NordenBladet – WOW air tõuseb taas tuhast, kuid seekord on lennufirmal kindel plaan äri taaskäivitamiseks. 5 novembri hommikul Islandil peetud pressikonverentsil, mida vahendas Visir.is, on selgunud võimaliku asendamise üksikasjad. Islandi uuel lennufirmal, uue nimega PLAY, on suured ambitsioonid ja kindlad eesmärgid.
Islandil tegutsenud odavlennufrima WOW Air lõpetas tegevuse seitse kuu eest. Nüüd hakkab seda tühimikku täitma uus taskukohaste hindadega lennufirma Play. Uus tegevjuht Arnar Már Magnussoni sõnul sobivad kuni 200 reisijat mahutavad A321 lennukid esialgu oma hea kütusesäästlikkusega hästi praegustesse planeeriutud sihtkohtadesse. Lennufirma hakkab korraldama nii reisilende kui kaubavedusid.
Lennufirma teatab oma kodulehel flyplay.com, et hakatakse lendama Euroopa erinevatesse linnadesse ning järgmisest kevadest plaanitakse lennud ette võtta ka Põhja-Ameerikasse. Kõikide plaanide õnnestumisel, hakkab firma lennupileteid müüma juba käesoleva kuu lõpus.
NordenBladet – Eile õhtul, teispäeval 29.oktoobril 2019, jagati Rootsis Stockholmi kontserdimajas (Stockholms konserthus, Hötorget 8) peetud pidulikul auhinnagalal Põhjamaade Nõukogu auhindu. Igal aastal annab Põhjamaade Nõukogu välja ka viis preemiat: kirjandus-, filmi-, muusika-, keskkonnaauhinna ning laste- ja noortekirjanduse preemia. Lisaks tunnustusele saab võitja ka rahalise auhinna – 350 000 taani krooni.
Tänavuse piduliku auhinnagala avasid tervituskõnedega Rootsi riigikogu liige ning spiiker Per Olof Andreas Norlén, Põhjamaade Ministrite Nõukogu president Hans Wallmark ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu asepresident Gunilla Carlsson, pidulikkust tõi juurde ning fantastilise kotserdi andis Västerås´i Sümfooniaorkester dirigent Cathrine Winnes´i juhtimisel. Õhtut juhtis Rootsi kirjanduskriitik ning televisooni saatejuht Jessika Gedlin. Kontserdil esinesid veel Emilia Amper (üks tuntuim Rootsi rahvamuusik ning Key Fiddle mängija), El Sistema Södertälje lasteorkester, The Mamas (naiste muusikatrio koosseisus Loulou LaMotte, Dinah Yonas Manna ja Ash Haynes), tšellomängija Johanna Sjunnesson ning Islandi duo Hugar (Pétur Jónsson, Bergur Þórisson).
Esimesena anti välja Laste- ja noortekirjanduse preemia 2019 (The Nordic Council Children and Young People´s Literature Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Rootsi peaminister Stefan Löfen. Võitjaks tuli 44-aastane Norra kirjanik ning illustraator Kristin Roskifte. Auhinna võitis raamatu “Alle sammen teller” (“Everybody counts”) eest.
Teisena anti välja Põhjamaade Nõukogu Muusikaauhind 2019 (The Nordic Council Music Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Soome dirigent ja tšellist Susanna Mälkki. Muusikaauhinna võitis Islandi instrumentalist Gyða Valtýsdóttir. Valtýsdóttir oli auhinnast nii liigutatud, et pidi tänukõnet pidades võitlema kätevärinaga. Õrna pehme häälega teatas ta ka, et tema eduloo taga seisab tema ema.
Kolmandana kuulutati välja Põhjamaade Nõukogu Keskkonnaauhinna võitja (The Nordic Council Environment Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Euroopa Noorteparlamendi (EYP) liige Noura Berrouba. Võitjaks tuli 16-aastane Rootsi kliimaaktivist ning liikumise “Fridays for Future” looja Greta Thunberg. Rahvas saalis aplodeeris Thunbergile juba nominente välja kuulutades. Thunberg ise aga auhinnagalal ei osalenud, sest viibis samal ajal Californias. Tema eest tulid lavale tema kaasaktivistid, kes lugesid ette Thunbergi kirja, mis sisaldas tänusõnu ning loobumist auhinnast. „Tahan tänada Põhjamaade Nõukogu selle auhinna eest.See on suur au.Kuid kliimamuutused ei vaja enam auhindu.Me vajame, et võimulolijad ja poliitikud kuulaksid teadusuuringuid,” teatas Greta. Põhjamaade nõukogu president Hans Wallmark teatas Norden.org lehel, et austab Greta Thunbergi otsust ning et kaalutakse põhjalikult, mida auhinnarahaga teha (loe Greta Thunbergi auhinnast ja auhinnarahast loobumisest lähemalt SIIT).
Neljandana anti välja Põhjamaade Nõukogu Filmiauhind 2019 (The Nordic Council Film Prize 2019). Nominente tutvustas ning auhinna andis üle Norra näitleja Lena Cecilia Sparrok. Võitis Taani draama- ja põnevusfilm “Queen of Hearts” (originaalpealkirjaga: Dronningen). Filmirežissöör ja stsenarist May el-Toukhy, stsenarist Maren Louise Käehne ning filmiprodutsendid Caroline Blanco ja Rene Ezra.
Viiendat auhinda, Põhjamaade Ministrite Nõukogu kirjanduspreemiat (The Nordic Council Literature Prize 2019), tutvustas Rootsi poeet ning kirjanik Johannes Anyuru. Auhind läks taaskord Taani. Võitjaks tuli 28-aastane Jonas Eika Rasmussen oma romaanidega “Efter Solen”. Jonas Eika tõi aga kontserdisaali üksjagu ärevust ning pingeid. Nimelt kasutas ta oma auhinna vastuvõtu kõne aega ametisoleva valitsuse häbistamiseks. Ta mõistis oma kahel lehel ettevalmistatud kõnes hukka Taani peaministri Mette Frederikseni (kes istus samal ajal vaid mõne meetri kaugusel saalis), rääkis kapitalismist, rassismist ja radikaalsete muutuste vajalikkusest Põhjamaades.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu 2019. aasta auhinnagalale (19:30-21.00) pani punkti võimas “Ain´t No Mountain High Enough” The Mamas ja Västerås´i Sümfooniaorkestri esitluses.
Vaata lisaks: Põgus seltskonnagalerii auhinnagala külalistest (ehk viis minutit enne kontserti algust koridorides+saalis) on peagi üleval ka NordenBladet´i meelelahutuslehtedel Ohmygossip.
NordenBladet – Augusti alguses alustasid Ameerika Ühendriikide õhujõud Islandil NATO õhuturbemissiooni, millel osalevad ka kaks Eesti õhuväelast õhuoperatsioonide juhtimiskeskusest. Islandi õhuturvet tagatakse Keflaviki lennubaasist viie F-16 hävituslennukiga ning ligi 130 õhuväelasega. USA õhujõudude koosseisus töötavad Eesti õhuväe lahingvalvemeeskonna ülem ja identifitseerimisallohvitser, kelle ülesanneteks on vastavalt õhk-õhk treening- ja tuvastuslendude taktikaline kontrollimine ning õhupildi tootmine.
Lisaks tavapärasele õhuturberutiinile on juhtimis- ja teatamiskeskuse (control and reporting center ehk CRC) meeskonnal, kuhu kuuluvad ka eestlased, olnud võimalus teha koostööd nii Taani mereväe alusega HDMS Hvidbjørnen kui ka NATO eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteemi lennukiga AWACS.
Islandil õhuturbemissioonil osaleva õhuväelase leitnant Alari Tihkani sõnul on erinevate süsteemide ühilduvus NATO operatsioonide õnnestumiseks võtmetähtsusega.
“Oleme neile andnud edasi enda teadmisi Balti õhuturbe kogemuste najalt ning õppinud ise ameeriklaste lähenemisest erinevatele õhuoperatsioonidele,” ütles leitnant Tihkan. Ta lisas, et ühtse NATO meeskonnana on missioon olnud edukas ning ameeriklastega koostöö sujunud suurepäraselt.
Missiooni vältel on F-16 hävituslennukid ööpäevaringses valmisolekus. Seni on vastutusalas häire korras käidud tuvastamas kaht Vene Föderatsiooni õhujõudude Tu-142 tüüpi kaugmaa pommitajat.
Islandi õhuturbemissiooni eesmärgiks on NATO õhuruumi terviklikkuse tagamine. Kuivõrd Island on NATO liikmesriik, millel puudub õhuturbevõimekus, tagavad riigi õhuturvet rotatsioonide korras liitlased. Alates 2007. aastast on Ameerika Ühendriikide õhujõud Islandi õhuturvet taganud 12 korral ning Eesti õhuvägi on seda toetanud kümnel korral.
NordenBladet —Islandil on tehtud noorte võõrutamiseks mõnuainetest tööd juba mitukümmend aastat ja see on toonud edu. Nüüd tahetakse seda mudelit rakendada ka Soomes. Soome valitsus on pannud kõrvale 54,5 miljonit eurot, et rakendada Soomes „Islandi mudelit”, vahendab Kauppalehti.
Islandi mall kujutab endast Islandil 1990ndatel aastatel rakendatud meetodit noorte võõrutamiseks mõnuainetest ja seda on kopeeritud juba mitmel pool maailmas.
Islandi noored tarvitasid 1990ndate lõpus alkoholi rohkem kui kusagil mujal Euroopas. Nüüd on aga Islandi noored ühed kainemad terves Euroopas. Mõnuained on asendunud erinevate harrastustega.
Islandi mudeli võib kokku võtta nii: riigi poolt toetatud ringid, kindlad kojutulekuajad, kodu ja ametkondade tihedam koostöö ning mõnuainete kättesaadavuse vähendamine.
Näiteks Reykjaviki linn toetab iga 6-18-aastast noort igal aastal 50 000 Islandi krooni ehk ligi 350 euroga.
Soomes rakendadatakse Islandi mudelit vaid osaliselt. Näiteks kokku lepitud ühised kojutulekuajad ja sellega seotud lapsevanemate naabrivalve jäävad Soomes ära. Küll aga on Soomes kavas toetada laste ja noorte ringides käimist koolipäeva ajal.
NordenBladet —Täpselt 236 aastat tagasi pühapäeval algas sündmuste jada, mis muutis elu Islandil tundmatuseni. Pühapäeva hommikul 8. juunil 1783. aastal purskas vulkaan Laki*. Järgmise 8 kuu jooksul purskas vulkaani kraatrist laavat 600 ruutkilomeetri suurusele alale (võrdluseks, Tallinna pindala on 160 ruutkilomeetrit).
Samal ajal paiskus õhku palju mürgiseid gaase. Tegemist oli viimase 1000 aasta jooksul maailmas suuruselt teise vulkaanipurskega. Ainult Indoneesias 1815. aastal pursanud Mount Tamboran oli võimsam, vahendab BBC.
Pärast vulkaanipurset hukkus 50 000-st toonasest Islandi elanikust 10 000. Mürgine, väävliühendeid sisaldav suits tappis inimesi ka mujal Euroopas. Nii juhtus näiteks Suurbritannias, kus inimesed lämbusid mürkgaaside kätte. Gaaside mõju suurendas kuumalaine.
Suits vaibus alles sügiseks. Ent sellega katsumused ei lõppenud: pärast seda tuli viimase 250 aasta külmim talv. See oli seotud vulkaanipurskega, kuna väävel seob atmosfääris soojust.
Vulkaanipurskega seotud surmad polnud niivõrd seotud purske enda kui just keskkonnamõjudega. Saak hävis ja koduloomad surid. Inimesed jäid nälga.
__________________________
Laki (islandi Lakagígar ‘Laki kraater’) on vulkaan Islandi lõunaosas.
Vulkaani kõrgus on 818 meetrit.
8. juunil 1783 alanud ja 7. veebruarini 1784 kestnud purskes paiskas Laki koos kõrvalasuvate kraatritega välja 12–15 km³ laavat, mis kattis 565 km² suuruse ala. Laavafontäänid tõusid oletatavasti 800–1400 meetri kõrgusele. Vulkaaniline tuhk jõudis Euroopasse ja Põhja-Ameerika idarannikule. Atmosfääri ülakihtidesse levinud aerosoolid muutsid 1784. aasta suve jahedaks, “päikseta suveks”.
Laki purse oli Islandi elanikele üks ajaloo suurimaid katastroofe. Vulkaanilised gaasid ja tuhk hävitasid viljasaagi ja heina, mürgituse ja nälja tõttu suri kolmveerand kariloomadest. Nälga suri viiendik Islandi elanikest.
