine. Lapsed joonduvad oma vanemate järgi.

Helsingit külastanud Reykjaviki abilinnapea Heida Björg Hilmisdottir ütles, et vanemad mängivad võtmerolli laste käitumises. Islandis on viimase 20 aastaga järsult vähenenud noorte suitsetamine ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Eriti palju on kukkunud 15-16-aastaste noorte purju joomine, vahendab Helsingin Sanomat.

„Islandi ime” hulka kuulub näiteks ka kindel koju tulemise kellaaeg ja vaba aja harrastustega tegelemine.

Noorte käitumise paranemise saladus on selles, et noored veedavad rohkem aega oma vanematega, vanemad toetavad noori ning on noortele kõiges eeskujuks.

Veel 1990ndatel aastatel jõid Islandi noored kõige rohkem Euroopas. Nüüd on nad kõige kainemad. Suure muutuse taga polnud ajupesu, vaid kindlaks määratud kojutuleku kellaajad ja vaba aja harrastused. Tähtis oli, et vanemad veedaks lastega võimalikult palju aega koos – rohkem ei pidanudki midagi tegema.

Vanemluse rolli suurendamine on Islandis võetud peamiseks eesmärgiks. Vanemad annavad lubaduse, et ei lase lastel juua ja veedavad rohkem aega koos lastega.

Kõik Islandi erakonnad on samuti võtnud eesmärgiks vanemlust igati toetada, et vanemad saaks võimalikult palju olla koos lastega.

Vanemate rolli laste arengus peetakse Islandil isegi olulisemaks kui harrastusi. Laste harrastustesse on panustatud samuti palju, kuna harrastustega tegelevatel lastel on vähem riskikäitumist.

Iga 6-18-aastane laps saab Islandil 420 eurot aastas toetust huvialadega tegelemiseks. Reykjaviki linn eraldas 2016. aastal 100 miljonit eurot laste huvialade jaoks. Seda vaadatakse kui investeeringut, et tulevikus raha kokku hoida. Kuritegevus, töötus ja sõltuvus toetustest tänu sellele tulevikus vähenevad. Reykjavik on tänu sellele turvalisem linn kõigi jaoks.

 

 

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Põhjamaade elu ja väärtusi avavad rändnäitused

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis (Norden.ee) on toetanud mitmete rändnäituste valmimist. Kõigil soovijail on võimalik neid eksponeerimiseks tellida. Üldjuhul kannab eksponeerija näituse transpordiga seotud kulud. Ringluses on järgmised näitused:

Fotonäitus “Põhjala saared”

Kaunist ja karget Põhjamaade keskkonda ja loodust on võimalik nautida fotonäitusel “Põhjala saared”. Näitus hõlmab kolme fotograafi ülesvõtteid:

Koos tuntud rännu- ja loodusemehe Fred Jüssiga sooritame mõttelise reisi Islandile, imetleme jäämaa võimsaid koski ja geisreid, tunnetame iidsete mägede väge;
Toomas Lapp´i (11.06.1979-12.07.2010) fotomeenutus improviseerib Gröönimaa värvide teemal;
Grete Kodi näitab oma piltide kaudu Fääri saarte maastikule nii iseloomulikku koloriiti.

Fotonäitusi on võimalik tellida nii komplektina koos kui ka kõiki kolme eraldi.

Muinasjutuline Island

Näitus annab ülevaate Islandi kaasaegsest kirjandusest läbi tuntuimate autorite isiklike muljete kirjandusele, kirjutamisele ja maailmale.

 

Soojenevat Arktikat vallutavad kõrgemakasvulised taimeliigid

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Arktika tundra on olnud madalakasvulise rohu ja kääbuspõõsastiku kasvukohaks. Trotsides karme ilmastikutingimusi kasvavad need taimed tavaliselt küllaltki maadligi ning vaid mõne sentimeetri kõrguseks. Kuid nüüd on kõrgemakasvulised taimeliigid hakanud vaikselt üle võtma tundraalasid, selgub äsja ajakirjas „Nature“  avaldatud  uuringust, milles osales ligi 130-liikmeline rahvusvaheline teadlaste töörühm, kuhu kuulus ka Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia professor Ülo Niinemets. Viimase kolmekümne aasta jooksul on kogu tundrataimestik kasvanud kõrgemaks.

Uuringu käigus analüüsiti kõige mahukamat andmebaasi Arktika tundrataimede kohta, mis eales koostatud on. Uuringus kasutati andmeid ligi 120st kasvukohast, millest enamus asus arktilises regioonis Alaskal, Kanadas, Islandil, Skandinaavias ja Siberis. Taimede kõrgemaks kasvamise peamiseks põhjuseks peetakse Arktika kliima soojenemist. Viimase kolmekümne aasta jooksul on õhutemperatuurid Arktikas tõusnud ca 1?C suvel ja 1.5?C talvel. Nende näitajatega on Arktika üks planeedi kiiremini soojenevaid piirkondi. Detailne andmete analüüs näitas, et soojemas kliimas ei kasva kõrgemaks mitte ainult üksikud taimed, vaid kogu taimekooslus on muutunud kõrgemakasvuliseks.

„Tundras on kliima muutumine eriti aktuaalne: liustikud sulavad peaaegu silmanähtavalt ning taimekoosluste muutus algab kohe. Juba varasematest mudelitest oli teada, et globaalsetel kliimamuutustel on just külmemates paikades taimestikule suurem mõju. Tundra nihkub järjest põhja poole ja boreaalne vöönd tungib lõunast peale,“ ütles Niinemets.

Arktiline piirkond on olnud juba pikka aega kliimamuutuste uurimise fookusalaks, kuna tundra aluseks olev igikelts sisaldab ühe kolmandiku kuni pool maailma pinnase süsinikust ning igikeltsa sulades võivad vabaneda kasvuhoonegaasid. Vastupidiselt  taimede kõrgusele ei näidanud kuus mõõdetud tunnust, sealhulgas lehtede suurus ja nende lämmastiku sisaldus viimase kolme kümnendi jooksul järjekindlat muutuste suunda. Need tunnused olid tugevalt mõjutatud lisaks temperatuurile ka niiskuse hulgast pinnases.

Teadlased järeldavad, et kogu taimekoosluse vastus kliima soojenemisele sõltub sellest, kas tundra muutub aja jooksul niiskemaks või kuivemaks. Dr. Rüger Leipzigi ülikoolist, artikli kaasautor, ütles: „Selleks, et ennustada, kuidas tundra taimekooslused tulevikus käituvad on vajalik arvesse võtta nii temperatuuri muutusi kui ka vee olemasolu tundras. Kui sademed või veeringlus muutuvad, või lume sulamise aeg nihkub, võib see viia tõsiste tagajärgedeni tundra taimestikus.“

„Kui kiiresti muutused tundras toimuvad, seda mudelid ennustada ei suuda, seepärast ongi vaja päris andmete põhjal tehtud uuringuid, et mudelitele parameetreid lisada ja need paremini tööle panna,» täiendas Niinemets.

Originaalviide: Bjorkman, A. et al. (2018): Plant functional trait change across a warming tundra biome. Nature, doi: doi.org/10.1038/s41586-018-0563-7

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Põhja- ja Baltimaade kolleegidega Islandil

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Eesti Riigikogu esimees Eiki Nestor viibib koos Põhja- ja Baltimaade parlamentide esimeestega kuni neljapäevani Islandil, et tähistada koos pidulikult Islandi sõltumatuse 100. aastapäeva ning arutada sellele järgneval konverentsil aktuaalseid poliitilisi küsimusi.

Islandi iseseisvuse 100. aastapäeva tähistamiseks toimub täna Põhja- ja Baltimaade spiikrite osalusel pidulik istung UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvas ajaloolises Þingvelliri rahvuspargis, kus 930. aastal tuli kokku maailma esimene parlament Alþingi.

Island sai Taaniga personaalunioonis olnud iseseisvaks kuningriigiks 1. detsembril 1918, mil Taani tunnustas Islandi suveräänsust. 17. juunil 1944 kuulutati Þingvelliril välja Islandi Vabariik ja seda päeva peetakse tänaseni Islandi iseseisvumispäevaks.

Pidulikule istungile järgneb homme Reykjavíkis traditsiooniline Põhja- ja Baltimaade spiikrite (NB8) kohtumine, kus on kõne all parlamentide ühisalgatused ja piirkondlikud väljakutsed.

Riigikogu esimees Eiki Nestor teeb homsel konverentsil kokkuvõtte Põhja- ja Baltimaade parlamentide esimeeste Hiina ühisvisiidist, mis toimus selle aasta alguses. Taani Folketingi spiiker Pia Kærsgaard räägib parlamentide eelseisvatest ühistegevustest.

Soome Eduskunta esinaine Paula Risikko teeb sissejuhatava ettekande Arktika kliimamuutustest, keskkonnaküsimustest ja turvalisusest. Leedu Seimi esimees Viktoras Pranckietis käsitleb Läänemere julgeolekut ja suhteid Venemaaga. Läti Seimi esinaine In?ra M?rniece räägib oma ettekandes idapartnerlusest, sealhulgas arengutest Ukrainas ja Gruusias.

Rootsi Riksdagi spiiker Urban Ahlin kõneleb parlamentidevahelisest koostööst ja teeb ülevaate Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) sõltumatu uurimiskomisjoni koostatud korruptsiooniaruandest.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Soome president osaleb Eesti 100. aastapäeva pidustustel Tartus – Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi kutsel saabuvad Tartusse veel Islandi, Läti, Leedu, Poola ja Gruusia presidendid

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome president Sauli Niinistö osaleb reedel, 22. juunil Eesti 100. aastapäeva pidustustel Tartus. Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi kutsel saabuvad Tartusse veel Islandi, Läti, Leedu, Poola ja Gruusia presidendid.

Päev algab Tartu linnapea Urmas Klaasi pakutava lõunasöögiga, edasi tutvutakse Tartu ülikooliga. Pärast ülikooli-turneed kohtuvad presidendid Ahhaa-keskuses üliõpilastega. Programmis on ka president Kersti Kaljulaidi pakutav õhtusöök.

Pidupäev kulmineerub tudengite laulu- ja tantsupeaoga Gaudeamus. See on Baltimaade suurim tudengite laulu- ja tantsupidu, mis toob Tartusse üle 4000 laulja ja tantsija.

Eesti Vabariigi ametlik sünnipäev oli 24. veebruaril 2018. aastal. Pidustused algasid juba 2017. aasta aprillis, kui möödus sada aastat eestlaste alade ühendamisest üheks tervikuks. Pidustused jätkuvad kuni 2. veebruarini 2020. aastal, mil möödunud 100 aastat Tartu rahulepingu* allakirjutamisest.

_____________________________

Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus ning avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr XI 1922. aastal. Leping ratifitseeriti Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt 4. veebruaril ja Eesti Asutava Kogu poolt 13. veebruaril 1920. Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima. Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat.

Eesti esindajad läbirääkimistel olid Jaan Poska ja kindral Jaan Soots. Eesti esindajate juures olid eksperdid kindralstaabi polkovnik Victor Mutt, majandusteadlane Aleksander Oinas ja insener Karl Ast. Delegatsiooni asjadevalitseja oli vandeadvokaat Rein Eliaser ning sideametnik Vene saatkonna juures välisministri erasekretär leitnant William Tomingas.

Venemaa esindajad olid Kesktäidesaatva komitee liige Adolf Joffe, Vene SFNV posti- ja telegraafi rahvakomissar Leonid Krassin, Vene SFNV Välisasjade rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Maksim Litvinov, VK(b)P KK liige Karl Radek ja Vene SFNV Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Issidor Gukovski. Venemaa delegatsiooni sekretär oli Nikolai Klõško, sõjalised eksperdid kindralstaabi kindralid Fjodor Kostjajev ja Mihailov, mereväe ekspert krahv Konstantin Benckendorff, kantseleiülem V. Rasolts.

Tartus viibisid ka Soome, Ukraina, Valgevene ja Poola vaatlejad.

Läbirääkimised toimusid Tartus Aia tänava majas nr 35.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...891011Page 9 of 11