NordenBladet – Islandi keskkonna- ja looduskaitseamet teatas, et populaarne vaatamisväärsus Fjadrárgljúfuri kanjon on kuni juunikuuni turistidele suletud. Nimetatud looduskaunis koht lihtsalt ei suuda massiturismiga hakkama saada. Maaliline paik äratas külastajates erilist huvi, kuna seal on üles võetud Justin Bieberi videoklipp „I’ll show you“.
2015. aastal filmitud video teenis YouTube’is 440 miljonit vaatajat ja võtteplatsi uudistada tahtvate külaliste arv kasvas kuni 80 protsenti.
Avafoto: Island. Väljavõte Justin Bieber´i Vevo videost
Loe veel: Islandi odavlennufirma WOW Air lõpetab tegevuse
Islandi odavlennufirma WOW Air teatas neljapäeval, et ei suutnud tegevuse jätkamiseks rahastust leida ja tühistas kõik lennud, jättes lõksu tõenäoliselt tuhanded reisijad.
NordenBladet – Islandi odavlennufirma WOW Air teatas neljapäeval, et ei suutnud tegevuse jätkamiseks rahastust leida ja tühistas kõik lennud, jättes lõksu tõenäoliselt tuhanded reisijad.
WOW Air vedas umbes kolmandikku kõigist Islandi lennureisijatest ja selle kokkukukkumine sündis pärast edutuid ülevõtmiskõnelusi lennufirmaga Icelandair, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Esmaspäeval pärast läbirääkimiste nurjumist Icelandairiga teatas WOW Air, et peab võlausaldajatega kõnelusi võla restruktureerimiseks.
Valitsuse töörühma raportis hoiatati, et WOW Airi pankrot vähendaks Islandi sisemajanduse kogutoodangut, tooks kaasa krooni väärtuse languse ja kiirendaks inflatsiooni.
NordenBladet —Helsingis tekitas elevust „Islandi ime” ehk suitsetamise, alkoholi ja narkootikumide tarvitamise ning üldse riskikäitumise vähenemine Islandi noorte hulgas. Selle põhjus on aga veel üllatavam: lapsevanemate käitumise muutumine. Lapsed joonduvad oma vanemate järgi.
Helsingit külastanud Reykjaviki abilinnapea Heida Björg Hilmisdottir ütles, et vanemad mängivad võtmerolli laste käitumises. Islandis on viimase 20 aastaga järsult vähenenud noorte suitsetamine ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Eriti palju on kukkunud 15-16-aastaste noorte purju joomine, vahendab Helsingin Sanomat.
„Islandi ime” hulka kuulub näiteks ka kindel koju tulemise kellaaeg ja vaba aja harrastustega tegelemine.
Noorte käitumise paranemise saladus on selles, et noored veedavad rohkem aega oma vanematega, vanemad toetavad noori ning on noortele kõiges eeskujuks.
Veel 1990ndatel aastatel jõid Islandi noored kõige rohkem Euroopas. Nüüd on nad kõige kainemad. Suure muutuse taga polnud ajupesu, vaid kindlaks määratud kojutuleku kellaajad ja vaba aja harrastused. Tähtis oli, et vanemad veedaks lastega võimalikult palju aega koos – rohkem ei pidanudki midagi tegema.
Vanemluse rolli suurendamine on Islandis võetud peamiseks eesmärgiks. Vanemad annavad lubaduse, et ei lase lastel juua ja veedavad rohkem aega koos lastega.
Kõik Islandi erakonnad on samuti võtnud eesmärgiks vanemlust igati toetada, et vanemad saaks võimalikult palju olla koos lastega.
Vanemate rolli laste arengus peetakse Islandil isegi olulisemaks kui harrastusi. Laste harrastustesse on panustatud samuti palju, kuna harrastustega tegelevatel lastel on vähem riskikäitumist.
Iga 6-18-aastane laps saab Islandil 420 eurot aastas toetust huvialadega tegelemiseks. Reykjaviki linn eraldas 2016. aastal 100 miljonit eurot laste huvialade jaoks. Seda vaadatakse kui investeeringut, et tulevikus raha kokku hoida. Kuritegevus, töötus ja sõltuvus toetustest tänu sellele tulevikus vähenevad. Reykjavik on tänu sellele turvalisem linn kõigi jaoks.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet – Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis (Norden.ee) on toetanud mitmete rändnäituste valmimist. Kõigil soovijail on võimalik neid eksponeerimiseks tellida. Üldjuhul kannab eksponeerija näituse transpordiga seotud kulud. Ringluses on järgmised näitused:
Fotonäitus “Põhjala saared”
Kaunist ja karget Põhjamaade keskkonda ja loodust on võimalik nautida fotonäitusel “Põhjala saared”. Näitus hõlmab kolme fotograafi ülesvõtteid:
Koos tuntud rännu- ja loodusemehe Fred Jüssiga sooritame mõttelise reisi Islandile, imetleme jäämaa võimsaid koski ja geisreid, tunnetame iidsete mägede väge; Toomas Lapp´i (11.06.1979-12.07.2010) fotomeenutus improviseerib Gröönimaa värvide teemal; Grete Kodi näitab oma piltide kaudu Fääri saarte maastikule nii iseloomulikku koloriiti.
Fotonäitusi on võimalik tellida nii komplektina koos kui ka kõiki kolme eraldi.
Muinasjutuline Island
Näitus annab ülevaate Islandi kaasaegsest kirjandusest läbi tuntuimate autorite isiklike muljete kirjandusele, kirjutamisele ja maailmale.
NordenBladet — Arktika tundra on olnud madalakasvulise rohu ja kääbuspõõsastiku kasvukohaks. Trotsides karme ilmastikutingimusi kasvavad need taimed tavaliselt küllaltki maadligi ning vaid mõne sentimeetri kõrguseks. Kuid nüüd on kõrgemakasvulised taimeliigid hakanud vaikselt üle võtma tundraalasid, selgub äsja ajakirjas „Nature“ avaldatud uuringust, milles osales ligi 130-liikmeline rahvusvaheline teadlaste töörühm, kuhu kuulus ka Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia professor Ülo Niinemets. Viimase kolmekümne aasta jooksul on kogu tundrataimestik kasvanud kõrgemaks.
Uuringu käigus analüüsiti kõige mahukamat andmebaasi Arktika tundrataimede kohta, mis eales koostatud on. Uuringus kasutati andmeid ligi 120st kasvukohast, millest enamus asus arktilises regioonis Alaskal, Kanadas, Islandil, Skandinaavias ja Siberis. Taimede kõrgemaks kasvamise peamiseks põhjuseks peetakse Arktika kliima soojenemist. Viimase kolmekümne aasta jooksul on õhutemperatuurid Arktikas tõusnud ca 1?C suvel ja 1.5?C talvel. Nende näitajatega on Arktika üks planeedi kiiremini soojenevaid piirkondi. Detailne andmete analüüs näitas, et soojemas kliimas ei kasva kõrgemaks mitte ainult üksikud taimed, vaid kogu taimekooslus on muutunud kõrgemakasvuliseks.
„Tundras on kliima muutumine eriti aktuaalne: liustikud sulavad peaaegu silmanähtavalt ning taimekoosluste muutus algab kohe. Juba varasematest mudelitest oli teada, et globaalsetel kliimamuutustel on just külmemates paikades taimestikule suurem mõju. Tundra nihkub järjest põhja poole ja boreaalne vöönd tungib lõunast peale,“ ütles Niinemets.
Arktiline piirkond on olnud juba pikka aega kliimamuutuste uurimise fookusalaks, kuna tundra aluseks olev igikelts sisaldab ühe kolmandiku kuni pool maailma pinnase süsinikust ning igikeltsa sulades võivad vabaneda kasvuhoonegaasid. Vastupidiselt taimede kõrgusele ei näidanud kuus mõõdetud tunnust, sealhulgas lehtede suurus ja nende lämmastiku sisaldus viimase kolme kümnendi jooksul järjekindlat muutuste suunda. Need tunnused olid tugevalt mõjutatud lisaks temperatuurile ka niiskuse hulgast pinnases.
Teadlased järeldavad, et kogu taimekoosluse vastus kliima soojenemisele sõltub sellest, kas tundra muutub aja jooksul niiskemaks või kuivemaks. Dr. Rüger Leipzigi ülikoolist, artikli kaasautor, ütles: „Selleks, et ennustada, kuidas tundra taimekooslused tulevikus käituvad on vajalik arvesse võtta nii temperatuuri muutusi kui ka vee olemasolu tundras. Kui sademed või veeringlus muutuvad, või lume sulamise aeg nihkub, võib see viia tõsiste tagajärgedeni tundra taimestikus.“
„Kui kiiresti muutused tundras toimuvad, seda mudelid ennustada ei suuda, seepärast ongi vaja päris andmete põhjal tehtud uuringuid, et mudelitele parameetreid lisada ja need paremini tööle panna,» täiendas Niinemets.
Originaalviide: Bjorkman, A. et al. (2018): Plant functional trait change across a warming tundra biome. Nature, doi: doi.org/10.1038/s41586-018-0563-7
